кого-чего+kelle-mille

1. 169a vt.

пережить;

2. 169b за кого-что, из-за кого-чего, без доп. kõnek. mures olema kelle-mille pärast, närveerima, närvitsema, närveldama

216 (прош. вр. \подратьсяалось и \подратьсяалось, \подратьсяались и \подратьсяались) Г сов. с кем, из-за кого-чего, за кого-что, без доп. kaklema v kisklema minema kelle-mille pärast; мальчики \подратьсяались poisid läksid kaklema; vrd.

1 С м. неод. (без мн. ч.) valgus, valge, valu, tuli; säri; дневной \свет päevavalgus, päevavalge, лунный \свет kuuvalgus, kuuvalge, яркий \свет ere valgus, рассеянный \свет hajuvalgus, искусственный \свет tehisvalgus, источник \света valgusallikas, преломление \света füüs. valguse murdumine, сила \света füüs. valgustugevus (valgusallikal), fot. valgusjõud (optilise süsteemi omadus), скорость \света füüs. valguse kiirus, valguskiirus, посмотреть на \свет что mida vastu valgust v vastu valget vaatama, на \свету kõnek. valguse käes, при \свете огня tulevalgel, до \свету enne koitu, чуть \свет ao hakul, aovalgel, varavalges, зажечь \свет tuld süütama v põlema panema, погасить \свет valgust v tuld kustutama, ближний \свет aut. lähituli, lähituled, дальний \свет aut. kaugtuli, kaugtuled, \свет правды ülek. tõevalgus, в \свете чего ülek. mille valguses v seisukohalt; ‚

ни \свет ни заря enne kukke ja koitu;

проливать v

пролить v

бросить \свет на что liter. millele valgust heitma;

только \света v

\свету в окошке у кого kõnek. kelle ainus valguskiir v silmarõõm v päik(e)sekiir (olema);

представлять v

представить в мрачном \свете что mida süngetes v mustades värvides näitama;

представить v

представлять в дурном v

в ложном \свете кого-что keda-mida halvustavalt v valesti v võltsilt v halvas valguses näitama;

не видеть света (1) ööl ega päeval pole vahet, (2) eluisu võtab ära, nii et eluisu otsas

379 Г несов. end hoidma v säästma; кого-чего hoiduma kelle-mille eest; \беречьсяегитесь простуды ärge külmetage end, hoiduge külmetusest, \беречьсяегись v \беречьсяегитесь поезда hoidu v hoidke end rongi eest, \беречьсяегись v \беречьсяегитесь! hoia v hoidke alt!

268 Г несов.

1. о ком-чём, за кого-что, из-за чего muretsema, muret v rahutust tundma kelle-mille pärast; \беспокоитьсяиться о детях laste pärast muretsema v muret tundma, \беспокоитьсяиться о здоровье tervise pärast muretsema;

2. endale tüli tegema; не \беспокоитьсяйтесь, мне удобно ärge tehke endale tüli, mul on küllalt mugav

53 С ж. неод. süü; van. põhjus; по его \винае tema süü läbi v tõttu, это не его \винаa see pole tema süü, признание \винаы süü ülestunnistamine, взять \винау на себя süüd enda peale võtma, загладить свою \винау oma süüd hüvitama v heaks tegema, искупить \винау süüd lunastama, отрицать свою \винау oma süüd salgama, свалить \винау на кого süüd kelle kaela veeretama, поставить v вменить в \винау süüks arvama v lugema mida, süüdistama milles, степень \винаы jur. süü aste, быть \винаой чего, чему mille põhjus olema

169 Г несов.сов.

