Перевод: с русского на эстонский

с эстонского на русский

кого-что

  • 1 что

    159 М
    1. mis; kõnek. miski; \что случилось mis juhtus v on juhtunud v on lahti, \что вы говорите kas tõesti, ärge rääkige, mis te v mis asja te räägite, \что толку в этом mis mõte sel on, mis sest kasu v tolku on, \что пользы mis kasu sest on, \что такое (1) mis juhtus, (2) mis see siis olgu, \что делать v поделаешь pole (midagi) parata, mis seal siis ikka teha, \что бы ни случилось mis ka ei juhtuks, \что ты (1) mis sul on, mis sul hakkas, mis sa õige mõtled, (2) mis sa nüüd, mine (nüüd) ikka, mis asja, \что за ерунда mis jama see on, \что он за человек mis inimene ta on, \что за прелесть (1) kui ilus, (2) mis v missugune tore asi, kui kena see on, \что за погода küll on v kus on alles ilm, \что дома mis kodus uudist, \что новенького kõnek. mis uudist, mis kuulukse, во \что обойдётся поездка mis sõit v reis maksma läheb, \что и говорить mis seal (üldse) rääkida, \что надо (1) mis v mida sa tahad (te tahate), mis v mida sul (teil) tarvis on, (2) ülek. kõnek. nagu peab, nagu kord ja kohus, tipp-topp, ну и \что ja mis siis, а \что, если я опоздаю aga mis (oleks) siis, kuj ma hiljaks jään, чуть \что -- сразу сообщи kui midagi peaks juhtuma, teata kohe, \что и требовалось доказать mida oligi tarvis tõestada, сделай вот \что tee nõndaviisi v vaatmida, \что ни делай, на него не угодишь mida ka ei teeks, miski pole talle meele järele, \что за человек пришёл kes seal tuli, \что, он уже вернулся mis, kas ta on juba tagasi, mis, on ta siis juba tagasi, наказать его \что ли kui õige karistaks teda, поешь чего маленько kõnek. sööksid ehk veidike, вот \что nõndaviisi, vaat, mis, для чего milleks, misjaoks, \что ни говори kõigest hoolimata, на \что лучше palju parem(ini), чего там olgu pealegi, pole parata, не к чему pole mõtet, ei millekski, чего там только не было mida seal küll ei olnud, mis seal kõik oli, \что за беда mis siis sellest, ega sellest pole lugu, pole häda v viga midagi;
    2. в функции Н miks, milleks; \что ты задумался miks v mispärast sa mõttesse jäid, \что ты одна miks sa üksi oled, \что плачешь miks sa nutad, к чему ты мне это говоришь miks sa mulle seda räägid, с чего бы он не согласился miks ta ei peaks nõusse jääma, на \что мне эти деньги mis ma selle rahaga teen v peale hakkan, milleks mulle see raha, с чего ты взял kust sa selle võtad v võtsid, miks sa nii arvad, \что тут долго разговаривать mis siin nii pikalt rääkida, чем не автомобиль mispoolest v mille poolest see auto pole, чего там бояться mis seal karta, \что бы тебе раньше прийти oleksid võinud siia varem tulla, только \что just praegu, hetk tagasi, с чего бы это ei tea miks v millest see tuleb v millest see võib olla, чего ради mis hea pärast, что так miks nii, почти \что peaaegu;
    3. в функции частицы; вот именно \что дурак just nimelt loll, вот v вон оно \что ah vaat mis, ah selles on asi, vaat milles on asi, ещё \что v чего mis sa veel ei taha; ‚
    ни за \что, ни про \что kõnek. asja eest, teist taga; остаться
    ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma;
    \что душе угодно kõnek. mida hing ihkab v süda lustib;
    \что (и) греха таить kõnek. mis seal ikka salata;
    \что есть v
    было духу kõnek. kõigest jõust v väest, elu eest;
    \что есть силы kõigest jõust v väest;
    \что к чему kõnek. mis ja kuidas; кто
    ни при чём kõnek. kes ei puutu asjasse, kellel pole millega pistmist;
    во \что бы то ни стало iga hinna eest, maksku mis maksab, kas või nui neljaks;
    не за \что kõnek. pole tänu v kõne väärt;
    \что почём madalk. mis on midagi väärt;
    как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud v tema asigi v selle asja meeski;
    ни за \что kõnek. mitte mingi hinna eest, mitte mingil juhul;
    \что бы там ни было mis ka ei juhtuks, igal juhul, kõigest hoolimata, igatahes, mis ka iganes oleks;
    \что ни на есть kõnek. (see) kõige…;; \что ни на есть лучший see on kõikse parem;
    ни во \что не ставить кого-что kõnek. keda-mida mitte millekski pidama;
    ни с чем kõnek. tühjade kätega, tühjalt;
    чего доброго kõnek. hoidku jumal, hoidku et, vaata veel et;
    дело стало за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma v pidama v toppama jäi

    Русско-эстонский новый словарь > что

  • 2 вывести

    367* Г сов.несов.
    выводить 1. кого-что (välja, eemale) viima v juhatama v talutama v tooma; \вывестисти детей на прогулку lapsi jalutama viima, \вывестисти лошадь из конюшни hobust tallist välja tooma, \вывестисти из боя lahingust välja viima, дорожка \вывестила нас из рощи rada tõi meid salust välja;
    2. кого из чего eemaldama, kõrvaldama, välja arvama; его \вывестили из состава президиума ta arvati presiidiumist välja;
    3. кого-что hävitama; \вывестисти сорняки umbrohtu hävitama, \вывестисти мышей hiiri hävitama;
    4. что eemaldama, kõrvaldama, välja võtma; \вывестисти пятна plekke välja võtma;
    5. что järeldama; mat. tuletama; \вывестисти заключение järeldama, \вывестисти формулу valemit tuletama;
    6. что (koondhinnet) välja panema; \вывестисти четвертной балл veerandihinnet panema;
    7. что во что (sisse) kandma (näit. arveraamatusse); \вывестисти в расход (1) что maj. mida kuludesse kandma, (2) кого ülek. keda mullatoidule arvama (tapma, hukkama);
    8. кого välja hauduma; \вывестисти цыплят tibusid välja hauduma;
    9. что (välja) aretama; \вывестисти новые сорта пшеницы nisusorte aretama;
    10. что ehitama, püstitama (näit. seinu), kõrgemaks tegema;
    11. что selgelt ja püüdlikult välja kirjutama, (järele) joonistama v joonestama, välja maalima; он \вывестил заголовок крупными буквами ta maalis pealkirja suurte tähtedega;
    12. кого-что kujutama, välja v esile tooma, kirjeldama; в романе \вывестидены интересные лица romaanis on kujutatud huvitavaid isikuid; ‚
    \вывестисти v
    выводить в люди кого järje peale v heale järjele aitama keda;
    \вывестисти v
    \вывестисти v
    выводить из равновесия кого tasakaalust välja lööma v viima keda;
    \вывестисти v
    выводить из строя кого-что rivist välja viima v lööma,
    \вывестисти v
    \вывестисти v
    свежую воду кого-что valge ette tooma keda, päevavalgele tooma mida

