-
1 планида
saatus -
2 судьбина
saatus -
3 судьба
58 (род. п. мн. ч. судеб и судеб) С ж. неод.1. saatus, elutee, osa, ettemääratus; счастливая \судьбаа õnnelik saatus, \судьбаа человечества inimkonna saatus, судьбы мира maailma saatus, удары \судьбаы saatuselöögid, верить в \судьбау saatust v saatusesse uskuma, покориться \судьбае saatusele v saatuse tahtele alistuma, благодарить \судьбау saatust tänama, винить \судьбау saatust süüdistama, жаловаться на свою \судьбау oma saatuse üle kurtma, связать свою \судьбау с кем oma saatust siduma v eluteed ühendama kellega, разделить \судьбау кого kelle saatust jagama, kelle saatusekaaslane olema, решать чью \судьбау kelle saatust v elu korraldama, не \судьбаа pole (saatusest) antud v määratud, saatus pole võimaldanud, \судьбаа улыбнулась кому õnn naeratas kellele, \судьбаа свела кого kes said saatuse tahtel kokku, keda viis saatus kokku;2. (обычно мн. ч.) arengulugu, arengutee; судьбы русской литературы vene kirjanduse arengulugu; ‚игра \судьбаы saatusemäng;перст \судьбаы saatusesõrm;ирония \судьбаы saatuse pilge;искушать \судьбау saatust proovile panema;на произвол \судьбаы бросить v покинуть saatuse hooleks jätma;от \судьбаы не уйдёшь kõnekäänd saatuse käest ei pääse;волею судеб saatuse tahtel;какими судьбами kõnek. mil moel, kuidas, mis imeväel, kuidas imet (sa siia said), mis sind (teid) siia tõi -
4 доля
ед. ч. 63, мн. ч. 64 С ж. неод.1. jagu, osa; -ndik; делить на равные \доляи võrdseteks osadeks jaotama, пятая \доляя viiendik, в его словах есть \доляя правды v истины tema jutus on terake tõtt, \доляя листа trük. poognajagum, \доляя лёгкого anat. kopsusagar, затылочная \доляя anat. kuklasagar;2. (без мн. ч.) saatus, osa; горькая \доляя kurb saatus, выпасть на \доляю osaks langema;3. dool (vana massiühik, umb. 44 mg); ‚входить vвойти в \доляю с кем kelle osanikuks hakkama;львиная \доляя suurem osa, lõviosa, hiidosa -
5 рок
18 С м. неод. (без мн. ч.) luulek. saatus, ettemääratus, faatum, moira; злой \рок kuri saatus, по воле \рока saatuse tahtel -
6 долька
ngener. osa, saatus, vene raskusmõõt = 1/96 solotnikku = 44 milligrammi, jagu -
7 доля
1.gener. (saatusest määratud osa) pärisosa2. ngener. osakaal, osa, saatus, vene raskusmõõt = 1/96 solotnikku = 44 milligrammi, jagu -
8 жребий
-
9 предопределённость
ngener. saatus -
10 рок
nobs. saatus -
11 судьба
ngener. saatus -
12 удел
1.gener. pärisosa2. n1) obs. osa, saatus2) hist. osastisriik, osastisvürstiriik3) prerev. tsaariperekonna maa ja vara -
13 участь
-
14 благословение
115 С с. неод. (без мн. ч.)1. õnnistamine, õnnistus (ka kirikl.); родительское \благословениее vanemate õnnistus;2. кому-чему van. tänu, kiitus kellele-millele; \благословениее судьбе saatus olgu kiidetud; ‚с вашего vего \благословениея humor. teie v tema lahkel loal -
15 горький
122 П (кр. ф. \горькийек, \горькийька, \горькийько, \горькийьки и \горькийьки; сравн. ст. \горькийче, превосх. ст. \горькийчайший 124)1. mõru, kibe, viha; \горькийькое лекарство mõru v kibe ravim, \горькийький миндаль mõrumandel, \горькийькая соль farm. mõrusool, inglissool, magneesiumsulfaat, \горькийький пьяница kõnek. viinanina;2. (сравн. ст. \горькийше) ülek. kibe, kurb, valus; \горькийькие слёзы kibedad pisarad, \горькийькая участь vilets v kibe v kurb saatus, \горькийький опыт valus kogemus, \горькийький сирота õnnetu vaeslaps;3. ПС\горькийькая ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. kibe (viin); пить \горькийькую viina jooma; ‚\горькийькая пилюля mõru pill;запить \горькийькую kõnek. jooma kukkuma -
16 жестокий
122 П (кр. ф. \жестокийк, \жестокийка и \жестокийка, \жестокийко, \жестокийки; сравн. ст. \жестокийче; превосх. ст. \жестокийчайший 124) julm, halastamatu, karm, kalk, õel; äge, vali, käre; \жестокийкая расправа julm v toores v halastamatu arveteõiendus, \жестокийкая эксплуатация julm v halastamatu kurnamine v ekspluateerimine, \жестокийкая участь karm saatus, \жестокийкая боль äge v metsik valu, \жестокийкая битва äge lahing, \жестокийкий мороз vali v käre pakane -
17 жребий