вооружиться 1. без доп., чем relvastuma;

2. чем ülek. varustuma, end varustama millega, koguma mida; \вооружаться знаниями teadmisi koguma, \вооружаться терпением kannatust varuma;

3. против кого-чего ülek. ründevalmis olema, kelle-mille vastu olema;

4. страд. к

1. enne mida; до войны он работал врачом enne sõda töötas ta arstina, за полчаса до работы pool tundi enne töö algust, вставать до петухов enne kukke ja koitu tõusma, до нашей эры enne meie ajaarvamist;

2. -ni, kuni; с утра до вечера hommikust õhtuni, от зари до зари varahommikust hilisõhtuni, до сих пор seni(ajani), senini, до леса пять километров metsani on viis kilomeetrit, вода доходит до колен vesi ulatub põlvini, волосы до плеч õlgadeni (ulatuvad) juuksed, промокнуть до последней нитки läbimärjaks v üdini märjaks saama, дослужиться до генерала kindraliastmeni välja jõudma v teenima, до свидания nägemiseni, head aega, билет до Риги pilet Riiga, любить до безумия meeletult armastama, глупо до смешного naeruväärt, начистить до блеска läikima hõõruma, кричать до хрипоты häält kähedaks karjuma, танцевать до упаду varbaid villi tantsima, доводить до слёз nutma ajama;

3. ligikaudse piirhulga märkimiseks; аудитория вмещает до ста студентов auditoorium mahutab kuni sada üliõpilast;

4. tegevuse suuna märkimiseks; дотронуться до картины pilti puudutama, у меня дело до тебя madalk. mul on sinu juurde asja, всем дело до меня kõigil on minuga pistmist;

5. kõnek. eseme märkimiseks, mille suhtes omadus väljendub; жадный до денег rahaahne, охотник до пива õllesõber; ‚

от времени до времени aeg-ajalt;

до поры до времени kuni aeg käes, esiotsa; кому

не до кого-чего kellel pole tuju, aega, tahtmist milleks, kelle jaoks; (мне) не до шуток (mul) pole naljatuju; (ему) не до разговоров (tal) pole mahti juttu ajada

51 С ж. неод. (без мн. ч.) viha, tigedus, kurjus; питать \злобау против кого-чего, к кому-чему kelle-mille peale viha kandma, выместить \злобау на ком-чём kellele viha välja valama, затаённая \злобаа salaviha, vimm; ‚

\злобаа дня põletav v terav päevaküsimus, статья на \злобау дня akuutne v aktuaalne kirjutis

18 С м. неод. märk, tähis, täht, sümbol, tunnus; вопросительный \знак lgv. küsimärk, восклицательный \знак lgv. hüüumärk, мягкий \знак lgv. peenendusmärk, palatalisatsioonimärk (ь), \знак препинания kirjavahemärk, \знак зодиака astr. sodiaagimärk, опознавательный \знак tunnusmärk, tundemärk, \знак отличия teenetemärk, aumärk, eesrindlasmärk, \знак различия eraldusmärk, \знак качества kvaliteedimärk, водяной \знак vesimärk, путевой \знак teemärk (raudteel), дорожный \знак liiklusmärk, teemärk, запрещающий \знак keelumärk, книжный \знак raamatumärk, eksliibris, условный \знак tingmärk, leppemärk, \знак равенства mat. võrdusmärk, дурной \знак halb märk v enne, дать v сделать \знак кому kellele märku andma, по \знаку кого kelle märguande peale, авторский \знак bibl. autorimärgis, химический \знак keemiasümbol, \знак аварийной остановки ohukolmnurk, денежный \знак rahatäht, \знаки почтовой оплаты postimaksevahendid; ‚

в \знак (благодарности) tänutäheks;

в \знак (протеста) protesti märgiks, protestiks;

под \знаком чего liter. mille tähe all;

молчание -- \знак согласия kõnekäänd vaikimine on nõusolek

115 С с. неод.

1. väljaheitmine, kõrvaldamine, kustutamine; välistamine; \исключениее из школы koolist väljaheitmine, \исключениее из списка nimestikust kustutamine, \исключениее отцовства jur. isaduse välistamine;

2. erand; \исключениее из правила erand, все без \исключениея eranditult kõik, в виде \исключениея erandina, за \исключениеем кого-чего välja arvatud, peale kelle-mille, paitsi;

3. mat. elimineerimine, eliminatsioon

ед. ч. 1, мн. ч. 49 С м. неод.

