Перевод: с русского на все языки

со всех языков на русский

u-oma-re

  • 61 собственный капитал

     oma pääoma

    Русско-финский словарь > собственный капитал

  • 62 собственный капитал на акцию

     oma pääoma per osake

    Русско-финский словарь > собственный капитал на акцию

  • 63 собственный угол

     oma nurkka

    Русско-финский словарь > собственный угол

  • 64 собственный экспорт

     oma vienti

    Русско-финский словарь > собственный экспорт

  • 65 свой

    156a М (\свойя, \свойё, \свойи)
    1. oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со \свойего места oma kohalt tõusma, сделать \свойими руками oma v enda kätega v käega tegema, к \свойему изумлению oma hämmastuseks, \свойи убеждения omad veendumused, \свойего рода omamoodi, в \свойё время omal ajal, он там \свойй человек ta on seal oma inimene, умереть \свойей смертью loomulikku surma surema;
    2. MС
    \свойё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать \свойё visalt omamoodi tegema, \свойего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он \свойё сделал ta on oma töö teinud, он \свойё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за \свойё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
    3. MС
    \свойи мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все \свойи siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до \свойих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde; ‚
    стоять на \свойём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda v oma arvamuse juurde jääma;
    настаивать на \свойём oma raiuma;
    \свойя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать v выть v голосить
    не \свойим голосом võika häälega karjuma;
    пойти \свойей дорогой oma teed minema;
    идти \свойим чередом oma rada minema;
    молодость берёт \свойё noorus nõuab oma osa;
    \свойй глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas;
    сам не \свойй, сама не \свойя nagu arust ära v endast väljas v tasakaalust väljas olema;
    идти на \свойих (на) двоих kõnek. jalgsi v kondiauruga v kand ja varvas minema;
    оставаться при \свойих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema v väljas olema;
    \свойй брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss;
    \свойя рука kõnek. omainimene, omamees

    Русско-эстонский новый словарь > свой

  • 66 собственный

    127 П
    1. isiklik, oma(-), enda, enese, omaenda, era-, päris(-); \собственныйый автомобиль isiklik sõiduauto, \собственныйый дом oma maja, eramaja, eramu, чувство \собственныйого достоинства eneseväärikustunne, \собственныйое движение füüs. omaliikumine, \собственныйая масса füüs. omamass (omakaal), \собственныйый делитель mat. pärisjagaja, \собственныйимя \собственныйое lgv. (päris)nimi, по \собственныйому желанию omal soovil, по \собственныйому вкусу oma maitse järgi, товары \собственныйого производства omatoodetud kaubad, огурцы \собственныйого засола omaenda v kodune hapukurk, это ваши \собственныйые слова need on teie enda sõnad, не слышать \собственныйого голоса oma häält mitte kuulma, бояться \собственныйой тени oma varju kartma;
    2. otsene; в \собственныйом смысле слова sõna otseses mõttes; ‚
    дойти \собственныйым умом до чего omaenese aruga v ise jagu saama, ise v oma peaga milleni jõudma; явиться
    \собственныйой персоной nalj. täies hiilguses v omaenese isikus kohale ilmuma;
    назвать вещи своими \собственныйыми именами asju nende õige nimega nimetama;
    не верить \собственныйым глазма oma silmi mitte uskuma;
    не видеть дальше \собственныйого носа kõnek. oma ninaotsast kaugemale mitte nägema;
    стать на \собственныйые ноги jalgu alla saama;
    вариться в \собственныйом соку kõnek. oma rasvas küpsema v praadima;
    стоять на \собственныйых ногах omil jalgel seisma, kaelakandjaks saama, sulgi selga saama;
    жить на \собственныйый счёт oma käe peal elama;
    на \собственныйый страх и риск oma vastutusel;
    \собственныйыми глазами oma silmaga