    Русско-эстонский новый словарь > вывести

  • 3 поставить

    278a Г сов.несов.
    ставить 1. кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); \поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema v asetama, \поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, \поставить заплату lappi peale panema, \поставить точку punkti panema (ka ülek.), \поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, \поставить на место kohale v paika panema, \поставить самовар teemasinat üles panema, \поставить подножку кому kellele jalga taha panema, \поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, \поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, \поставить под контроль kontrolli alla panema v seadma, \поставить перед фактом fakti ette seadma v panema, \поставить в пример eeskujuks seadma, \поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо \поставить дело asja hästi korraldama, \поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, \поставить подпись alla kirjutama, \поставить опыт katset tegema, \поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
    2. что kõnek. ehitama, püstitama; \поставить дом maja üles lööma, \поставить памятник mälestussammast püstitama;
    3. что lavastama, lavale tooma; \поставить оперу ooperit lavastama;
    4. что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
    5. кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; \поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, \поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama v teistest kõrgemale seadma, \поставить за правило reegliks võtma;
    6. что, кому, без доп. madalk. välja tegema; \поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema; ‚
    \поставить v
    \поставить v
    ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks v peamiseks pidama;
    \поставить v
    \поставить v
    ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse v kategooriliselt küsima;
    \поставить v
    точки над и i-le punkti (peale) panema;
    \поставить v
    ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama;
    \поставить v
    \поставить v
    \поставить v
    ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu v risti peale tõmbama;
    \поставить v
    \поставить v
    ставить на карту что mida mängu v (ühele) kaardile panema;
    \поставить v
    ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma;
    \поставить v
    поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada v jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema;
    \поставить v
    ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma v asetama;
    \поставить v
    ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma;
    \поставить v
    ставить фонарь кому kellel v kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema v lööma

    Русско-эстонский новый словарь > поставить

  • 4 рука

    78 С ж. неод.
    1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
    2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚
    лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;
    правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;
    своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;
    твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;
    золотые руки kuldsed käed;
    руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;
    средней \рукаи kõnek. keskpärane;
    не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;
    третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;
    из первых рук kelle enda käest, algallikast;
    на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;
    на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;
    на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;
    под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);
    под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;
    тяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;
    нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;
    \рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;
    не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;
    положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;
    сидеть сложа руки käed rüpes istuma;
    сон в руку unenägu läks v on läinud täide;
    чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;
    с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;
    на \рукаах чьих, у кого (1) kelle hoole all v hooldada, (2) kelle käsutuses v käsutada;
    на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;
    как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;
    ударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;
    взять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;
    взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;
    взять себя в руки end kätte v kokku võtma;
    греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;
    гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;
    дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;
    дать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;
    дать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;
    дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;
    держать в \рукаах кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle;
    держать себя в \рукаах end vaos hoidma;
    держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema v kelle poole hoidma, keda pooldama v toetama;
    играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;
    иметь руку seljatagust omama;
    ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;
    замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;
    махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;
    мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;
    набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama;
    наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;
    не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;
    носить на \рукаах кого keda kätel kandma;
    отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;
    отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;
    подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;
    попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;
    пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;
    руки kelle kätest v käe alt läbi käima;
    развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;
    развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;
    оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;
    связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;
    рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;
    всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;
    сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;
    ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;
    \рукаа не дрогнет v
    не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;
    \рукаа не поднимается v
    не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;
    руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole v kes ei saa milleks mahti;
    опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;
    сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;
    с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;
    под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;
    как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;
    \рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;
    мастер на все руки meister v mees iga asja peale;
    из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;
    рук kelle kätetöö;
    руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть
    \рукаах kelle käte vahel surema;
    из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;
    \рукаи kelle kätt paluma;

    Русско-эстонский новый словарь > рука

  • 5 поднять

    264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, \поднятьа, \поднятьо, \поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь) Г сов.несов.
    поднимать 1. кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; \поднять руку (на кого ka ülek.) kätt tõstma ( ka kelle vastu), \поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), \поднять с земли maast üles tõstma, \поднять стул tooli üles v püsti tõstma, \поднять воротник kraed üles tõstma, \поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, \поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, \поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, \поднять брови kulme kergitama, \поднять настроение tuju tõstma, \поднять производительность труда tööviljakust tõstma v suurendama, \поднять дисциплину korda tugevdama, \поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, \поднять голос muus. kõrgemalt laulma, \поднять цены hindu tõstma, \поднять флаг lippu heiskama, \поднять паруса purjesid üles tõmbama v heiskama, \поднять якорь ankrut hiivama, \поднять упавшего kukkunut üles aitama, \поднять изголовье peaalust kergitama v ülespoole tõstma v kõrgemaks tegema, \поднять пыль tolmu üles keerutama, \поднять тревогу paanikat tegema, \поднять шерсть karvu turri ajama, \поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, \поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, \поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama v tuhnima, \поднять на воздух õhkima, õhku laskma, \поднять из пепла tuhast üles ehitama, \поднять вопрос probleemi tõstatama;
    2. кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; \поднять хозяйство majapidamist edendama v paremale järjele viima;
    3. üles ajama v äratama; \поднять с постели voodist üles ajama, \поднять на заре koidu ajal üles äratama;
    4. кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
    5. кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; \поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, \поднять в атаку rünnakule viima, \поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
    6. что üles kündma; \поднять пар kesa kündma, \поднять целину uudismaad kündma v üles harima;
    7. кого üles kasvatama, jalule aitama; \поднять детей lapsi jalule aitama v üles kasvatama;
    8. что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; \поднять возню mürama v hullama hakkama, mürglit korraldama, \поднять вопль halama v kisendama hakkama, kisa tõstma, \поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, \поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, \поднять суматоху segadust v tohuvabohu tekitama, kõiki jalule v ärevile ajama, \поднять шумиху kõnek. kära tegema, \поднять скандал skandaali tegema;
    9. что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; \поднять карту kaarti ilmekamaks v näitlikumaks tegema (näit. värvides);
    10. что ülek. kõnek. hakkama v jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda v jõukohane; ‚
    \поднять v
    \поднять v
    поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama;
    \поднять v
    ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla v kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema;
    \поднять v
    \поднять v
    поднимать нос kõnek. nina püsti ajama;
    \поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma

    Русско-эстонский новый словарь > поднять

  • 6 ставить

    277 Г несов.
    1. кого-что panema, paigutama, asetama; \ставить вещи на место asju kohale panema, \ставить в ряд ritta seadma v panema, reastama; \ставить книги на полку raamatuid riiulile v riiulisse panema, \ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, \ставить кастрюлю на огонь potti v kastrulit tulele panema, \ставить друг на друга ülestikku v üksteise peale panema v asetama, \ставить горчичник sinepiplaastrit panema, \ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, \ставить заплату lappima, paikama, \ставить тесто tainast kerkima panema, \ставить вино kõnek. veini käärima panema, \ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, \ставить самовар samovari v teemasinat üles panema, \ставить часы kella õigeks panema, \ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, \ставить сеть võrku sisse panema v sisse laskma, \ставить в бригадиры v бриадиром kõnek. brigadiriks panema, \ставить в угол nurka panema, \ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), \ставить на ноги (1) püsti panema v tõstma, (2) ülek. jalule aitama, \ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), \ставить точку punkti panema (ka ülek.), \ставить тройку kolme panema (hinnet), на очередь järjekorda panema, \ставить на голосование hääletusele panema, \ставить у власти võimule panema, \ставить под сомнение kahtluse alla seadma v panema, \ставить в затруднительное положение täbarasse v rumalasse olukorda v kitsikusse panema, \ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, \ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, \ставить клеймо märgistama, \ставить мины mineerima, miine panema;
    2. что püstitama (ka ülek.), ehitama; \ставить памятник mälestussammast püstitama, \ставить мачту masti püstitama, \ставить рекорд rekordit püstitama, \ставить вопрос küsimust (üles) tõstma v üles seadma, \ставить паруса purjesid üles tõmbama v üles tõstma v heiskama;
    3. что lavastama, lavale tooma; \ставить пьесу näidendit lavastama, \ставить оперу ooperit lavale tooma;
    4. что seadma, tegema; \ставить новые цели uusi eessmärke seadma, \ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, \ставить в пример eeskujuks seadma, \ставить задачей ülesandeks seadma, \ставить в соответствие vastavusse seadma v viima, \ставить перед фактом fakti ette seadma, \ставить серьёхную задачу перед кем kelle ette rasket v tõsist ülesannet seadma, \ставить голос häält seadma (lauljal), \ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, \ставить доклад ettekannet tegema v pidama, \ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, \ставить препятствие takistusi tegema, takistama, \ставить кляксу tindiplekki tegema, \ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, \ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma v tähtpäeva määrama;
    5. что korraldama, organiseerima; \ставить работу tööd korraldama v organiseerima, \ставить опыты katseid korraldama v tegema v sooritama;
    6. что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; \ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama v arvama v lugema, \ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama v arvama, süüdistama, \ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко \ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama; ‚
    всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama v iga viga pahaks panema;
    \ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima;
    \ставить на вид кому kellele märkust tegema;
    \ставить на кон что kõnek. mida mängu v kaalule panema;
    \ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale v õrrele panema, samale pulgale panema;
    \ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu v risti peale tõmbama;
    \ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma;
    ни во что не \ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski v mitte millekski pidama;
    \ставить во главу угла что mida peaasjaks v kõige tähtsamaks v peamiseks pidama, mida millegi nurgakiviks pidama;
    \ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõestatama v teravalt üles tõstma;
    \ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema;
    \ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema v naelutama;
    \ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema;
    \ставить на карту что mida mängu v kaalule v ühele kaardile panema;
    \ставить под вопрос küsimärgi alla panema v seadma;
    \ставить под ружьё püssi alla panema;
    \ставить себя на чьё место end kelle asemele panema v seadma;
    \ставить точки над и i-le punkti panema; vrd.

    Русско-эстонский новый словарь > ставить

  • 7 тянуть

    339a Г несов.
    1. кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); \тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, \тянуть силой jõuga tõmbama v tirima v kiskuma v sikutama, \тянуть за руку kättpidi tirima, \тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama v vedama, \тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, \тянуть трубку piipu tõmbama v kiskuma v pahvima, \тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, \тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, \тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, \тянуть кожу nahka venitama, \тянуть песню laulu venitama, \тянуть с ответом vastusega venitama v viivitama, \тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama v (järele) vedama, \тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse v linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub v tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla v looka, тянет ко сну uni tükib v tikub peale;
    2. что (välja) sirutama, õieli ajama; \тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, \тянуть шею kaela õieli ajama;
    3. (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; \тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
    4. (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob v kannab heinalõhna;
    5. что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad v on liiga pingul;
    6. что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb v pumpab vett, \тянуть вино kõnek. veini timmima v imema, \тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, \тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, \тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
    7. что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
    8. kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
    9. что aj. raket kandma;
    10. на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja; ‚
    \тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma;
    \тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema v sundima v käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama;
    \тянуть едва v
    с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama;
    \тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama;
    \тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret;
    \тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma;
    \тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama;
    \тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama;
    \тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama;
    \тянуть (служебную, солдатскую)
    лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama v kandma, mis rangid on v olid kaelas;
    \тянуть одну и ту же песню kõnek. halv. ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal;
    \тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama;
    \тянуть резину kõnek. viivitama, venitama

