kellelt

264 (прош. вр. отнял и kõnek. отнял, отняла, отняло и kõnek. отняло, отняли и kõnek. отняли; страд. прич. прош. вр. отнятый, кр. ф. отнят, отнята, отнято, отняты) Г сов.несов.

отнимать кого-что, у кого (käest, ära, maha) võtma; \отнять книгу raamatut käest ära võtma, \отнять надежду lootust ära võtma, \отнять жизнь у кого elu võtma kellelt, \отнять много сил palju jõudu võtma v nõudma, \отнять у кого много времени palju aega võtma kellel, \отнять ногу kõnek. jalga amputeerima v maha võtma, \отнять ребёнка от груди last rinnast võõrutama, от пяти \отнять два kõnek. viiest kaht maha arvama v lahutama

72 С ж. неод.

1. (без мн. ч.) (ajakirjanduse v. raamatute) tellimine v tellimus; \подпискаа на газеты на год ajalehtede tellimine terveks aastaks v terve aasta peale, ajalehtede aastatellimus, \подпискаа на полное собрание сочинений писателя kirjaniku kogutud teoste tellimine, приём \подпискаи tellimuse vastuvõtt, получать газету по \подпискае tellitud ajalehte saama;

2. kirjalik kohustus v lubadus, allkiri; взять с кого \подпискау о чём kellelt kirjalikku lubadust v allkirja võtma mille kohta, \подпискаа о невыезде jur. elukohast mittelahkumise allkiri;

3. korjamine (nimekirja alusel), korjandus

90 С ж. неод. (бeз мн. ч.) abi; неотложная (медицинская) \помощьь med. vältimatu abi, первая (медицинская) \помощьь med. esmaabi, скорая \помощьь med. kiirabi, медицинская \помощьь arstiabi, юридическая \помощьь jur. juriidiline abi, õigusabi, техническая \помощьь tehnoabi, tehniline abi, с \помощьью v при \помощьи кого-чего kelle-mille abil v abiga, не в \помощьь кому kõnek. on asjatu, ei tule kasuks kellele, звать на \помощьь кого keda appi kutsuma, оказать \помощьь кому kellele abi osutama, abi andma, keda abistama, отказать кому в \помощьи keda abistamast keelduma, обойтись без посторонней \помощьи ilma kõrvalise abita v omal jõul toime tulema, обратиться за \помощьью к кому kellelt abi otsima, abi saamiseks kelle poole pöörduma, прийти на \помощьь кому kellele appi tulema, просить о \помощьи abi paluma, на \помощь! appi!; ‚

бог \помощьь, бог на \помощьь v

в \помощьь van. jõudu (tööle);

протягивать v

протянуть руку \помощьи кому (oma) abistavat kätt ulatama v sirutama kellele

3 С м. неод. higi; обильный \пот rohke higi v higistamine, бросать v кидать v ударять кого в \пот безл. keda higistama ajama, холодный \пот выступил v проступил на лице у кого kellel tuli külm higi otsaette, \пот катился градом с лица higi voolas ojadena mööda nägu; ‚

(трудиться v

работать) в \поте лица pal(g)ehigis töötama;

до седьмого \пота kõnek. nii et nahk seljas märg;

вогнать кого

в \пот kõnek. keda võhmale ajama;

согнать семь \потов с кого kõnek. kellelt v kelle seljast seitset nahka võtma;

обливаться \потом higist nõretama;

\потом и кровью (добывать) verehinnaga, vere ja vaevaga (saama)

1. 171a, b кого-что, чего, от кого, с союзом чтобы, с инф., без доп. nõudma, vajama; \потребовать объяснений у кого kellelt seletust nõudma, \потребовать от дирекции чего direktsioonilt mida nõudma, это потребует много времени see võtab v nõuab palju aega, selleks läheb vaja palju aega, это потребует серьёзной работы see nõuab tõsist tööd, selleks on vaja tõsist tööd teha;

2. 171a кого-что, куда (välja) kutsuma; \потребовать в суд кого keda kohtusse välja kutsuma; vrd.

165 Г сов. к кому kellelt hellust v õrnust otsima, õrnutsedes kelle ligi hoidma

1 С м. неод.