    Русско-эстонский новый словарь > собственный

  • 67 ум

    2 С м.
    1. неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий \ум hiilgav mõistus, здравый \ум terve v kaine mõistus, природный \ум kaasasündinud mõistus, loodusest antud arukus, пытливый \ум juurdlev mõistus, проницательный \ум terav mõistus v taip, светлый v ясный \ум helge v hele v selge pea v mõistus, ограниченный \ум piiratud mõistus, человек с \умом arukas v nupukas v nutikas v oiukas v peaga inimene, склад \ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в \уме peast arvutama, взвешивать в \уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в \уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelda, делать что с \умом mida mõistusega v arukalt v peaga tegema, у него другое не \уме tal mõlgub meeles v mõttes midagi muud, на это у него не хватит \ума selleks on tal mõistust v oidu vähe, в \уме ли ты kõnek. on sul aru peas, kas su mõistus on ikka korras, kas sa oled peast põrunud;
    2. \умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие \умы человечества inimkonna parimad v helgeimad pead, великие \умы suurvaimud, волновать \умы meeli erutama v köitma; ‚
    держать в \уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, kellel meeles seisma, (2) что millest aimu olema, mida nõuks v pähe võtma;
    выживать из \ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama;
    \ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus v pea ei võta v jaga mida, mis ei puutu kellesse v ei lähe kellele korda v ei ole kelle asi;
    раскидывать \умом kõnek. pead v ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast v ajust läbi laskma, aru pidama;
    \ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas;
    себе на \уме kõnek. salatseja (omaduss.), kinnine, kinnise iseloomuga;
    наставить на \ум кого kõnek. kellele mõistust v aru pähe panema;
    набраться \ума kõnek. targemaks v targaks saama, mõistust juurde koguma;
    жить чужим \умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole v ei olnud oma mõistust peas;
    без \ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust v meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema;
    взять (себе) в \ум madalk. aru saama, taipama, mõistma;
    взяться за \ум mõistust v aru pähe võtma, mõistlikuks saama;
    жить своим \умом oma aru järgi v oma mõistust mööda v omaenese tarkusest v oma pea järgi elama;
    прийти на \ум v
    в \ум кому pähe v meelde tulema;
    и в \уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi;
    на в своём \уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures;
    \ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata;
    лишаться \ума, тронуться в \уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks v peast segi minema;
    свихнуться с \ума madalk. ogaraks v segaseks v peast segi minema, nupust nikastanud v peast põrunud olema;
    сойти с \ума (1) mõistust v aru kaotama, hulluks v segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema;
    свести с \ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema v ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama;
    с \ума сойти kõnek. hulluks võib minna;
    своим \умом kõnek. oma mõistusega millest aru v jagu saama, ise ära jagama, ise v oma peaga milleni v kuhu välja jõudma;
    задним \умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema);
    \ум за разум заходит v
    зашёл у кого kõnek. kellel ütleb v ütles mõistus üles, kes on v oli omadega sassis, kelle pea läheb v läks segi, kelle mõistus ei võta v ei võtnud;
    \ум помутился mõistus läks segi;
    \уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni;
    от большого \ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga;
    \ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead

    Русско-эстонский новый словарь > ум

  • 68 роль

    92 С м. неод. osa, roll; комическая \роль koomiline osa v roll, главная \роль в пьесе näidendi peaosa, играть v исполнять \роль Гамлета Hamleti osa v Hamletit mängima, заучивать свою \роль наизусть oma osa v rolli pähe õppima, руководящая v ведущая \роль juhtiv osa, играть жалкую \роль haletsusväärset osa etendama, претендовать на \роль кого kelle v missugusele osale pretendeerima, kelle v missugust osa taotlema, выступать в роли кого kelle osas esinema, \роль личности в истории isiku osa ajaloos, \роль крестьянства в революции talurahva osa revolutsioonis, ему принадлежит большая \роль в этом деле tal on selles loos v asjas tähtis osa, ta etendab selles loos v asjas tähtsat osa; ‚
    выдержать \роль oma osa v rolli lõpuni mängima, oma osas püsima;
    войти в \роль osasse sisse elama, mingit osa enda peale võtma;
    выйти из роли oma osast välja langema;
    играть \роль в чём tähtsust omama, (teatud) osa etendama, rolli mängima;
    поменяться ролями oma kohti v osi vahetama

