alles

alles

alles

alles; alles praegu; just

alles; siis; tol ajal; tol korral; tollal

alles praegu

alles siis

229b Г сов. от чего terveks v alles v puutumata jääma, tervena säilima; ellu jääma; в деревне \уцелетьло несколько домов külas jäi v on jäänud terveks paar maja, все вещи \уцелетьли kõik asjad jäid alles v on alles v on alles jäänud, он чудом \уцелетьл в бою ta jäi lahingus imekombel ellu ja terveks, \уцелетьть в памяти ülek. mälestustes edasi elama, mälus säilima

1. siin on(gi), ongi; \вот мельница siin on veski, \вот и наш дом (see) ongi meie maja, \вот здесь пойдём (nüüd) läheme siit, \вот и прекрасно tore on;

2. kuula, näe, vaat (alati rõhuga); \вот что я тебе скажу kuula, mis ma sulle ütlen, \вот куда попал näe, kuhu sattus(in), \вот в чём беда vaat milles on häda;

3. küll on, on alles; \вот человек (1) halv. küll on inimene, on see ka üks inimene, (2) see on alles mees, \вот ещё kõnek. või veel, vaat kus veel, \вот так kõnek. nõnda jah, ja jutul lõpp, \вот так история on alles (vast) lugu, \вот тебе, \вот тебе и раз, \вот тебе на, \вот так так kõnek. säh sulle, \вот тебе и весь сказ ja ongi jutul lõpp

76 С ж. неод.

1. puder; гречневая \кашаа tatrapuder, \кашаа на молоке piimaga keedetud puder;

2. ülek. lörts, (puderjas) segu, mass; снежная \кашаа lumelörts;

3. ülek. kõnek. segapuder, segadus, segadik, virvarr; ‚

\кашаа в голове у кого kõnek. pea on segi, peas on kõik nagu puder ja kapsad segamini;

берёзовая \кашаа kõnek. urvaplaaster; (вот так)

\кашаа заварилась kõnek. kus keedeti supp kokku, on alles puder, (küll) läks alles mölluks;

\кашаи не свašишü с кем kõnek. ei saa kokkuleppele v toime kellega;

расхлёбывать \кашау kõnek. kokkukeedetud suppi (ära) sööma;

сапоги (ботинки …;) \кашаи просят kõnek. humor. saapad on katki, saapad naeravad v irvitavad;

мало \кашаи ел v

ела kõnek. humor. (ta on, sa oled) vähe putru söönud, alles v veel noor v kogenematu, jõudu (tal, sul) vähevõitu

374 Г сов.

1. куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) ( sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); \пойтийти навстречу kellele vastu minema v tulema, \пойтийти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma v sammu pidama hakkama (ka ülek.), \пойтийти грудью v напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок \пойтишёл laps sai jalad alla v hakkas käima, \пойтийти на вёслах aerutama (hakkama), \пойтийти на парусах purjetama v seilama (hakkama), \пойтийти на охоту jahile minema, \пойтийти на войну sõtta minema, поезд \пойтийдёт утром rong läheb v väljub hommikul, на реке \пойтишёл лёд jõel hakkas jää minema v algas jääminek, кирпич \пойтишёл на стройку tellised läksid v saadeti ehitusele, \пойтийти ко дну põhja minema (ka ülek.), \пойтийти в гору (1) mäkke minema v viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога \пойтишла лесом tee keeras metsa, \пойтишла молва kuulujutud hakkasid käima v läksid liikvele v lahti, лицо \пойтишло пятнами nägu läks laiguliseks v lapiliseks, мороз \пойтишёл по телу külmajudin v külm juga käis üle ihu, кровь \пойтишла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы \пойтишёл дым korstnast hakkas suitsu tulema v tõusma, от печки \пойтишло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, \пойтийти в университет ülikooli astuma v õppima minema, \пойтийти за кого kellele mehele minema, \пойтийти в продажу müügile minema, этот товар не \пойтийдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, \пойтийти в починку parandusse minema, \пойтийти в обработку töötlusse v ümbertöötlusse v ümbertöötamisele minema, \пойтийти в v на лом vanarauaks minema, \пойтийти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, \пойтийти на уступки järele andma, \пойтийти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, \пойтийти на сделку tehingut tegema, \пойтийти на жертвы ohvreid tooma, \пойтийти на самопожертвование end ohverdama, \пойтийти на риск riskima, riskile välja minema, \пойтийти на предательство reetmisteele minema v asuma, \пойтийти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт \пойтишёл на посадку lennuk hakkas maanduma v alustas maandumist v läks maandele, \пойтийти на убыль kahanema, \пойтийти на подъём tõusuteed minema, \пойтийти в пляс tantsu lööma v vihtuma hakkama;