1. kiil, talb; вогнать \клин kiilu sisse taguma, борода \клином kikkhabe;

2. (põllu-, riide-) siil (-u), paan; põllutükk; вшить \клин siilu vahele õmblema, юбка из четырёх \клиньев nelja paaniga seelik, озимый \клин taliviljapõld;

3. aj., sõj. seanina (kiilukujuline lahingurivi); ‚

\клином не вышибешь чего из кого kõnek. löö või maha, aga seda mõtet vm. kellest välja ei saa;

свет не \клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), kelle-mille pärast ei lähe veel maailm hukka;

\клин \клином вышибать kõnek. talba talvaga välja taguma, millest tõbi, sellest abi;

куда ни кинь -- всё \клин vanas. igal pool pigi (väljapääsutu olukorra kohta)

165 Г несов. кого-чего, с инф. keda-mida kartma, pelgama, kelle-mille ees hirmu v rahutust v muret tundma, kellest-millest hoiduma; вам нечего \опасатьсяться teil pole midagi karta, \опасатьсяться сквозняков tõmbetuult kartma, я \опасатьсяюсь за ваше здоровье kardan teie tervise pärast, teie tervis teeb mind rahutuks v valmistab mulle muret, он \опасатьсяется мыться холодной водой ta ei julge end külma veega pesta, ta hoidub külma veega pesemisest

ед. ч. 61, мн. ч. 65,

петля 65 С ж. неод.

1. aas, öös, sõltus, tripp; silmus, silm (silmkoe aas); haagivastus, lehthaak; подъёмная \петля, \петля для захвата tehn. tõsteaas, ставить петли silmuseid v silmuspüüniseid üles panema, \петля на чулке спустилась sukasilm on maha jooksnud v on maas, поднимать петли на чулке sukasilmi üles võtma, река делает петлю v петлю jõgi teeb käänaku;

2. nööpauk; бельевая \петля pesunööpauk, обметать петли nööpauke üle lööma;

3. sõlm; мёртвая \петля lenn. Nesterovi sõlm, surmasõlm, бегучая \петля jooksev sõlm, завязать петлёй v петлей sõlme siduma;

4. tehn. (ukse-, akna-) hing; дверная \петля uksehing, врезная \петля peithing, дверь соскочила с петель uks tuli hingedelt maha; ‚

\петля затягивается v

сжимается вокруг кого-чего ring tõmbub koomale kelle-mille ümber;

надеть петлю v

петлю себе на шею v

на себя oma pead silmusesse pistma, risti v koormat kaela võtma;

хоть в петлю v

в петлю лезь v

полезай kõnek. pane või nöör kaela

165 Г несов.

1. кого-чего kartma keda-mida, hirmu tundma kelle-mille ees, kohkuma, ehmuma, hirmuma, heituma millest;

2. страд. к

пугать; vrd.

325 Г несов.

1. кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, \бить по руке käe pihta v vastu kätt lööma, \бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, \бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, \бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku v vastu nägu;

2. что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, \бить в барабан trummi lööma, \бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), \бить в ладоши käsi plaksutama;

3. кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); \бить скот koduloomi tapma v veristama, \бить зверя ulukeid v metsloomi laskma v tapma;

4. кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); \бить окна aknaid lõhkuma v puruks peksma v lööma, \бить посуду nõusid lõhkuma v puruks peksma, \бить карту kaarti tapma v lööma, \бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;

5. из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; \бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, \бить птиц на лету linde lennult laskma v tabama, \бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;

6. purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал \бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;

7. (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; егo бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;

8. что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; \бить масло võid tegema, \бить шерсть villa kraasima; ‚

\бить баклуши kõnek. lulli lööma;

\бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma;

\бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama;

\бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima;

\бить в цель märki tabama;

\бить мимо цели märgist mööda laskma;