    Русско-эстонский новый словарь > тянуть

  • 8 направить

    278a Г сов.несов.
    направлять 1. кого-что, к кому-чему, на кого-что, куда saatma, suunama; \направить на третий этаж kolmandale korrusele juhatama v saatma, \направить кого к юристу keda juristi juurde saatma, \направить на работу tööle saatma, \направить не по адресу valel aadressil saatma, \направить письмо куда kirja läkitama v saatma kuhu, \направить кого в распоряжение директора keda direktori käsutusse andma v suunama, \направить работника куда töötajat lähetama v komandeerima kuhu, \направить пистолет на кого-что püstoliga sihtima keda-mida, püstolit suunama kellele-millele, \направить критику в адрес кого kriitikat kelle pihta suunama v sihtima, \направить дело в суд asja kohtusse andma, \направить взгляд на кого kellele pilku pöörama, \направить все усилия на что mille heaks pingutama, \направить силы на что mille heaks v nimel jõudu koondama, \направить внимание на что tähelepanu juhtima v pöörama millele;
    2. что kõnek. (töö)korda seadma, parandama; \направить станок tööpinki korda seadma;
    3. что kõnek. teravaks ihuma, (ära) teritama; \направить косу v косу vikatit pinnima;
    4. что korraldama, organiseerima; \направить работу (1) tööd hästi korraldama v suunama, (2) madalk. tööd käima panema; ‚
    \направить v
    на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima;
    \направить v
    путь куда, к кому oma samme seadma kuhu

    Русско-эстонский новый словарь > направить

  • 9 свести

    367 Г сов.несов.
    сводить II 1. кого-что, на что, с чего, к чему alla v ära v kõrvale viima v juhtima v talutama; \свестисти ребёнка с лестницы last trepist alla aitama, \свестисти разговор на что juttu millele viima, \свестисти всё к шутке kõike naljaks pöörama;
    2. (без несов.) кого-что, куда kuhu viima, \свестисти peбёнка к врачу last arsti juurde viima;
    3. что välja v maha võtma, eemaldama, ärastama; \свестисти пятно plekki välja võtma, \свестисти загар päevitust maha võtma, \свестисти веснушки tedretähti pleegitama, \свестисти лес metsa maha võtma;
    4. кого-что, с кем kokku viima, ühendama, liitma; \свестисти мост sillapooli kokku viima v ühendama, \свестисти арку võlvi v kaart kokku viima, \свестисти брови kulmu kortsutama, kulmu kortsu v kipra tõmbama, их \свестила судьба saatus viis nad kokku, \свестисти дружбу kõnek. sõprust sõlmima;
    5. что, во что koondama, ühendama, \свестисти в одно целое üheks tervikuks ühendama;
    6. кого-что, до чего, на что, к чему milleni viima, \свестисти расходы к минимуму kulutusi miinimumi(ni) viima, \свестисти расход с приходом kulusid ja tulusid ots otsaga kokku viima, \свестисти к ничьей viiki mängima v viima;
    7. что, на что kõnek. üle kandma; \свестисти рисунок на кальку mustrit kalkale üle kandma;
    8. что kokku v viltu v könksu v kõveraks kiskuma, könksuma, kootama; ногу \свестило jalg kiskus krampi; ‚
    \свестисти v
    сводить концы с концами (1) otsi kokku viima; (2) ots otsaga kokku saama v välja tulema;
    \свестисти v
    сводить с ума кого kõnek. (1) keda hulluks ajama v tegema, (2) kelle pead segi ajama, hullutama;
    \свестисти v
    \свестисти v
    сводить в могилу кого kõnek. hauda ajama keda;
    \свестисти v
    к нулю что, чем nulliks tegema, tühja viima

    Русско-эстонский новый словарь > свести

  • 10 смотреть

    239 Г несов.
    1. что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; \смотреть картину pilti v maali vaatama v silmitsema, \смотретьпьесу näidendit vaatama, \смотреть на часы kella vaatama, \смотреть в окно aknast välja vaatama, \смотреть в одну точку ühte punkti vaatama v vahtima, \смотреть в даль kaugusse vaatama, \смотреть в бинокль binokliga vaatama, \смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, \смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), \смотреть друг на друга teineteisele v üksteisele otsa vaatama, \смотреть с надеждой на кого keda v kelle poole lootusega vaatama, \смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, \смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, \смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, \смотреть больного haiget läbi vaatama, \смотреть за детьми laste järele vaatama, \смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо \смотреть kena vaadata, срам \смотреть hirmus v häbi vaadata, \смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко \смотреть teda on hale näha v vaadata, страшно \смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele v tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele v vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
    2. на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; \смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
    3. (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко \смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb v on tarvis sõita v peab sõitma;
    4. (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole v aeda;
    5. (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana v kui kotkas, \смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
    6. смотреть инф.,
    смотрю 1 л. наст. вр.,
    смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
    7. смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest; ‚
    \смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku v silma v vastu vaatama;
    \смотреть в корень чего asja sisusse tungima v tuuma nägema v vaatama;
    \смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda v alt ära hüpata kavatsema;
    \смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma;
    \смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu v huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema;
    \смотреть волком v
    зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt v kurja näoga vaatama, tigeda v kurja näoga olema;
    \смотреть из чьих
    рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema v talitama;
    \смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast v vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema;
    \смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama;
    \смотреть в лицо чему millele näkku vaatama;
    \смотреть в гроб v
    в могилу kõnek. haua äärel seisma v olema;
    \смотреть в упор lähedalt v pingsalt v teraselt vaatama, üksisilmi v ainiti vahtima;
    \смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama;
    как в воду смотрел kõnek. nagu v justkui oleks selgeltnägija;
    \смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama;
    \смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise piilguga vaatama;
    \смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut v vastset väravat vahtima;
    того и смотри kõnek. vaata, et…;; vrd.