    Русско-эстонский новый словарь > роль

  • 69 рука

    78 С ж. неод.
    1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
    2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚
    лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;
    правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;
    своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;
    твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;
    золотые руки kuldsed käed;
    руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;
    средней \рукаи kõnek. keskpärane;
    не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;
    третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;
    из первых рук kelle enda käest, algallikast;
    на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;
    на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;
    на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;
    под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);
    под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;
    тяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;
    нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;
    \рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;
    не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;
    положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;
    сидеть сложа руки käed rüpes istuma;
    сон в руку unenägu läks v on läinud täide;
    чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;
    с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;
    на \рукаах чьих, у кого (1) kelle hoole all v hooldada, (2) kelle käsutuses v käsutada;
    на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;
    как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;
    ударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;
    взять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;
    взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;
    взять себя в руки end kätte v kokku võtma;
    греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;
    гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;
    дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;
    дать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;
    дать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;
    дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;
    держать в \рукаах кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle;
    держать себя в \рукаах end vaos hoidma;
    держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema v kelle poole hoidma, keda pooldama v toetama;
    играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;
    иметь руку seljatagust omama;
    ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;
    замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;
    махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;
    мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;
    набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama;
    наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;
    не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;
    носить на \рукаах кого keda kätel kandma;
    отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;
    отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;
    подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;
    попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;
    пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;
    руки kelle kätest v käe alt läbi käima;
    развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;
    развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;
    оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;
    связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;
    рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;
    всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;
    сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;
    ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;
    \рукаа не дрогнет v
    не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;
    \рукаа не поднимается v
    не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;
    руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole v kes ei saa milleks mahti;
    опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;
    сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;
    с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;
    под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;
    как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;
    \рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;
    мастер на все руки meister v mees iga asja peale;
    из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;
    рук kelle kätetöö;
    руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть
    \рукаах kelle käte vahel surema;
    из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;
    \рукаи kelle kätt paluma;

    Русско-эстонский новый словарь > рука

  • 70 слово

    С с. неод.
    1. sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое \словоо hell v lahke v sõbralik sõna, ругательное \словоо sõimusõna, иностранное \словоо võõrsõna, заголовочое \словоо v заглавное \словоо märksõna (sõnastikus), ключевое \словоо võtmesõna, отдельное \словоо üksiksõna, lekseem, знаменательное \словоо lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное \словоо lgv. abisõna, вводное \словоо lgv. kiilsõna, крылатое \словоо lgv. lendsõna, порядковое \словоо bibl. järjestussõna, удвоенное \словоо info topeltsõna, \словоо данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать \словоа sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее \словоо техники tehnika viimane sõna, новое \словоо в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном v прямом смысле \словоа sõna otseses mõttes, к \словоу сказать вводн. сл. muide, muuseas, к \словоу пришлось kõnek. tuli jutuks;
    2. (бeз мн. ч.) sõna, kõne; культура \словоа kõnekultuur, дар \словоа (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное \словоо emakeel, оружие писателя -- \словоо kirjaniku relv on sõna;
    3. jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное \словоо veenev jutt, веское \словоо kaalukas sõna, громкие слова suured v kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade v ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих v коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним \словоом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом \словоа нет selle kohta pole midagi v sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром \словое aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым \словоом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks saama v hakkama, перейти от \словоа к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем \словоа сказать pole kellega sõnakestki vahetada v rääkida, не даёт мне \словоа сказать ei lase mul sõnagi v sõnakestki ütelda;
    4. (бeз мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное \словоо ausõna, сдержать своё \словоо oma sõna pidama, человек \словоа sõnapidaja, он крепок на \словоо ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать \словоо (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna v lubadust aandma, связать себя \словоом end lubadusega siduma, взять \словоо с кого kellelt ausõna v lubadust võtma, верить на \словоо sõna v lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на \словоо кого kelle lubadusele lootma;
    5. (бeз мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное \словоо avasõna, заключительное \словоо lõppsõna, последнее \словоо подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода \словоа sõnavabadus, приветственное \словоо tervituskõne, надгробное \словоо lahkumissõnad, järelehüüe, просить \словоо на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить \словоо для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого \словоа kellelt sõnaõigust ära võtma;
    6. (бeз мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; "Слово о полку Игореве…" "Lugu Igori sõjaretkest…";
    7. слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele; ‚
    крепкое \словоо vänge v krõbe sõna, sõimusõna;
    \словоо за \словоо sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.;
    бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima v pilduma, suure suuga rääkima;
    бросаться словами tühje sõnu tegema;
    играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema v kõlksutama;
    поймать на \словое кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama;
    полезть за \словоом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule;
    без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa;
    сказать своё \словоо oma sõna ütlema;
    слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus v huulil;
    \словоо в \словоо sõna-sõnalt;
    держаться на чистом \словое kõnek. ausõna peal püsima;
    \словоо -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld;
    не проронить ни \словоа mitte sõnakestki poetama;
    ни \словоа не добьёшься ei saa sõnagi suust v kätte;
    быть хозяином своего \словоа oma sõna peremees olema