\бить в нос ninna lööma (lõhna kohta);

\бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema;

\бить по карману кого tasku pihta käima kellele;

\бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;

\бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale;

\бить через край üle keema v voolama (rõõmu, energia vm. kohta);

бьёт чей

час kelle tund on tulnud;

\бить на что kõnek. millele rõhuma

115 С с. неод. (без мн. ч.) puudumine, äraolek; за \отсутствиеем кого kelle puudumise v äraoleku tõttu, за \отсутствиеем чего mille puudumise tõttu, в чьё \отсутствиее, в \отсутствиеи кого kelle äraolekul v äraoleku ajal, быть v находиться в \отсутствиеи ära olema, блистать \отсутствиеем iroon. puudumistega hiilgama v silma torkama v paistma; ‚

\отсутствиее всякого присутствия у кого kõnek. nalj. kelle täielik arulagedus, kelle pea on tühja täis

165a Г несов.

1. что, чем murdma, murima, katki tegema, purustama, lõhkuma, lammutama; \ломать деревья puid murdma, \ломать хлеб leiba murdma, \ломатьлёд jääd murdma v lõhkuma v raiuma, \ломать руки ülek. käsi murdma, \ломать язык ülek. keelt murdma, purssima, \ломать дверь ust maha murdma v lõhkuma, \ломать мебель mööblit lõhkuma, \ломать семью ülek. perekonda lõhkuma, \ломать старый дом vana maja lammutama, \ломать старый порядок ülek. vana korda lammutama, \ломать традицию ülek. traditsiooni murdma v väärama;

2. кого-что ülek. (järsult) muutma; \ломать себя end muutma;

3. (обычно безл.) кого-что ülek. kõnek. luid-konte valutama panema; меня всего ломало kõik mu luud valutasid; ‚

\ломать v

поломать голову над чем pead murdma mille kallal;

\ломать v

играть v

разыгрывать комедию kõnek. kometit tegema v mängima;

\ломать v

поломать копья из-за чего mille pärast piike murdma;

\ломать v

гнуть спину v

горб kõnek. selga küürutama;

\ломать v

ломить шапку перед кем (1) kõnek. mütsi mudima, end alandama, pugema kelle ees, (2) van. alandlikult mütsi kergitama v kummardama kelle ees; vrd.

374 Г сов.

1. куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) ( sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); \пойтийти навстречу kellele vastu minema v tulema, \пойтийти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma v sammu pidama hakkama (ka ülek.), \пойтийти грудью v напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок \пойтишёл laps sai jalad alla v hakkas käima, \пойтийти на вёслах aerutama (hakkama), \пойтийти на парусах purjetama v seilama (hakkama), \пойтийти на охоту jahile minema, \пойтийти на войну sõtta minema, поезд \пойтийдёт утром rong läheb v väljub hommikul, на реке \пойтишёл лёд jõel hakkas jää minema v algas jääminek, кирпич \пойтишёл на стройку tellised läksid v saadeti ehitusele, \пойтийти ко дну põhja minema (ka ülek.), \пойтийти в гору (1) mäkke minema v viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога \пойтишла лесом tee keeras metsa, \пойтишла молва kuulujutud hakkasid käima v läksid liikvele v lahti, лицо \пойтишло пятнами nägu läks laiguliseks v lapiliseks, мороз \пойтишёл по телу külmajudin v külm juga käis üle ihu, кровь \пойтишла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы \пойтишёл дым korstnast hakkas suitsu tulema v tõusma, от печки \пойтишло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, \пойтийти в университет ülikooli astuma v õppima minema, \пойтийти за кого kellele mehele minema, \пойтийти в продажу müügile minema, этот товар не \пойтийдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, \пойтийти в починку parandusse minema, \пойтийти в обработку töötlusse v ümbertöötlusse v ümbertöötamisele minema, \пойтийти в v на лом vanarauaks minema, \пойтийти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, \пойтийти на уступки järele andma, \пойтийти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, \пойтийти на сделку tehingut tegema, \пойтийти на жертвы ohvreid tooma, \пойтийти на самопожертвование end ohverdama, \пойтийти на риск riskima, riskile välja minema, \пойтийти на предательство reetmisteele minema v asuma, \пойтийти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт \пойтишёл на посадку lennuk hakkas maanduma v alustas maandumist v läks maandele, \пойтийти на убыль kahanema, \пойтийти на подъём tõusuteed minema, \пойтийти в пляс tantsu lööma v vihtuma hakkama;

