mida+kellele

336b Г сов.

1. однокр. к

махать чем, кому lehvitama, viipama; \махнутьть рукой käega viipama;

2. kõnek. hüppama, kargama; põrutama kuhu; кот \махнутьл через всю комнату kass volksas üle toa, \махнутьть через забор üle aia kargama, \махнуть-ка я в город põrutan õige linna, \махнутьть в актёры näitlejaks hakkama;

3. что, на что madalk. vahetama mida mille vastu; ‚

\махнутьть рукой на кого-что käega lööma kellele-millele

90 С ж. неод.

1. mõte, idee, kavatsus; mõtlemine; блестящая \мысльь hiilgav mõte v idee, глубокая \мысльь sügav mõte, задняя \мысльь tagamõte, основная \мысльь произведения teose põhiidee, научная \мысльь teaduslik mõte, teadusmõte, современная инженерная \мысльь nüüdisaegne insenerimõte v tehniline mõte, передовая \мысльь eesrindlik v edumeelne mõte, общественная \мысльь ühiskondlik mõte, навязчивая \мысльь painav v tüütav mõte, образ \мысльей mõtteviis, -laad, в \мысльях mõttes, и в \мысльях не было ei tulnud mõttessegi, ei olnud mõtteski, по \мысльи автора autori kavatsuse kohaselt v mõtte järgi, ход v течение \мысльи mõttekäik, у кого мелькнула \мысльь kellel tuli v sähvatas mõte, навести на \мысльь кого keda mõttele viima, напасть на \мысльь (äkki) mõttele tulema, не допускать даже \мысльи о чём isegi mitte mõtlema millele, погрузиться в свои \мысльи (oma) mõtteisse süvenema v vajuma, подать \мысльь кому kellele ideed v mõtet andma, прийти к \мысльи mõttele tulema, в голову пришла странная \мысльь kummaline mõte tuli pähe, поделиться своими \мысльями oma mõtteid jagama, ухватиться за \мысльь mõttest kinni haarama, носиться с \мысльью kõnek. (üht) mõtet peas kandma, (ühe) mõttega ringi käima;

2. \мысльи мн. ч. mõttelaad, vaated, veendumused; \мысльи молодёжи noorte mõttelaad v vaated, мы с вами одних \мысльей olen teiega sama v ühte meelt, mul on teiega ühised vaated v veendumused, непостоянен в \мысльях ebakindlate vaadetega; ‚

держать в \мысльях что millele mõtlema, mida meeles pidama, mõttes hoidma;

собираться v

собраться с \мысльями mõtteid koondama

269a (повел. накл. напомни) Г сов.несов.

напоминать кого-что, кому, о ком-чём, про кого-что meelde tuletama, meenutama kellele keda-mida; письмо \напомнитьло прошлое kiri tuletas möödunut meelde, девочка \напомнитьла мне мать tüdrukuke meenutas mulle ema v oli väga ema sarnane, \напомнитьть про брата venda meelde tuletama

96a С с. неод. taevas, taevalaotus, taevavõlv; звёздное \небоо tähistaevas, в \небое, на \небое taevas, музей под открытым \небоом vabaõhumuuseum; ‚

\небоо с овчинку покажется v

показалось кому kõnek. kellel läheb v läks silme ees mustaks;

(отличаться) как \небоо от земли от кого-чего,

(быть) как \небоо и земля kui taevas ja maa erinema, nagu öö ja päev olema v erinema;

коптить \небоо kõnek. luuslanki lööma, ulapõlve v hõlpu pidama;

попадать v

попасть пальцем в \небоо kõnek. mööda panema, viltu laskma;

(как) с \небоа упасть v

свалиться kõnek. kellele ootamatult sülle langema, nagu taevakingitus olema;

как с \небоа v

с луны упал v

свалился kõnek. nagu kuu pealt kukkunud v taevast alla sadanud;

звёзд с \небоа не хватает kõnek. kellest ei ole v ei olnud kõrget lendu oodata, kellest jäävad tähed taevast alla toomata;

как гром среди ясного \небоа nagu välk selgest taevast;

(быть v

чувствовать себя) на седьмом \небое seitsmendas taevas olema;

(пре)возносить v

(пре)вознести до небес кого-что taevani kiitma v ülistama keda-mida;

под открытым v

чистым \небоом lageda taeva all;

между \небоом и землёй (быть) taeva ja maa vahel kõlkuma

285a Г сов.несов.