1. näide, näidis; для \примера, к \примеру näiteks, привести \пример näidet tooma, пояснить свою мысль \примером oma mõtet näitlikustama v näitega illustreerima v selgitama;

2. eeskuju; \пример мужества mehisuse eeskuju, служить \примером eeskujuks olema, подать \пример eeskuju andma, ставить в \пример eeskujuks tooma, брать \пример с кого kellelt eeskuju võtma, следовать \примеру кого kelle eeskujule järgnema v eeskuju järgima, по \примеру кого kelle eeskujul, не в \пример прочим teistest erinevalt, для \примера кому kellele õpetuseks;

3. mat. ülesanne; решить \пример ülesannet (ära) lahendama, ülesandega valmis saama

69 С ж. неод. vandetõotus, vanne, tõotus; военная \присягаа sõjaväeline vandetõotus, \присягаа врача arstivanne, торжественная \присягаа pidulik tõotus, давать v принимать v приносить \присягау vanduma, vannet andma, говорить под \присягаой vandega v vande all kinnitama, привести к \присягае кого kellelt vannet v tõotust võtma, нарушить \присягау vannet murdma

187 Г несов. кого-что, где, куда ära peitma, peitu panema, varjule viima, varjama, peidutama; \прятать молоко в погреб piima keldrisse varjule v hoiule viima, \прятать лицо от ветра nägu tuule eest varjama; ‚

\прятать глаза v

взгляд от кого, без доп. pilku kellelt kõrvale pöörama, silmi maha lööma kelle ees;

\прятать голову под крыло pead tiiva alla v liiva sisse peitma;

\прятать v

спрятать концы (в воду) kõnek. jälgi kaotama v hävitama; vrd.

287a Г сов.несов.

решать 1. что, с инф. otsustama; \решитьть чью участь v судьбу kelle saatust otsustama, он \решитьл остаться дома ta otsustas koju jääda, \решитьли созвать съезд otsustati kongress kokku kutsuda;

2. что lahendama; \решитьть задачу ülesannet lahendama, \решитьть вопрос küsimust lahendama, \решитьть кроссворд ristsõnamõistatust lahendama;

3. кого, чего madalk. ära võtma, ilma jätma; \решитьть всех прав kõikidest õigustest ilma jätma, \решитьть хлеба и жилья leivast ja eluasemest ilma jätma, söögi ja peavarjuta jätma;

4. кого madalk. maha koksama v nottima, otsa peale tegema; ‚

\решитьть v

решать жизни кого madalk. kellele lõppu v otsa peale tegema, kellelt elu võtma;

решено и подписано lõplikult otsustatud, otsus tehtud, käsi all

239 Г несов.

1. что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; \смотреть картину pilti v maali vaatama v silmitsema, \смотретьпьесу näidendit vaatama, \смотреть на часы kella vaatama, \смотреть в окно aknast välja vaatama, \смотреть в одну точку ühte punkti vaatama v vahtima, \смотреть в даль kaugusse vaatama, \смотреть в бинокль binokliga vaatama, \смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, \смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), \смотреть друг на друга teineteisele v üksteisele otsa vaatama, \смотреть с надеждой на кого keda v kelle poole lootusega vaatama, \смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, \смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, \смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, \смотреть больного haiget läbi vaatama, \смотреть за детьми laste järele vaatama, \смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо \смотреть kena vaadata, срам \смотреть hirmus v häbi vaadata, \смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко \смотреть teda on hale näha v vaadata, страшно \смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele v tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele v vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;

2. на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; \смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;

3. (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко \смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb v on tarvis sõita v peab sõitma;

4. (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole v aeda;

5. (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana v kui kotkas, \смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;

6. смотреть инф.,

смотрю 1 л. наст. вр.,

смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;

7. смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest; ‚

\смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku v silma v vastu vaatama;

\смотреть в корень чего asja sisusse tungima v tuuma nägema v vaatama;

\смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda v alt ära hüpata kavatsema;

\смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma;

\смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu v huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema;

\смотреть волком v

зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt v kurja näoga vaatama, tigeda v kurja näoga olema;

\смотреть из чьих

рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema v talitama;

\смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast v vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema;

\смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama;

\смотреть в лицо чему millele näkku vaatama;

\смотреть в гроб v

в могилу kõnek. haua äärel seisma v olema;

\смотреть в упор lähedalt v pingsalt v teraselt vaatama, üksisilmi v ainiti vahtima;

\смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama;

как в воду смотрел kõnek. nagu v justkui oleks selgeltnägija;

\смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama;

\смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise piilguga vaatama;

\смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut v vastset väravat vahtima;

того и смотри kõnek. vaata, et…;; vrd.