    Русско-эстонский новый словарь > слово

  • 71 соваться

    176 Г несов.сов.
    сунуться 1. kõnek. ronima, oma nina pistma v toppima, end toppima; tikkuma; \соваться под ноги jalus keerlema v olema (ka ülek.), \соваться во все дела igale poole oma nina toppima, \соваться не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, \соваться со своими советами oma nõuandeid vägisi pakkuma, \соваться вперёд ette tikkuma;
    2. (без сов.) madalk. sahmerdama, sagima; ‚
    \соваться v
    сунуться со своим носом куда, во что kõnek. oma nina igale poole toppima;
    \соваться v
    сунуться в петлю silmusesse tikkuma

    Русско-эстонский новый словарь > соваться

  • 72 бабушка

    f (33; ­шек) Großmutter, Oma; F Alte; бабушка надвое сказала Spr. das wird sich noch zeigen!; вот тебе, бабушка, и Юрьев день! Spr. da haben wir die Bescherung!
    * * *
    ба́бушка f (- шек) Großmutter, Oma; fam Alte;
    ба́бушка на́двое сказа́ла Spr. das wird sich noch zeigen!;
    вот тебе́, ба́бушка, и Ю́рьев день! Spr. da haben wir die Bescherung!
    * * *
    ба́бушк|а
    <-и>
    ж Großmutter f, Oma f; разг alte Frau f
    * * *
    n
    1) gener. Muttersmutter (мать матери), ein altes Mütterchen, Großmutter
    3) dial. Beste
    4) obs. Großmama
    5) S.-Germ. Elter
    6) avunc. Altsche
    7) low.germ. Mümmel

    Универсальный русско-немецкий словарь > бабушка

  • 73 ваш

    155 М м. (\ваша, \ваше, \ваши)
    1. teie (oma); это \ваша книга see on teie raamat, эта книга теперь \ваша see raamat on nüüd teie oma, как поживает \ваш поэт? kuidas (siis ka) teie luuletajal läheb v luuletaja käsi käib? \ваше благородие van. teie ausus, \ваше сиятельство van. teie hiilgus, \ваше превосходительство van. teie ekstsellents;
    2. МС
    \ваше с. неод. (без мн. ч.) kõnek. teie oma v jagu; это \ваше see on teie oma v jagu, я знаю не больше \вашего ega minagi rohkem tea kui teie;
    3. МС
    \ваши мн. ч. од. kõnek. teie omad, teie rahvas; \ваши сегодня дома? kas teie rahvas v omad on täna kodus? привет \вашим tervitus kodurahvale v kodustele; ‚
    это (не) \ваше дело kõnek. see on (pole) teie asi;
    знаем мы \вашего брата kõnek. küll me teid juba tunneme;
    и нашим и \вашим kõnek. tahab kõigiga hea olla