2. toimima v toimuma v olema hakkama; часы \пойтишли точно kell hakkas täpselt käima, \пойтишли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре \пойтишёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился - и \пойтишли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя \пойтишли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба \пойтишли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma v kasvama, картофель \пойтишёл в ботву kartul kasvas pealsesse v kasvatas ainult pealseid, дело \пойтишло к концу asi hakkas lahenema v lõpule jõudma, мальчику \пойтишёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди \пойтишли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;

3. kõnek. edenema, laabuma; дело \пойтишло на лад asi hakkas laabuma, всё \пойтишло к лучшему kõik liikus paremuse poole, \пойтийти на выздоровление paranema hakkama;

4. кому, к чему sobima; ей не \пойтийдёт этот цвет see värv talle ei sobi v ei lähe;

5. на кого-что kuluma, minema; на книги \пойтийдёт много денег raamatute peale läheb v kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma v minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;

6. sadama; \пойтишёл дождь vihma hakkas sadama, \пойтишёл снег hakkas lund tulema v sadama, \пойтишёл град tuleb v tuli rahet;

7. чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); \пойтийти конём ratsuga käima, \пойтийти с туза ässaga käima, ässa välja käima;

8. в кого с С мн. ч. kelleks hakkama v saama; \пойтийти в артисты näitlejaks hakkama, \пойтийти в няни lapsehoidjaks v last hoidma hakkama;

9. в кого kelle sarnaseks v kellesse minema; \пойтийти в отца isasse minema;

10. на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);

11. \пойтишёл, \пойтишла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; \пойтишёл вон! madalk. käi minema!;

12. с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); \пойтишли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как \пойтишло трясти kus nüüd hakkas raputama, и \пойтишёл, и \пойтишёл küll alles v kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama; ‚

\пойтийти v

идти v

отправляться v

отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema;

\пойтийти v

идти на пользу kasuks tulema;

\пойтийти далеко (elus) kaugele jõudma;

\пойтийти v

идти по стопам кого kelle jälgedes minema v astuma v käima;

\пойтийти v

идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma;

\пойтийти по миру kerjakeppi kätte võtma;

\пойтийти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama);

\пойтийти v

идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema;

\пойтийти v

идти с молотка haamri alla minema;

\пойтишла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti;

если (уж) на то \пойтишло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on;

всё \пойтийдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast v kuradile

285a Г сов.несов.

сохранять что säilitama, (alal, alles) hoidma; \сохранить спокойствие rahu säilitama, rahulikuks jääma, \сохранить приоритет prioriteeti v esimust säilitama, \сохранить рынок maj. turgu sbilitama, \сохранить право õigust säilitama v kaitsma, \сохранить за собой право endale õigust jätma, \сохранить за собой жилплощадь endale elamispinda alles jätma, \сохранить в целости tervena alles hoidma, \сохранить мир rahu hoidma, \сохранить здоровье tervist hoidma, terveks jääma, \сохранить в сердце südames hoidma, \сохранить в памяти mäletama, mälestust hoidma, \сохранить воспоминание о ком-чём keda-mida mälestuses hoidma, \сохранить на память mälestuseks hoidma (näit. pilti), \сохранить дистанцию (1) aut. pikivahet hoidma, (2) ülek. distantsi hoidma v pidama, \сохранить одежду от моли riideid koide eest hoidma v kaitsma, \сохранить в силе jõus hoidma, \сохранить силу jõusse jääma, \сохранить равновесие tasakaalu jääma, \сохранить присутствие духа enesevalitsemist v meelekindlust säilitama, \сохранить верность truuks jääma; ‚

сохрани бог v

боже hoidku jumal; vrd.