184 (буд. вр. сгоню, сгонишь, сгонит) Г сов.несов.

сгонять I 1. кого-что, с кого-чего välja v ära v minema ajama; kokku ajama; \согнать скот к водопою karja jooma v joogikohta ajama, \согнать муху kärbest peletama v ära ajama, \согнать с квартиры kõnek. korterist välja ajama, \согнать со двора (majast, õuest) minema ajama v kihutama, \согнать с кого сон ülek. kellelt und ära ajama v peletama, \согнать усталость väsimust peletama;

2. что eemaldama, kõrvaldama; \согнать веснушки tedretähti pleegitama v eemaldama, \согнать вес kõnek. kaalu maha võtma, \согнать улыбку с лица tõsist nägu tegema, tõsiseks tõmbuma, солнце согнало снег päike on lume ära võtnud v sulatanud;

3. parvetama; ‚

\согнать v

сгонять семь потов с кого kõnek. kelle seljast mitut v seitset nahka võtma;

\согнать v

сгонять со света кого kõnek. kellel eluisu ära võtma, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja sööma, keda hauda viima

115 С с. неод.

1. (бeз мн. ч.) hoid, hoidmine, pidamine; korrashoid; \содержаниее под стражей valve all hoidmine, \содержаниее в тюрьме vangishoidmine, \содержаниее в секрете v в тайне salajashoidmine, salajaspidamine, стойловое \содержаниее скота loomade laudaspidamine, пастбищное \содержаниее скота loomade karjatamine v karjamaal pidamine, \содержаниее в порядке korrashoid, korraspidamine, \содержаниее дома в чистоте kodu korrashoid, \содержаниее зданий hoonete korrashoid, \содержаниее путей v дорог teede korrashoid, зимнее \содержаниее teed. talvine korrashoid, talihooldus, taliteenistus, надзор за \содержаниеем памятников культуры kultuurimälestiste järelevalve v hoole;

2. (бeз мн. ч.) ülalpidamine, toitmine, elatamine; elatis, elatusvahend, elatusraha, sissetulek, teenistus, palk; \содержаниее семьи pere v perekonna ülalpidamine v toitmine, годовое \содержаниее aastapalk, aastateenistus, aastasissetulek, денежное \содержаниее sõj. teenistusraha, отпуск без сохранения \содержаниея palgata puhkus, расходы по \содержаниею elatuskulud, ülalpidamiskulud, жить на \содержаниеи кого kellelt ülalpidamist saama, kelle kulul elatuma v elama, kelle ülal pidada olema v ülalpidamisel elama, выделить средства на \содержаниее кого kellele elatist v elatusraha v ülalpidamisraha andma;

3. sisu; форма и \содержаниее vorm ja sisu, \содержаниее понятия mõiste sisu, \содержаниее письма kirja sisu, серьёзная по \содержаниею книга tuumakas v sisukas v sisutihe raamat, наполняться новым \содержаниеем uut sisu saama, пересказать \содержаниее фильма filmi sisu (ümber) jutustama;

4. sisukord; \содержаниее журнала ajakirja sisukord;

5. (бeз мн. ч.) sisaldus, sisaldamine, sisaldumine, sisaldis; \содержаниее сахара в свёкле peedi suhkrusisaldus, руда с богатым \содержаниеем железа rauarikas maak, rikkaliku rauasisaldusega maak, \содержаниее влаги niiskusesisaldus, niiskus, \содержаниее воды в чём mille veesisaldus, \содержаниее информации info(rmatsiooni)sisaldus

223 Г сов.несов.