2. toimima v toimuma v olema hakkama; часы \пойтишли точно kell hakkas täpselt käima, \пойтишли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре \пойтишёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился - и \пойтишли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя \пойтишли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба \пойтишли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma v kasvama, картофель \пойтишёл в ботву kartul kasvas pealsesse v kasvatas ainult pealseid, дело \пойтишло к концу asi hakkas lahenema v lõpule jõudma, мальчику \пойтишёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди \пойтишли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;

3. kõnek. edenema, laabuma; дело \пойтишло на лад asi hakkas laabuma, всё \пойтишло к лучшему kõik liikus paremuse poole, \пойтийти на выздоровление paranema hakkama;

4. кому, к чему sobima; ей не \пойтийдёт этот цвет see värv talle ei sobi v ei lähe;

5. на кого-что kuluma, minema; на книги \пойтийдёт много денег raamatute peale läheb v kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma v minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;

6. sadama; \пойтишёл дождь vihma hakkas sadama, \пойтишёл снег hakkas lund tulema v sadama, \пойтишёл град tuleb v tuli rahet;

7. чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); \пойтийти конём ratsuga käima, \пойтийти с туза ässaga käima, ässa välja käima;

8. в кого с С мн. ч. kelleks hakkama v saama; \пойтийти в артисты näitlejaks hakkama, \пойтийти в няни lapsehoidjaks v last hoidma hakkama;

9. в кого kelle sarnaseks v kellesse minema; \пойтийти в отца isasse minema;

10. на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);

11. \пойтишёл, \пойтишла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; \пойтишёл вон! madalk. käi minema!;

12. с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); \пойтишли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как \пойтишло трясти kus nüüd hakkas raputama, и \пойтишёл, и \пойтишёл küll alles v kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama; ‚

\пойтийти v

идти v

отправляться v

отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema;

\пойтийти v

идти на пользу kasuks tulema;

\пойтийти далеко (elus) kaugele jõudma;

\пойтийти v

идти по стопам кого kelle jälgedes minema v astuma v käima;

\пойтийти v

идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma;

\пойтийти по миру kerjakeppi kätte võtma;

\пойтийти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama);

\пойтийти v

идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema;

\пойтийти v

идти с молотка haamri alla minema;

\пойтишла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti;

если (уж) на то \пойтишло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on;

всё \пойтийдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast v kuradile

угадывать 1. 165a что, по чему, чем ära arvama, mõistatama, (õigesti) aimama, taipama, tabama, aru saama; \угадать по глазам silmist nägema v lugema v aru saama, угадай, кто к нам пришёл arva ära, kes meile tuli, \угадать чьи мысли kelle mõtteid lugema v aimama, \угадать смысл чего mille mõtet taipama v tabama, \угадать чью судьбу kelle saatust ette nägema, \угадать чутьём vaistlikult v vaistuga tundma;

2. 165a кого-что madalk. ära tundma; я угадал тебя по походке ma tundsin sinu kõnnakust v kõnnaku järgi ära;

3. 165b куда, в кого-что madalk. sattuma, juhtuma, trehvama, tabama; \угадать камнем в окно kiviga aknasse trehvama v tabama, он угадал прямо в яму ta oskas otse auku kukkuda;

4. 165b кому, с инф. madalk. kelle tahtmise v meele järele olema;

5. madalk. (korralikult, nagu kord ja kohus) teha oskama