обвинять кого-что, в чём kellele mida süüks panema, keda milles süüdi mõistma, süüdistama (ka jur.); keda mille pärast hukka mõistma; его \обвинитьли в лени и небрежности talle pandi süüks laiskust ja lohakust, \обвинитьть в незаконных действиях seadusvastastes tegudes süüdistama, \обвинитьть кого в лицемерии keda ebasiiruse v silmakirjatsemise pärast hukka mõistma

66 С ж. неод. kirikl. liturgia, hommikupalvus, päevane jumalateenistus; ранняя \обедняя hommikupalvus, поздняя \обедняя päevane jumalateenistus, служить \обедняю (päevast) jumalateenistust pidama; ‚

портить v

испортить (всю) \обедняю кому, без доп. kõnek. kellel kõik kihva keerama v vussi ajama;

глухому поп две \обедняи не служит vanas. (kirikus) kaht jutlust ei peeta, kellele mida ei korrata v kaks korda ei öelda

296 Г сов.несов.

обращаться 1. к кому-чему, с чем, за чем pöörduma; \обратитьсяться лицом к окну näoga akna poole pöörduma, \обратитьсяться на путь истинный tõeteele v õigele teele tagasi pöörduma, её мысли \обратитьсялись к дому ta mõtted kandusid koju, \обратитьсямся к нашей проблеме tuleme oma probleemi juurde, обстоятельства \обратитьсялись против кого v во зло кому asjaolud pöördusid kelle vastu v kahjuks, \обратитьсяться с приветствием к кому tervitama keda, tervituskõnega pöörduma kelle poole, \обратитьсяться с просьбой к кому paluma keda, palvega kelle poole pöörduma, разрешите \обратитьсяться sõj. lubage (teie poole) pöörduda, \обратитьсяться с вопросом к кому kellele küsimust esitama, küsima kellelt mida, \обратитьсяться по делу к кому kelle poole ametiasjus pöörduma, \обратитьсяться за объяснением selgitust v seletust nõudma, \обратитьсяться за помощью к кому abi paluma kellelt, \обратитьсяться к врачу за советом arstilt nõu küsima;

2. во что muutuma milleks; вода \обратитьсялась в пар vesi aurustus, \обратитьсяться в воспоминание mälestuseks saama;

3. väljendeis: \обратитьсяться в слух kõrvad kikkis kuulama, \обратитьсяться в зрение pingsalt vaatama, üksainus v kehastunud tähelepanu olema, \обратитьсяться в бегство põgenema, ära jooksma, plehku panema

115 С с. неод.

1. (обычно ед. ч.) pöördumine; pööramine; info pöördus; muutmine, mat. teisendamine; muutumine; tiirlemine; maj. ringlemine, ringlus, käive, kasutus; \обращениее к фактам faktide poole pöördumine, faktide leidmine, \обращениее спиной к кому kellele selja pööramine (ka ülek.), \обращениее в чью веру kelle millisesse usku pööramine, \обращениее простой дроби в десятичную lihtmurru teisendamine kümnendmurruks, \обращениее куколки в бабочку nuku muutumine liblikaks, \обращениее Земли вокруг Солнца Maa tiirlemine ümber Päikese, \обращениее крови vereringe, \обращениее капитала maj. kapitaliringlus, \обращениее товаров maj. kaubaringlus, издержки \обращениея maj. käibekulud, ringluskulud, быть v находиться в \обращениеи käibel v kasutusel olema, изъять из \обращениея что mida käibelt kõrvaldama, \обращениеe противника в бегство vastase põgenema löömine v sundimine, \обращениее в рабство orjastamine;

2. (без мн. ч.) mille käsitsemine, kellega-millega ümberkäimine, kelle kohtlemine; käitumine; научиться \обращениею с оружием relvakäsitsust ära õppima, неосторожное \обращениее с огнём ettevaatamatu ümberkäimine tulega, грубое \обращениее с детьми laste toores v jäme kohtlemine, жестокое \обращениее с животными loomade julm kohtlemine, loomadega julmalt ümberkäimine, вежливое \обращениее с пассажирами reisijate viisakas kohtlemine, изысканное v тонкое \обращениее peen käitumine v käitumismaneer;

3. pöördumine, läkitus, üleskutse, palve; \обращениее к народу läkitus rahvale, pöördumine rahva poole, \обращениее по радио raadioüleskutse, -läkitus, pöördumine raadio teel v raadio kaudu;

4. lgv. üte; \обращениее выделяется запятыми üte eraldatakse komadega

346 Г сов.несов.