становиться 1. seisma jääma; \статьть в дверях uksele v ukse ette seisma jääma, \статьть у окна akna alla seisma jääma, \статьть в очередь järjekorda seisma v võtma v asuma, \статьть в позу poosi v asendit võtma, poosi v asendisse jääma, негде \статьть pole kohta, kus seista, \статьть на колени põlvitama, põlvili laskuma v langema (ka ülek.);

2. asuma; \статьть на пост vahipostile asuma, \статьть на вахту vahti v vahikorda asuma, \статьть на трудовую вахту töövalvele asuma, \стать за прилавок leti taha asuma, \статьть лагерем laagrisse jääma, \статьть на ночёвку ööbima v öömajale jääma, \статьть во главе etteotsa asuma, \статьть на мель madalikule jooksma v sõitma v minema v ajama, \статьть на якорь ankrusse heitma, ankurduma, \стать на стоянку parkima, \статьть в строй (1) rivvi astuma v võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф \статьнет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, \статьть у власти võimule astuma v asuma, он \статьл на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, \статьть на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, \статьть на работу tööle asuma, \статьть на путь совершенствования end täiendama asuma v hakkama;

3. (püsti) tõusma; \статьть на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), liter. jalgu alla saama, \статьть на цыпочки kikivarvule v kikivarbaile tõusma, \статьть на четвереньки käpuli v käpukile v neljakäpakile laskma;

4. за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; \статьть на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, \статьть за правду tõe eest seisma v väljas olema;

5. (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе \статьла луна kuu on tõusnud, над болотом \статьл туман soo kohale tõusis v kerkis udu, \статьл вопрос kerkis küsimus;

6. (без несов.) seisma jääma; лошади \статьли hobused jäid seisma, часы \статьли kell jäi seisma v on seisma jäänud;

7. (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река \статьла jõgi on kinni v jääs v külmunud;

8. (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним \статьло после болезни mis temast pärast õpdemist v haigust on saanud, \статьть жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;

9. кем-чем saama; \статьть взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он \статьл писателем temast on kirjanik saanud, \статьть законом seaduseks saama v muutuma;

10. кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не \статьнет kui mind enam ei ole, сил не \статьло jõud on otsas v kadunud, olen rammetu, денег не \статьло raha sai v lõppes otsa, не \статьло чего mis kadus (müügilt, majast);

11. (без несов.) с инф. hakkama; мне \статьло плохо mul hakkas halb, \статьть не по себе ebamugav v kõhe hakkama, я не \статьну читать ma ei hakka lugema, он \статьл вспоминать ta hakkas meenutama, что ты \статьнешь делать mida sa tegema v peale hakkad, \статьло светать hakkas koitma, он \статьл работать ta hakkas tööle, он не \статьл даже слушать ta ei hakanud kuulamagi v ei võtnud kuuldagi;

12. кем-чем, каким muutuma, minema; город \статьл ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он \статьл нервным v нервный ta on närviliseks läinud, мне \статьло грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, \статьло светло on valgeks läinud, она \статьла похожа на мать ta on ema nägu läinud;

13. end nimekirja v arvele võtma; \статьть на учёт end arvele võtma, \статьть на очередь end järjekorda panema;

14. (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это \статьнет дорого see läheb kalliks v ilusat raha maksma, поездка \статьла в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;

15. pidama jääma; за чем дело \статьло mille taha asi pidama v toppama jäi, за мной дело не \статьнет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело \статьло asi jäi tühja taha v pärast toppama;

16. с кого

станет 3 л. буд. вр. kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого \статьнет sinust v sinult võib seda oodata; ‚

во что бы то ни \статьло maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest;

\статьло быть kõnek. tähendab, järelikult, seega;

ни \статьть ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda;

не уметь ни \статьть ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama;

\статьть v

становиться на своё место paika v oma kohale minema v asuma;

\статьть в копеечку v

в копейку кому kõnek. kellele kena kapika maksma minema;

\статьть горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma;

\статьть грудью 46 за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; \статьть v становиться на пути v

на дороге кого, у кого,

\статьть v

становиться поперёк пути v

дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma;

\статьть как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud v nagu post v nagu soolasammas;

\стать v

становиться в тупик segadusse v kitsikusse sattuma, kimpu v kimbatusse jääma;

\стать v

становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini v villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma

310 Г несов.