45 С м. неод.1. liisk, loos; бросать v метать \жребийй liisku heitma, тянуть \жребийй loosi võtma, liisku tõmbama, достаться по \жребийю loosiga langema kellele;2. ülek. luulek. van. saatus; ‚\жребийй брошен liisk on langenud -
18 заботить
274a (без страд. прич.) Г несов. кого muret tegema, häirima; её \заботитьла судьба старого парка talle tegi vana pargi saatus muret, это мало меня \заботитьт see ei tee mulle muret, see ei lähe mulle korda v ei häiri mind -
19 забросить
273a Г сов.несов.1. куда (sisse) viskama v heitma v paiskama; рыбаки \заброситьли сети kalurid heitsid võrgud vette, \заброситьть мяч в сетку palli võrku viskama, \заброситьть шайбу в ворота litrit väravasse lööma, \заброситьть ружьё за плечо püssi õlale viskama, судьба \заброситьла меня сюда saatus tõi v on paisanud mu siia;2. ülek. unarusse v hooletusse jätma; она \заброситьла книги ta ei hoolinud enam raamatutest, \заброситьть детей lapsi hooletusse jätma;3. куда ülek. kõnek. (mööda minnes) kohale toimetama v viima; \заброситьть чемодан в гостиницу kohvrit mööda minnes võõrastemajja viima; ‚\заброситьть vзабрасывать удочку kõnek. pinda sondeerima, maad kuulama, lanti välja heitma -
20 занести
365 Г сов.несов.заносить I 1. кого-что, куда (mööda minnes ära v. sisse) viima v tooma; (kaugele) kandma v viima; \занестиси мне книгу домой too mulle raamat koju, \занестисти заразу nakkust tooma, судьба \занестисла его на юг saatus kandis v viis ta v saatuse sunnil sattus ta lõunasse, как тебя сюда \занестисло? kõnek. mis sind siia tõi?2. что üles v kohale tõstma v viima; \занестисти меч для удара mõõka löögiks tõstma, он занёс ногу на ступеньку ta tõstis juba jala, et trepile astuda, ta oli juba trepile astumas;3. безл. что lennutama (ka ülek.), kõrvale paiskama; сани \занестисло в левую сторону regi paiskus v rege kiskus vasakule;4. (обычно безл.) что, чем täis ajama v tuiskama, kinni tuiskama v matma; все дороги \занестисло снегом kõik teed on kinni tuisanud, \занестисти песком liiva täis tuiskama;5. кого во что sisse võtma v kandma; меня \занестисли в список mind võeti nimekirja, \занестисти в протокол protokolli kandma
- 1
- 2
См. также в других словарях:
Minu väike paradiis — Studio album by Terminaator Released 1995 Recorded January–April 1995 … Wikipedia
Lenna Kuurmaa — bei einem Auftritt in Estland 2011 Lenna Kuurmaa (* 26. September 1985 in Tallinn, Estland) ist eine estnische Sängerin und Mitglied der Gruppe Vanilla Ninja. Sie ist die Frontfrau der Band und schreibt an den Songs mit. Inhalt … Deutsch Wikipedia
Kuhu põgenevad hinged — Filmdaten Deutscher Titel Wohin die Seelen gehen Originaltitel Kuhu põgenevad hinged … Deutsch Wikipedia
Холокост в Эстонии — Часть серии статей о Холокосте Идеология и политика Расовый антисемитизм · … Википедия
Go Live 2005 — Infobox Album Name = Go Live 2005 Type = live Artist = Terminaator Released = 2005 Recorded = December 3, 2005 Genre = Rock Length = Label = MFM Records Producer = Reviews = Last album = Kuutõbine (2003) This album = Go Live 2005 (2005) Next… … Wikipedia
Peeter Vähi — Peeter Vähi, sometime also Peter Vähi or Peeter Vahi, born 1955, is a classical Estonian composer.Vähi s work Relaxatio , written in 1992 and inspired by Asian intonal elements of Tibetan canticles, is considered an electronic masterpiece of… … Wikipedia
Evald Aav — (* 7. März 1900 in Tallinn, Estland; † 21. März 1939 ebenda) war ein estnischer Sänger, Komponist und Chorleiter. Leben Aav graduierte 1926 am Konservatorium in Tallinn, wo er Schüler von Artur Kapp gewesen war. Von 1916 bis 1926 sang er im Chor… … Deutsch Wikipedia
Evald Aava — Saltar a navegación, búsqueda Evaldo Aav fue un compositor estonio nacido en Tallin el 22 de febrero de 1900 y fallecido el 21 de marzo de 1939. Estudió composición con Artur Kapp y … Wikipedia Español
История Эстонии — История Эстонии … Википедия
Karl Eduard Sööt — Karl Eduard Sööt. Gemälde von Aleksander Uurits (1915) Karl Eduard Sööt (* 14. Dezemberjul./ 26. Dezember 1862greg. in Lohkva, Livland; † 1. September 1950 in … Deutsch Wikipedia