    Русско-эстонский новый словарь > смотреть

  • 11 принять

    265 Г сов.несов.
    принимать 1. кого-что, куда vastu võtma; kuulda võtma; \принять подарок kinki vastu võtma, \принять заказ tellimust vastu võtma, \принять телеграмму telegrammi vastu võtma, \принять дела asju v asjaajamist vastu v üle võtma, \принять в комсомол komsomoli (vastu) võtma, \принять в университет ülikooli vastu võtma, \принять на курсы kursustele võtma, \принять экзамен eksamit vastu võtma, \принять предложение ettepanekut vastu võtma, \принять пост директора direktoriametit vastu võtma, \принять закон seadust vastu võtma v andma, \принять решение otsust tegema v vastu võtma, otsustama, ваш проект принят teie projekt on vastu võetud v heaks kiidetud, \принять бой lahingut vastu võtma, \принять дивизию diviisi juhtimist üle v vastu võtma, \принять гостей külalisi vastu võtma, \принять извинения vabandama, andeks andma, vabandust vastu võtma, \принять военную присягу sõjaväelist vandetõotust andma, \принять оправдания кого kelle õigustusi kuulda võtma, \принять чей совет kelle nõuannet kuulda võtma;
    2. что, без доп. võtma; \принять лекарство rohtu võtma, \принять ванну vanni võtma, vannis käima, \принять к сведению teadmiseks võtma, \принять во внимание arvesse võtma, arvestama, \принять к руководству juhendiks v juhtnööriks võtma, \принять на себя enda peale võtma, \принять участие в чём osa võtma, osalema milles, \принять обязательство kohustust võtma, \принять гражданство kodakondsust v riikkondsust võtma, \принять меры meetmeid võtma v rakendama, abinõusid tarvitusele võtma, \принять меры пресечения jur. tõkendama, tõkestama, \принять позу hoiakut võtma, \принять другой вид teist ilmet võtma, \принять важный вид tähtsat nägu tegema, \принять всерьёз tõsiselt võtma, \принять вправо paremale võtma v hoiduma, \принять сторону кого kelle poolele asuma, \принять на веру uskuma, usaldama, \принять смерть van. surma minema, \принять христианство ristiusku minema, \принять монашество mungaks v nunnaks minema, \принять крещение (end) ristida laskma, дело приняло опасный поворот asi võttis ohtliku pöörde, разговор принял острый характер jutt läks teravaks, улицы приняли праздничный вид tänavad on piduehtes;
    3. кого-что, за кого-что kelleks-milleks pidama; \принять кого за знакомого keda (eksikombel) tuttavaks pidama; ‚
    \принять v
    принимать близко к сердцу что (1) südamesse võtma, (2) südamelähedaseks v esmatähtsaks pidama;
    \принять v
    принимать в штыки кого-что kõnek. kelle-mille vastu olema v okkaid püsti ajama, keda ebasõbralikult v sõjakalt vastu võtma;
    \принять v
    \принять v
    принимать на веру что mida hea usu peale (tõeks) võtma, sõnapealt uskuma jääma;
    \принять v
    принимать на свой счёт что enda arvele panema v kirjutama

    Русско-эстонский новый словарь > принять

  • 12 сбить

    325 (буд. вр. собью, собьёшь, собьёт) Г сов.несов.
    сбивать 1. кого-что, с чего alla v maha v küljest lööma; \сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, \сбить с ног pikali v jalust maha lööma, \сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, \сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), \сбить цену kõnek. hinda alla lööma, \сбить темп tempot v kiirust vähendama v maha võtma, \сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;
    2. что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa v viltu v ära tallama; \сбить каблук kontsa viltu tallama;
    3. кого-что ülek. kõnek. segi v segadusse ajama; \сбить планы plaane segi ajama, \сбить порядок (esemete) asetust v paigutust segi lööma v segi paiskama, \сбить ученика трудным вопросом õpilast v õppurit raske küsimusega segadusse ajama;
    4. eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; \сбить с дороги teelt eksitama;
    5. что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; \сбить разговор на другую тему juttu mujale v teisale viima;
    6. кого-что kõnek. kokku kuhjama v ajama; \сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;
    7. что kokku lööma v klopsima; \сбить ящик kasti kokku lööma, \сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
    8. что (vahule, kokku) lööma, kloppima; \сбить яйца mune vahule lööma, \сбить масло võid tegema, kirnuma (van.); ‚
    \сбить v
    форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima v ninakust vähendama v maha võtma, kellele nina pihta andma;
    \сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema;
    \сбить v
    сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga v jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele v halvale teele v libedale teele ahvatlema v viima

    Русско-эстонский новый словарь > сбить

  • 13 стать

    223 Г сов.несов.
    становиться 1. seisma jääma; \статьть в дверях uksele v ukse ette seisma jääma, \статьть у окна akna alla seisma jääma, \статьть в очередь järjekorda seisma v võtma v asuma, \статьть в позу poosi v asendit võtma, poosi v asendisse jääma, негде \статьть pole kohta, kus seista, \статьть на колени põlvitama, põlvili laskuma v langema (ka ülek.);
    2. asuma; \статьть на пост vahipostile asuma, \статьть на вахту vahti v vahikorda asuma, \статьть на трудовую вахту töövalvele asuma, \стать за прилавок leti taha asuma, \статьть лагерем laagrisse jääma, \статьть на ночёвку ööbima v öömajale jääma, \статьть во главе etteotsa asuma, \статьть на мель madalikule jooksma v sõitma v minema v ajama, \статьть на якорь ankrusse heitma, ankurduma, \стать на стоянку parkima, \статьть в строй (1) rivvi astuma v võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф \статьнет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, \статьть у власти võimule astuma v asuma, он \статьл на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, \статьть на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, \статьть на работу tööle asuma, \статьть на путь совершенствования end täiendama asuma v hakkama;
    3. (püsti) tõusma; \статьть на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), liter. jalgu alla saama, \статьть на цыпочки kikivarvule v kikivarbaile tõusma, \статьть на четвереньки käpuli v käpukile v neljakäpakile laskma;
    4. за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; \статьть на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, \статьть за правду tõe eest seisma v väljas olema;
    5. (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе \статьла луна kuu on tõusnud, над болотом \статьл туман soo kohale tõusis v kerkis udu, \статьл вопрос kerkis küsimus;
    6. (без несов.) seisma jääma; лошади \статьли hobused jäid seisma, часы \статьли kell jäi seisma v on seisma jäänud;
    7. (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река \статьла jõgi on kinni v jääs v külmunud;
    8. (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним \статьло после болезни mis temast pärast õpdemist v haigust on saanud, \статьть жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
    9. кем-чем saama; \статьть взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он \статьл писателем temast on kirjanik saanud, \статьть законом seaduseks saama v muutuma;
    10. кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не \статьнет kui mind enam ei ole, сил не \статьло jõud on otsas v kadunud, olen rammetu, денег не \статьло raha sai v lõppes otsa, не \статьло чего mis kadus (müügilt, majast);
    11. (без несов.) с инф. hakkama; мне \статьло плохо mul hakkas halb, \статьть не по себе ebamugav v kõhe hakkama, я не \статьну читать ma ei hakka lugema, он \статьл вспоминать ta hakkas meenutama, что ты \статьнешь делать mida sa tegema v peale hakkad, \статьло светать hakkas koitma, он \статьл работать ta hakkas tööle, он не \статьл даже слушать ta ei hakanud kuulamagi v ei võtnud kuuldagi;
    12. кем-чем, каким muutuma, minema; город \статьл ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он \статьл нервным v нервный ta on närviliseks läinud, мне \статьло грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, \статьло светло on valgeks läinud, она \статьла похожа на мать ta on ema nägu läinud;
    13. end nimekirja v arvele võtma; \статьть на учёт end arvele võtma, \статьть на очередь end järjekorda panema;
    14. (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это \статьнет дорого see läheb kalliks v ilusat raha maksma, поездка \статьла в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
    15. pidama jääma; за чем дело \статьло mille taha asi pidama v toppama jäi, за мной дело не \статьнет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело \статьло asi jäi tühja taha v pärast toppama;
    станет 3 л. буд. вр. kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого \статьнет sinust v sinult võib seda oodata; ‚
    во что бы то ни \статьло maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest;
    \статьло быть kõnek. tähendab, järelikult, seega;
    ни \статьть ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda;
    не уметь ни \статьть ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama;
    \статьть v
    становиться на своё место paika v oma kohale minema v asuma;
    \статьть в копеечку v
    в копейку кому kõnek. kellele kena kapika maksma minema;
    \статьть горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma;
    \статьть грудью 46 за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; \статьть v становиться на пути v
    на дороге кого, у кого,
    \статьть v
    дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma;
    \статьть как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud v nagu post v nagu soolasammas;
    \стать v
    становиться в тупик segadusse v kitsikusse sattuma, kimpu v kimbatusse jääma;
    \стать v
    становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini v villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma

    Русско-эстонский новый словарь > стать

  • 14 подвести

    367 Г сов.несов.
    подводить 1. кого-что к кому-чему juurde v lähedale v ette juhtima v talutama v tooma v viima; \подвестисти детей к школе lapsi koolimaja juurde v lähedusse v ette tooma, \подвестисти коня к крыльцу hobust trepi ette tooma, \подвестисти лодку к берегу paati kaldasse v randa juhtima, \подвестисти разговор к чему juttu viima v juhtima millele, \подвестисти часы kella õigeks v ette v taha keerama, просека \подвестила нас к реке (metsa)sihti mööda jõudsime jõeni;
    2. что подо что alla panema v ehitama v viima; \подвестисти фундамент под здание hoonele uut vundamenti ehitama, \подвестисти дом под крышу maja katuse alla viima;
    3. что, подо что ülek. (teoreetiliselt) põhjendama, \подвестисти теоретическую базу под свои рассуждения oma arutlusi teoreetiliselt põhjendama; \подвестисти преступление под статью закона kuritegu seaduse järgi kvalifitseerima;
    4. кого-что kõnek. alt v sisse vedama; он никогда не \подвестидёт ta ei vea kunagi alt, \подвестисти под суд keda kohtu alla tõmbama, kellele kohut kaela tõmbama, \подвестисти кого под выговор kellele noomitust kaela sokutama;
    5. что otsi kokku tõmbama, kokkuvõtet tegema; \подвестисти итоги kokkuvõtet tegema;
    6. что toonitama, välja joonistama; \подвестисти брови kulme toonitama;
    7. безл. kõnek. õõnsaks v sisse tõmbama; kõhnaks tegema; живот \подвестило kellel on kõht selja küljes (kõhnusest); ‚
    \подвестило v
    подтянуло у кого kõnek. kellel kõht lööb v soolikad löövad pilli v mängivad marjast;
    \подвестисти v
    подкладывать мину под кого-что kõnek. kelle jalgealust õõnestama v tuliseks tegema, kellele auku kaevama;
    \подвестисти v
    подводить под монастырь кого madalk. kelle nahka turule viima, kellele õnnetust kaela tõmbama

    Русско-эстонский новый словарь > подвести

  • 15 покрыть

    374a Г сов.несов.
    покрывать 1. кого-что, чем katma; \покрыть одеялом tekiga katma, tekki peale panema, \покрыть голову платком rätti pähe panema, \покрыть что глазурью mida glasuurima v glasuuriga katma, \покрыть лаком lakkima, \покрыть краской värvima, \покрыть крышкой kaane(s)tama, kaanega katma, kaant peale panema, \покрыть ящик жестью kasti plekiga üle lööma, \покрыть шубу сукном kasukat kaleviga pealistama, \покрыть поцелуями кого keda suudlustega üle külvama, лицо покрыто веснушками nägu on tedretähti täis, яркая краска покрыла её лицо ta nägu läks tulipunaseks, облака покрыли небо pilved on taeva katnud, taevas on pilves, трава покрыта росой rohi on kastemärg, снег покрыл землю lumi katab maad, lumi on maas;
    2. что korvama, tasa tegema; \покрыть потери kahju korvama, \покрыть расходы kulusid katma, \покрыть долг võlga tasuma v katma;
    3. кого-что varjama; \покрыть чью вину kelle süüd varjama, \покрыть преступление kuritegu varjama;
    4. что läbima; \покрыть расстояние vahemaad läbima;
    5. что ülek. summutama, matma, varjutama, üle käima v kostma (heli kohta); оркестр не мог \покрыть его голоса (isegi) orkester ei suutnud ta häält varjutada v summutada, ta hääl oli v käis v kõlas (isegi) orkestrist üle, последние слова оратора были покрыты аплодисментами käteplagin summutas v mattis kõneleja viimased sõnad;
    6. (без несов.) кого-что, чем üle käima, tapma, katma (kaardimängus);
    7. кого (loomi) paaritama;
    8. (без несов.) кого-что, чем madalk. sõimuga üle valama; ‚
    \покрыть v
    покрывать славой kuulsussäraga ümbritsema;
    \покрыть v
    стыдом häbisse saatma, häbivääristama, häbistama; vrd.