обувать кого, во что, kõnek. что

1. (jalatseid) jalga panema v tõmbama, saabastama, kängitsema; \обуть ребёнка lapsele mida jalga panema, \обуть сапоги saapaid jalga panema;

2. kõnek. jalavarjusid muretsema kellele

169a Г несов.сов.

одеть кого-что, во что, кем-чем, как

1. riietama, rõivastama, riidesse panema keda, selga v ülle panema kellele mida; \одеватьть всю семью kogu peret katma, она \одеватьет детей со вкусом ta lapsed käivad v on alati hästi v maitsekalt riides;

2. ülek. kõnek. katma, sisse mähkima; \одеватьть льдом jääga katma

278a Г сов.несов.

оставлять кого-что, без чего, где (alles, maha, katki) jätma; \оставить детей дома lapsi koju jätma, \оставить гостей обедать külalisi lõunale jätma, \оставить на второй год istuma v klassikursust kordama jätma, \оставить учебник в школе õpikut kooli jätma v unustama, \оставить комнату за собой tuba endale jätma, \оставить кого далеко позади kaugele maha jätma, \оставить в наследство что кому kellele mida pärandama, \оставить до другого v следующего раза teiseks korraks jätma, \оставить без крова ulualuseta v peavarjuta jätma, \оставить без сладкого magustoidust ilma jätma, \оставить письмо без ответа kirjale mitte vastama, kirjale vastamata jätma, \оставить без внимания mitte välja tegema, tähele panemata v tähelepanuta jätma, \оставить обед нетронутым lõunasööki puutumata jätma, \оставить решение в силе otsust jõusse v muutmata jätma, \оставить вопрос открытым küsimust lahtiseks jätma, \оставить глубокий след в памяти sügavasti meelde jääma, mällu sööbima, \оставить по себе добрую память endast head mälestust jätma, \оставить хорошее впечатление head muljet jätma, \оставить семью perekonda maha jätma, \оставить надежду lootust jätma, \оставить намерение kavatsust katki jätma, \оставить разговор jutuajamist lõpetama, оставьте! jätke järele! \оставить работу töölt lahkuma, силы оставили его ta jõud oli otsas, я этого так не оставлю seda ma teile ei kingi, niisama ma seda asja ei jäta; ‚

камня на камне не \оставить от чего kõnek. maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma;

\оставить v

оставлять с носом кого kõnek. pika ninaga jätma;

\оставить v

оставлять в одной рубашке кого kõnek. püksata jätma, puupaljaks tegema;

\оставить v

оставлять в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama;

\оставить v

оставлять за собой v

позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda;

\оставить v

оставлять в покое кого rahule jätma

198 (без страд. прич.) Г сов.несов.

отказывать 1. кому, в чём ära ütlema, eitavalt vastama, eitavat vastust andma; keelama, mitte lubama, ilma jätma keda millest; \отказатьть в помощи abist ära ütlema, abi keelama, \отказатьть жениху peigmehele ära ütlema, \отказатьть наотрез järsult v kategooriliselt keelduma, \отказатьть в иске jur. hagi rahuldamata jätma, \отказатьть от места van. kohta üles ütlema kellele, не \отказатьть кому в поддержке toetust mitte keelama, toetamast mitte keelduma, \отказатьть себе в чём loobuma millest, endale mitte lubama mida, ему нельзя \отказатьть в смелости tema julgust ei saa eitada, не откажите в любезности olge nii lahke v kena;

2. kõnek. tõrkuma, mitte töötama; мотор \отказатьл mootor tõrkus, глаза \отказатьли silmad ütlesid üles

24 (род. п. ед. ч. \песокка и \песокку) С м. неод.

1. liiv; золотоносный \песокок kullaliiv, глинистый \песокок saviliiv, гравелистый \песокок kruusliiv, известковый \песокок lubiliiv, известняковый \песокок lubjakiviliiv, плывучий \песокок vesiliiv, летучий v сыпучий ок tuiskliiv, lendliiv, ajuliiv, мелкий \песокок peenliiv, мелкозернистый \песокок peeneteraline liiv, сахарный \песокок peensuhkur;

2. \песокки мн. ч. geol. liivik; liivakõrb; кучевые \песокки põõsasliivik; ‚

\песокок сыплется из кого, без доп. kõnek. halv. kes on juba muld(vana), kellel on juba mulla lõhn juures;

строить v

построить на \песокке что mida liivale rajama;

пробирать v

пробрать v

продирать v

продрать с \песокком v

с песочком кого kõnek. kellele kõva peapesu tegema, keda kõvasti läbi võtma;

как \песокок морской, как \песокку морского (palju) nagu liiva mere ääres

90 С ж. неод.