1. кого-что, куда, во что, за что, на чём kandma, tassima, tirima, kiskuma, vedama, tõmbama, lohistama, sikutama; \тащить на спине seljas kandma v tassima, \тащить покупки домой kõnek. ostusid koju tassima v tirima, \тащить за руку kõnek. kättpidi v käest tirima, \тащить лодку в воду paati vette vedama, \тащить на верёвке nööri otsas vedama, \тащить кого к врачу kõnek. keda arsti juurde poolvägisi viima v vedama;

2. что, из чего välja kiskuma v tirima v tõmbama v vinnama; \тащить ведро из колодца kaevust ämbrit välja tõmbama v vinnama, \тащить занозу pindu välja tõmbama v võtma, \тащить зуб hammast välja kiskuma, \тащить билет (на экзамене) piletit (eksamil) tõmbama;

3. кого-что kõnek. tõmbama, näppama, pihta panema; ‚

\тащить за уши кого kõnek. halv. keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama;

\тащить клещами (слово, ответ, признание) из кого kõnek. kellelt (iga sõna, vastust, ülestunnistust) välja pigistama, sõnu suust ostma v kiskuma;

едва v

еле v

насилу ноги \тащить kõnek. (häda)vaevu v (häda)vaevalt jalgu järel v taga vedama v lohistama

134b Ч kolm; трижды \три -- девять kolm korda kolm on üheksa, \три с половиной kolm ja pool, часы пробили \три kell lõi kolm, делить на \три kolmeks jagama v jaotama, сдать экзамен на \три eksamil kolme saama, eksamit kolme peale tegema, в трёх шагах (1) kolme sammu kaugusel, (2) ülek. paari sammu kaugusel, дом в \три этажа kolmekorruseline maja; ‚ плакать

в \три ручья kõnek. pisaraid valama, pisaraist nõretama; наговорить

с \три короба kõnek. maast ja ilmast v maad ja ilma kokku rääkima v jahvatama;

гнуть v

согнуть в \три дуги v

погибели кого kõnek. seitset imet tegema kellega, seitset nahka võtma kellelt keda oinasarveks v sõlme keerama, liistule tõmbama, kellele vett ja vilet peale panema;

выгонять v

гнать v

прогнать в \три шеи кого madalk. keda käkaskaela välja lööma v kihutama, nattipidi v kraedpidi välja viskama, kellele sulge sappa panema;

заблудиться в трёх соснах iroon. kolme puu vahel ära eksima, küpse kallal külmetama, kõige lihtsamatki asja mitte jagama;

от горшка \три вершка kõnek. põlvepikkune, alla arssina (olema);

три раза "ха-ха-ха…" kõnek. naerulugu, naerukoht, naeruasi

339a Г несов.

1. кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); \тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, \тянуть силой jõuga tõmbama v tirima v kiskuma v sikutama, \тянуть за руку kättpidi tirima, \тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama v vedama, \тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, \тянуть трубку piipu tõmbama v kiskuma v pahvima, \тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, \тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, \тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, \тянуть кожу nahka venitama, \тянуть песню laulu venitama, \тянуть с ответом vastusega venitama v viivitama, \тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama v (järele) vedama, \тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse v linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub v tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla v looka, тянет ко сну uni tükib v tikub peale;

2. что (välja) sirutama, õieli ajama; \тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, \тянуть шею kaela õieli ajama;

3. (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; \тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;

4. (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob v kannab heinalõhna;

5. что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad v on liiga pingul;

6. что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb v pumpab vett, \тянуть вино kõnek. veini timmima v imema, \тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, \тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, \тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;

7. что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;

8. kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;

9. что aj. raket kandma;

10. на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja; ‚

\тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma;

\тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema v sundima v käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama;

\тянуть едва v

с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama;

\тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama;

\тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret;

\тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma;

\тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama;

\тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama;

\тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama;

\тянуть (служебную, солдатскую)

лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama v kandma, mis rangid on v olid kaelas;

\тянуть одну и ту же песню kõnek. halv. ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal;

\тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama;

\тянуть резину kõnek. viivitama, venitama

1 С м. неод.