    Русско-эстонский новый словарь > покрыть

  • 16 бить

    325 Г несов.
    1. кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, \бить по руке käe pihta v vastu kätt lööma, \бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, \бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, \бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku v vastu nägu;
    2. что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, \бить в барабан trummi lööma, \бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), \бить в ладоши käsi plaksutama;
    3. кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); \бить скот koduloomi tapma v veristama, \бить зверя ulukeid v metsloomi laskma v tapma;
    4. кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); \бить окна aknaid lõhkuma v puruks peksma v lööma, \бить посуду nõusid lõhkuma v puruks peksma, \бить карту kaarti tapma v lööma, \бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
    5. из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; \бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, \бить птиц на лету linde lennult laskma v tabama, \бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
    6. purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал \бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
    7. (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; егo бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
    8. что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; \бить масло võid tegema, \бить шерсть villa kraasima; ‚
    \бить баклуши kõnek. lulli lööma;
    \бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma;
    \бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama;
    \бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima;
    \бить в цель märki tabama;
    \бить мимо цели märgist mööda laskma;
    \бить в нос ninna lööma (lõhna kohta);
    \бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema;
    \бить по карману кого tasku pihta käima kellele;
    \бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;
    \бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale;
    \бить через край üle keema v voolama (rõõmu, energia vm. kohta);
    час kelle tund on tulnud;
    \бить на что kõnek. millele rõhuma

    Русско-эстонский новый словарь > бить

  • 17 снять

    264 Г сов.несов.
    снимать 1. кого-что maha v ära v lahti võtma; \снять картину со стены pilti v maali seinalt maha võtma, \снять грим grimmi maha võtma, \снять строительные леса tellinguid maha võtma, \снять мачту mer. masti maha võtma, \снять что с производства mille tootmist lõpetama, \снять вопрос с повестки дня küsimust päevakorrast maha võtma v välja jätma v kustutama, \снять пальто palitut maha v seljast ära võtma, \снять шкуру nahka maha võtma, nülgima, \снять чайник с плиты teekannu pliidilt ära võtma, \снять шторы kardinaid eest ära võtma, \снять ответственность с кого kellelt vastutust (ära) võtma, \снять премию preemiast ilma jätma, \снять сливки с молока piima koorima, piima pealt koort riisuma v (ära) võtma, \снять бороду habet maha ajama, \снять безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, \снять пароход с мели laeva madalikult lahti võtma, \снять со стропа troppe vallandama v lahti võtma, lahti troppima, \снять чешую soomustest puhastama, \снять допрос jur. üle kuulama, \снять свидетельское показание jur. tunnistaja ütlust võtma;
    2. kõrvaldama, kustutama; \снять противоречие vastuolu kõrvaldama, \снять судимость jur. karistust kustutama, \снять запрет keeldu tühistama v kaotama, \снять выговор noomitust maha võtma v tühistama, \снять блокаду blokaadi lõpetama;
    3. что koristama; \снять урожай saaki v vilja koristama;
    4. кого vallandama, tagandama, lahti laskma, maha võtma; \снять с работы töölt vallandama v lahti laskma, \снять с места kohalt lahti laskma, \снять с учёта arvelt maha võtma;
    5. что (jäljendit) tegema v võtma; \снять копию koopiat v ärakirja tegema, \снять план местности koha v paikkonna plaani tegema, \снять мерку mõõtu võtma;
    6. кого-что filmi v pilti tegema, jilmima, pildistama, \снять девочку tüdrukut pildistama, tüdrukust pilti tegema, \снять фильм filmima, filmi tegema, \снять на киноплёнку filmima;
    7. что üürile võtma, üürima; \снять комнату tuba üürima; ‚
    как рукой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;
    \снять v
    снимать голову с кого, кому kõnek. (1) kellel pead maha võtma, (2) keda alt vedama;
    \снять v
    сливки с чего koort pealt riisuma, manti võtma;
    \снять v
    снимать стружку с кого madalk. kelle nahka täis sõimama, kellele sauna v säru v peapesu tegema;
    \снять v
    снимать последнюю рубашку с кого kõnek. kellelt viimast särki seljast võtma

    Русско-эстонский новый словарь > снять

  • 18 трепать

    212 Г несов.
    1. кого-что, за что rebima, kiskuma, tirima, sakutama; ветер \трепатьл флаги tuul rebis lippe, \трепатьть за уши kõnek. kõrvust kiskuma, \трепатьть кого за волосы kõnek. tutistama keda;
    2. кого, по чему чем kõnek. patsutama; \трепатьть по плечу õlale patsutama;
    3. кого-что kõnek. vappuma v vabisema panema; его \трепатьла лихорадка ta vappus palavikus, волны \трепатьли лодку lained pillutasid paati;
    4. кого kõnek. nahutama, tuuseldama, säru tegema;
    5. что kõnek. (näruks, räbalaks) kulutama v kandma; \трепатьть туфли kingi näruks kandma, \трепатьть книгу raamatut kapsaks kulutama;
    6. что, о ком-чём, про кого-что, без доп. ülek. madalk. lõksutama, lõugutama, vatrama, vahutama, jahvatama; его имя постоянно треплют tema nimi on pidevalt hammaste vahel v nagu kont suus;
    7. что (lina) ropsima; ‚
    \трепатьть нервы kõnek. (1) кому kellele närvidele käima, kelle närve sööma, (2) без доп. närve rikkuma v kulutama;
    \трепатьть языком kõnek. lõugu lõksutama, lõugutama, keelt peksma

    Русско-эстонский новый словарь > трепать

  • 19 выбить

    324* Г сов.несов.
    выбивать 1. что, из чего välja lööma; sisse lööma (näit. akent); кого-что из чего maha lööma v paiskama; кого из чего välja lööma, minema kihutama; \выбитьть стекло из рамы klaasi raamist välja lööma, \выбитьть огонь tuld välja lööma, \выбитьть мяч из рук palli käest maha lööma, \выбитьть из седла sadulast maha paiskama, \выбитьть противника из окопов vaenlast kaevikutest välja lööma, \выбитьть чьё согласие kõnek. kelle nõusolekut saavutama, \выбитьть 90 очков из 100 возможных üheksatkümmend silma sajast (välja) laskma;
    2. что, из чего kõnek. välja v puhtaks kloppima; \выбитьть пыль из одежды rõivastest tolmu välja kloppima, \выбитьть ковёр vaipa puhtaks kloppima, \выбитьть трубку piipu tühjendama v tühjaks koputama;
    3. что maha v ära tallama; puruks peksma; град \выбитьл озимые rahe peksis (tali)orase puruks, \выбитьть дорогу teed auklikuks sõitma;
    4. что vermima; \выбитьть медаль medalit vermima;
    5. что välja pressima v pigistama; у него слова не выбьешь temast ei pigista sõnagi välja;
    6. что (löökriistadel) mängima, (näit. trummi) lööma; он \выбитьл на барабане походный марш ta lõi trummil rännakumarssi, \выбитьть такт takti lööma;
    7. что (kontsade klõbinal) tantsu lööma; \выбитьть чечётку steppima;
    8. tekst. (mustrit) trükkima; ‚
    \выбитьть v
    \выбитьть v
    выбивать дурь из головы у кого, кому kõnek. rumalusi peast välja ajama kellel;
    \выбитьть v