285 Г сов.несов.

сохраняться säilima, püsima, alal v alles olema v jääma; яблоки хорошо \сохранитьсялись õunad on hästi säilinud, \сохранитьсялись старые обычаи on säilinud v püsinud vanad kombed, эта женщина хорошо \сохранитьсялась kõnek. see naine on hästi säilinud v nooruslik püsinud, сбережения \сохранитьсялись säästud jäid v on alles, здоровье его \сохранитьсялось tal on tervis alles v veel hea; vrd.

1. ai, oi (valu); \ай, как больно! ai, kui valus!

2. ah, oh (imestus, imetlus); \ай, как много! ah, kui palju! \ай, как поёт! oh, kuidas laulab! ай-ай-ай [айяяй] ai(-ai-ai), oi, ui (laitus, kahetsus), \ай, как стыдно! ai(-ai-ai) v oi v ui kui häbi; ‚

ай да küll on, on alles; \ай красавица on see alles iludus

55 С ж. неод.

1. huul; mokk; верхняя \губаа ülahuul, нижняя \губаа alahuul, заячья \губаа med. jänesemokk, красить губы huuli värvima, кусать губы huuli närima, целовать в губы suule v huultele suudlema;

2. tehn. nokk; напускная \губаа pealejooksunokk, зажимные губы näpitsad; ‚

закусить v

прикусить \губау v

губы huulde hammustama;

надуть губы v

губки kõnek. huuli v mokki torutama, mossitama;

\губаа не дура у кого kõnek. kellel on silma v maitset, kes oskab valida;

молоко на \губаах не обсохло kõnekäänd (on) alles piimahabe, kõrvatagused alles märjad

219a Г несов.сов.

дать кого-что, чего, кому-чему

1. andma; \даватьть работу tööd andma, \даватьть деньги взаймы raha laenama v laenuks andma kellele, \даватьть уроки tunde andma, \даватьть концерт kontserti v etendust andma, \даватьть себе отчёт в чём endale aru andma millest, \даватьть понять mõista andma, \даватьть дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, \даватьть советы nõu andma, nõuandeid jagama, \даватьть оценку чему millele hinnangut andma, \даватьть повод põhjust andma, \даватьть обед в честь кого kelle auks dineed v lõunasööki andma, \даватьть свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, \даватьть напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, \даватьть убытки kahjumit tooma v andma, \даватьть телеграмму telegrammi saatma, \даватьть занавес teater eesriiet ette tõmbama, \даватьть обязательство kohustuma, \даватьть трещину pragunema, lõhenema, \даватьть о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek. mootor jätab vahele v tõrgub, даёшь план! kõnek. plaan olgu täidetud!

2. кому-чему, с инф. laskma, lubama; \даватьть свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, \даватьть себя успокоить end rahustada laskma, они не \даватьли спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не \даватьли рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha; ‚

\даватьть v

дать волю (рукам, слезам…;) (kätele, pisaratele) voli andma;

\даватьть v

дать промах v

промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema;

\даватьть v

дать голову v

руку на отсечение kõnek. pead andma;

\даватьть v

дать себя знать end tunda andma;

не \даватьть в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele;

не даёт v

не давал спуску кому kõnek. ei anna v ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud);

\даватьть v

дать тягу madalk. jalga laskma;

вот v

во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!