1. (бeз мн. ч.) leib (toiduaine; ka ülek.); пшеничный \хлеб nisuleib, чёрный v ржаной \хлеб rukkileib, белый \хлеб (vormi)sai, сыропёклый \хлеб läbiküpsemata v nätske leib, свежий \хлеб värske leib, чёрствый \хлеб tahke v kõva leib, кусок \хлеба (1) leivatükk, tükk leiba, (2) ülek. kõnek. leivatükk, leivakannikas, ломоть \хлеба leivaviil, есть один \хлеб paljast v kuiva v ainult leiba sööma, мазать v намазать \хлеб чем mida leivale peale määrima, добывать \хлеб ihutoidust v peatoidust hankima, зарабатывать на \хлеб leivaraha v leiba teenima, верный \хлеб ülek. kindel leib v teenistus, лёгкий \хлеб ülek. kerge leib v teenistus;

2. (мн. ч. хлебы) leivapäts, leib; круглый \хлеб ümmargune leib, формовой \хлеб vormileib, подовый \хлеб põrandaleib, ставить v сажать \хлебы в печь leiba v leibu ahju panema;

3. (бeз мн. ч.) (tera)vili, viljaterad; заготовка \хлеба viljavarumine, сеять \хлеб vilja külvama;

4. (мн. ч. хлеба, 4) teravili, teraviljad; полёгшие \хлеба lamandunud vili, lamavili, яровые \хлеба suvivili, tõuvili, озимые \хлеба talivili, \хлеб ещё на корню vili on lõikamata, уборка \хлебов viljalõikus, урожай \хлебов teraviljasaak; ‚

отнимать v

отбивать кусок \хлеба у кого kellelt leivakannikat ära võtma;

\хлеб да соль, \хлеб и соль jätku leiba v leivale;

с \хлеба на квас перебиваться kõnek. vett ja leiba sööma, peost suhu elama;

\хлебом не корми кого kõnek. kas või ilma söömata, söömatagi (millestki innustumise puhul), saaks vaid mida teha;

и то \хлеб hea seegi;

\хлеб насущный (meie) igapäevane leib, peatoidus, ihutoidus;

быть на \хлебах (1) чьих kelle leival v toita olema, kelle leiba sööma, (2) у кого van. kelle kosti peal olema

51 С ж.

1. неод. nahk; nahat. toornahk; \шкураа оленя põdra(toor)nahk, свиная \шкураа sea(toor)nahk, медвежья \шкураа karunahk;

2. од. vulg. nahahoidja; täinahk, täi ( ka sõimusõna);

3. од. vulg. saatanahing, saatananahk ( kirumissõna); ‚

спасать свою \шкурау kõnek. oma nahka päästma;

испытать v

почувствовать на своей v

собственной \шкурае kõnek. omal nahal tunda saama;

быть v

очутиться в чьей

\шкурае kõnek. kelle nahas olema;

влезть v

попасть в чью

\шкурау kõnek. kelle nahas olema v olla katsuma;

волк в овечей \шкурае hunt lambanahas;

делить \шкурау неубитого медведя karu nahka jagama, enne kui karu käes;

драть v

сдирать v

содрать \шкурау драть v

содрать две v

три \шкураы,

драть v

содрать семь шкур с кого kõnek. kelle seljast mitut nahka võtma v koorima;

\шкураа барабанная madalk. (1) täinahk ( sõimusõna), (2) kroonutäi, kroonukrobi, nahk;

лезть из \шкураы kõnek. (kas või) nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma;

спускать v

спустить \шкурау с кого kõnek. kellelt nahka maha võtma, kellele naha peale andma;

дрожать за свою \шкурау kõnek. oma naha pärast värisema

1 С м. неод. trahv (ka ülek.); денежный \штраф rahatrahv, наложить \штраф на кого keda trahvima, kellele trahvi määrama, взимать \штраф с кого kellelt trahvi võtma v sisse nõudma