    Русско-эстонский новый словарь > выбить

  • 20 глаз

    4 С м. неод. (род. п. ед. ч. \глаза и \глазу, предл. п. о \глазе и в \глазу, род. п. мн. ч. глаз) silm; голубые \глаза sinisilmad, карие \глаза pruunid silmad, sõstrasilmad, лукавые \глаза kavalad silmad, kaval v kelm pilk, запавшие \глаза aukuvajunud silmad, мутные \глаза tuhmid silmad, tuhm pilk, близорукие \глаза lühinägelikud silmad, \глаза навыкат(е) pungis silmad, pungsilmad, хозяйский \глаз peremehesilm, слепой на один \глаз ühest silmast pime, слёзы на \глазах pisarad silmis, со слезами на \глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, опустить \глаза silmi maha lööma; ‚
    дурной \глаз kuri v paha silm;
    тут нужен \глаз да \глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla;
    не в бровь, а в \глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku;
    темно, хоть \глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista;
    на \глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes;
    не спускать \глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt;
    не смыкает \глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja;
    для отвода \глаз silmapetteks;
    с пьяных \глаз madalk. purjuspäi;
    с \глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest;
    \глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani v suureks;
    \глаза разбегаются v
    разбежались silme ees lööb v lõi kirjuks, võtab v võttis silmad kirjuks;
    \глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais);
    идти куда \глаза глядят minema, kuhu jalad viivad;
    сделать большие \глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama;
    проглядеть все \глаза kõnek. pikisilmi ootama v vaatama;
    отвести \глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima;
    бить в \глаза кому kellele silma hakkama v torkama;
    во все \глаза глядеть v
    смотреть на кого-что kõnek. üksisilmi v teraselt v hoolega vaatama v vahtima;
    в \глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) v ihusilmaga v kunagi näinud;
    в \глаза говорить v
    сказать кому kellele näkku v suu sisse ütlema;
    попасться на \глаза кому kelle silma alla sattuma;
    закрыть \глаза на что silma kinni pigistama ( mis koha pealt); (этого)
    за \глаза хватит v
    довольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi;
    за \глаза говорить tagaselja rääkima;
    пускать пыль в \глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama;
    видеть по \глазам что mida silmist lugema;
    собственным \глазам не верит ei usu oma silmi;
    пожирать \глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima;
    пробежать \глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma;
    на \глазах у кого kelle silma all v ees;
    видеть невооружённым \глазом palja silmaga vaatama v nägema;
    с \глазу на \глаз с кем kellega nelja silma all;
    как бельмо на \глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema;
    сна нет ни в одном \глазу kõnek. ei saa sõba silmale;
    ни в одном \глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud;
    у семи нянек дитя без \глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi

    Русско-эстонский новый словарь > глаз

См. также в других словарях:

  • днём с огнём, илис фонарём, илине найти, илине сыскать кого, что — чаще неодобр. очень трудно, практически невозможно отыскать кого , что л. 1. По преданию, греческий философ киник Диоген (400 – 323 гг. до н. э.) расхаживал в толпе народа днем с зажженным фонарем в руках и на вопрос, что он ищет, отвечал:… …   Справочник по фразеологии

  • Махнуть рукой (на кого-что) — Махнуть (на кого что) рукой (иноск.) отступиться отъ кого, чего. Ср. Она на мужа давно махнула рукой! Она... давно считала его за дурака набитаго и безвозвратно падшаго нравственно. Писемскій. Мѣщане. 2, 9. Ср. Будь строгъ, но будь уменъ... Когда …   Большой толково-фразеологический словарь Михельсона (оригинальная орфография)

  • иметь виды на кого-, что-л — (насчёт, относительно кого , чего л.) Рассчитывать на кого , что л. в каком л. отношении …   Словарь многих выражений

  • До кого что не доходило, тот того и не знает. — До кого что не доходило, тот того и не знает. См. ЗАБОТА ОПЫТ …   В.И. Даль. Пословицы русского народа

  • вырвать из сердца кого-, что-л — Вы/рвать из сердца (души) кого , что л. Заставить себя забыть …   Словарь многих выражений

  • навести критику на кого-что — Раскритиковать кого , что л …   Словарь многих выражений

  • раскрыть глаза кому-л. на кого-, что-л — Показать кого , что л. в истинном свете, дав кому л. возможность самому убедиться в этом …   Словарь многих выражений

  • как с гуся вода с кого, что — неодобр. кому либо что либо абсолютно безразлично, все нипочем; что либо решительно не действует на кого либо. Из за жировой смазки оперенья вода с гуся легко скатывается. Такое наблюдение переносилось в знахарские формулы, пословицы, поговорки …   Справочник по фразеологии

  • Что надо — НАДО 1, в знач. сказ., с неопр., кого что или чего. То же, что нужно (см. нужный в 3 и 4 знач.). Н. работать. Его беспокойство н. понять. Н. денег. Больше всех н. кому н. (о том, кто слишком активен, во всё вмешивается; разг. неодобр.). Так ему и …   Толковый словарь Ожегова

  • представлять, видеть кого-, что-л. в мрачном свете — Обращать внимание только на отрицательные, негативные стороны кого , чего л …   Словарь многих выражений

  • ЧТО — Ни с чего ни по что. Сиб. По непонятной причине. Верш. 4, 157. Чего нет у кого, где. Новг. Об изобилии, большом количестве и разнообразии чего л. НОС 12, 65. Быть ни в чём. Ворон. Болеть. СРНГ 21, 213. Вести ни в чём кого. Арх. С презрением,… …   Большой словарь русских поговорок


Поделиться ссылкой на выделенное

Прямая ссылка:
Нажмите правой клавишей мыши и выберите «Копировать ссылку»