1. van. ihu, keha, liha;

2. väljendeis: во \плотьи liter. kehastunud, он ангел во \плотьи ta on ingel maa peal, крайняя \плотьь anat. eesnahk; ‚

облекать v

облечь в \плотьь и кровь что liter millele missugust kuju andma, mida mis kujul näitama;

облекаться v

облечься в \плотьь и кровь liter. kehastuma, kuju v ilmet võtma; чья

\плотьь и кровь kelle liha ja veri, kelle lihast ja verest, kelle lihane laps;

\плотьь от \плотьи кого liha kelle lihast;

входить v

войти в \плотьь и кровь кого-чего, кому, чью liter. kellele luusse ja lihasse minema v kasvama

1 С м. неод. aje, ajend, tõuge, tõugend, sund, motiiv, impulss; ettekääne; послужить \поводом ajendiks olema, \повод для ссоры tüli põhjus, без всякого \повода ilma igasuguse põhjuseta, дать \повод кому что делать kellele põhjust v alust andma mida teha, разговор по \поводу новой книги kõnelus uue raamatu üle, беспокоить по всякому v любому \поводу igal võimalikul v tühisemalgi v ükskõik mis põhjusel tülitama, придираться по любому \поводу igast pisiasjast kinni hakkama

292 Г сов.

1. (без страд. прич.) кому-чему kahjustama keda-mida, kahju tegema v tekitama kellele-millele; \повредитьть авторитету autoriteeti vähendama v kahjustama, мороз \повредитьл посевам külm kahjustas külvi v tegi külvile v viljale liiga;

2. несов.

повреждать что vigastama, viga tegema; \повредитьть ногу jalga vigastama, jalale viga tegema, \повредитьть корни juuri vigastama, повреждённое гнездо viga saanud v lõhutud pesa; vrd.

232b Г сов.

1. на кого-что keda-mida vaatama, kellele-millele pilku heitma; за кем-чем kõnek. kelle-mille järele vaatama; \поглядеть в окно aknast välja vaatama, \поглядеть на небо pilku taeva poole heitma, taevast v taeva poole vaatama, \поглядеть с удивлением imestunult vaatama, \поглядеть с упрёком etteheitvalt vaatama, \поглядеть исподлобья kõõrdpilku heitma, \поглядеть бы хоть одним глазком kõnek. saaks või silmanurgastki piiluda, \поглядеть за детьми laste järele vaatama;

2. погляжу, поглядим 1 л. ед. и мн. ч. kõnek. saab näha;

3. поглядишь в функции вводн. сл. kõnek. võib juhtuda, et ; vrd.

365 Г сов.несов.

подносить 1. кого-что, к кому-чему juurde v ligi v lähedale tooma v tõstma, kohale kandma; \поднестити ложку ко рту lusikat suu juurde tõstma, \поднестити вещи к вагону pakke vaguni juurde viima, \поднестити руку к глазам kätt silmade ette panema, лодку \поднестило к берегу vool kandis paadi kaldale;

2. что, чего, кому kõnek. pakkuma mida, kostitama millega (jookide kohta); \поднестити гостям чаю külalistele teed pakkuma, \поднестити вина veini pakkuma v ulatama, veiniga kostitama;

3. что, кому kinkima; \поднестити цветы lilli kinkima; ‚

\поднестити v

подносить v

преподнести v

преподносить пилюлю кому kõnek. kellele pirni panema, keda kibedat pilli alla neelama sundima

271b (повел. накл. покончи) Г сов. с чем lõpetama, lõpule viima mida; piiri panema, lõppu tegema millele; с кем keda hävitama, lõppu tegema kellele; suhteid katkestama kellega; \покончить с полем põldu lõpetama, \покончить с работой tööga maha saama, tööle lõppu peale tegema, \покончить с беспечностью muretusele lõppu tegema; ‚

\покончить с собой v

с жизнью, \покончить жизнь самоубийством endalt elu võtma, endale lõppu v otsa tegema;

\покончить счёты с кем-чем kellega-millega arveid klaarima v lõppu tegema

165b Г сов. кому-чему, с инф. segama, takistama, häirima keda-mida, tüliks (ees) olema kellele-millele; \помешатьть разговору kõnelust segama v häirima, не \помешатьло бы poleks paha; vrd.