Н veel; alles; juba; он \еще не устал ta pole veel väsinud, дай мне \еще воды anna mulle veel vett, он \еще здесь ta on veel v alles siin, \еще раз veel kord, всё \еще ikka veel, aina, увидеть \еще издалека juba eemalt märkama v (ära) nägema; ‚

это \еще ничего kõnek. see pole veel midagi,

\еще бы kõnek. või veel, muidugi

115 С с. неод. (бeз мн. ч.) säilitamine, säilitus, (alal-, alles)hoid, (alal-, alles)hoidmine; säilimine, püsimine; \сохранениее имущества vara säilimine v säilitamine, \сохранениее заработной платы palga säilimine v säilitamine, \сохранениее обычая tava säilitamine, \сохранениее документов dokumentide alalhoidmine v alleshoid, \сохранениее здоровья tervise hoidmine, \сохранениее духа vaimsuse hoidmine, \сохранениее равновесия tasakaalu hoidmine, tasakaalus püsimine, \сохранениее тайны saladuse hoidmine, \сохранениее в тайне saladuses hoidmine, \сохранениее законов seadusest kinnipidamine, \сохранениее верхности truuksjäämine, \сохранениее в памяти mäletamine, südames hoidmine, отпуск с \сохранениеем заработной платы palgaline puhkus, \сохранениее массы füüs. massi jäävus, закон \сохранениея энергии füüs. energia jäävuse seadus, отдать на \сохранениее что mida hoiule andma

183a Г сов.несов.

удерживать 1. кого-что kinni v käes hoida suutma; я еле удержал стакан в руках suutsin vaevalt v vaevu klaasi käes hoida (et ei kukuks);

2. кого-что säilitama, alles v alal hoidma, alles jääma; enese käes hoidma, enese kätte jätma; \удержать равновесие tasakaalu säilitama, \удержать в памяти meeles pidama, \удержать в повиновении sõnakuulmises v kuulekuses hoidma, \удержать за собой endale v enda kätte jätma, \удержать город linna enda käes hoidma v hoida suutma, команда удержала первое место võistkond suutis esikohta säilitada v kaitsta;

3. что (maksmisel) kinni pidama; \удержать пять рублей из заработной платы palgast viis rubla kinni pidama;

4. кого-что, чем, от чего tagasi hoidma (ka ülek.), kinni pidama, peetama, \удержать лошадей hobuseid tagasi hoidma, \удержать слёзы pisaraid tagasi hoidma, \удержать дыхание hinge tagasi hoidma v kinni pidama, \удержать гнев viha talitsema v tagasi hoidma, \удержать кого от необдуманного шага kelle mõtlematut sammu ära hoidma, \удержать руками kätega kinni hoidma, \удержать улыбку naeratust tagasi hoidma, \удержать кого дома keda kodus (kinni) hoidma, \удержать за руку käest v kättpidi tagasi hoidma; ‚

\удержать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma

236 Г несов.

1. mühisema, mühama, mürisema, kohisema, kohama, kahisema, sahisema, pahisema, sumisema; лес \шуметьит mets mühiseb v mühab v kohiseb v kohab, листья \шуметьят lehed sahisevad, море \шуметьит meri mühab, ветер \шуметьит tuul mühiseb v tuhiseb, камыш \шуметьит kõrkjad sahisevad, моторы \шуметьят mootorid mürisevad, самовар \шуметьит teemasin v samovar pahiseb v kahiseb, \шуметьит в голове у кого kelle(l) peas kohiseb v sumiseb, ladvas kohiseb, \шуметьит в ушах у кого kelle kõrvad kohisevad, kellel kõrvus kohiseb v huugab, дети стали \шуметьеть lapsed tõstsid kära v hakkasid sumisema v käratsema, здесь недавно \шуметьел бой alles hiljuti oli siin lahingumüra v lahingukära, alles hiljuti mürises siin lahing;

2. чем kolistama; kahistama, sahistama; \шуметьеть посудой nõudega kolistama, \шуметь платьем kleidiga kahistama v sahistama;

3. kõnek. kisama (ka ülek.), lärmama, lärmi lööma, käratsema; \шуметьеть из-за пустяков tühiste asjade v tühja pärast tüli tõstma v lärmama v lärmi lööma v kisa tegema, успокойся, не \шуметьи rahune (maha) ja ära käratse v lärma, об этом так много \шуметьели в газетах sellest tehti ajalehtedes nii palju kära, selle ümber lärmati nii palju ajalehtede veergudel, \шуметьеть о своих успехах oma edust kõigile kuulutama v pasundama

gener. alles

gener. turvaliselt