    Русско-эстонский новый словарь > ваш

  • 74 смирить

    285a Г сов.несов.
    смирять кого-что liter. vaigistama, rahustama, taltsutama, ohjeldama, vaos hoidma, maha suruma, vaibutama, kuuletuma panema, alistama; \смирить свой гнев oma viha taltsutama v talitsema, \смирить непокорных tõrksaid taltsutama, \смирить свою гордость oma uhkust alla suruma, oma uhkusest võitu saama, \смирить свои чувства oma tundeid vaos hoidma

    Русско-эстонский новый словарь > смирить

  • 75 угол

    7 (предл. п. ед. ч. об угле и в углу, mat. в угле) С м. неод.
    1. nurk (ka mat.; ka ülek.), nukk (nuka), sopp; \угол стола lauanurk, lauanukk, \угол комнаты toanurk, \угол двора õuenurk, õuesopp, \угол рта suunurk, \угол в тридцать градусов kolmekümnekraadine nurk, \угол откоса nõlvanurk, \угол снижения laskumisnurk, \угол падения lange(mis)nurk, \угол отражения peegeldumisnurk, \угол зрения vaatenurk, vaatevinkel, vaatekoht, seisukoht, острый \угол mat. teravnurk, прямой \угол mat. täisnurk, тупой \угол mat. nürinurk, вертикальные углы mat. tippnurgad, смежные углы mat. kõrvunurgad, односторонние углы mat. lähisnurgad, вершина угла mat. nurga tipp, \угол грудины anat. rinnakunurk, рёберный \угол anat. roidenurk, \угол прицеливания sõj. sihtnurk, \угол дрейфа mer. triivinurk, красный v передний \угол etn. pühasenurk (ikooninurk vene tares), углы установки колёс aut. rataste suunang, углами nurgeti, nurgi, nurga all, nurkselt, на углу улицы tänavanurgal, из-за угла nurga tagant (ka ülek.), ждать за углом nurga taga ootama, завернуть за угол nurga taha keerama v pöörama, наткнуться на угол шкафа vastu kapinurka põrkama v jooksma, забиться в \угол nurka pugema, end nurka suruma, ставить в \угол nurka panema (last), искать по всем углам kõiki nurki mööda otsima;
    2. (toa)nurk, eluase, peavari, oma kodu v kotus; они имеют свой \угол neil on oma nurk v nurgake, совего угла нет pole oma toanurkagi, снимать \угол (endale) toanurka üürima, разойтись по своим углам laiali minema, igaüks oma koju v nurka;
    3. ülek. maanurk, metsanurk, kolgas; глухой \угол (kauge) kolgas v metsanurk; ‚
    из угла в \угол (ходить, шагать) nurgast nurka v edasi-tagasi (käima, sammuma);
    загнать в \угол кого keda nurka v vastu seina suruma, kitsikusse ajama, täbarasse olukorda panema;
    стирать острые углы teravaid nurki siluma v tasandama;
    как из-за угла мешком прибитый kõnek. nagu sooja sepikuga v pätsiga pähe saanud;
    медвежий \угол karukolgas, pärapõrgu;
    доставить во главу угла что mida kilbile tõstma, mida kõige tähtsamaks v peamiseks v eriti oluliseks pidama;
    шептаться по углам nurgataguseid pidi sosistama

    Русско-эстонский новый словарь > угол

  • 76 ухо

    104 (мн. ч. им. п., вин. п. уши, род. п. ушей, дат. п. ушам, твор. п. ушами, предл. п. об ушах) С с. неод.
    1. kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное \ухо anat. väliskõrv, внутреннее \ухо anat. sisekõrv, среднее \ухо anat. keskkõrv, больное \ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно \ухо ühest kõrvast kurt, чуткое \ухо у кого kellel on terav kõrv v terane kuulmine, охотничье \ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad v huugavad v ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal v ta külmetas kõrvad ära, приложить v приставить \ухо к чему kõrva mille vastu panema v suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima v sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama v sikutama v kiskuma, дать в \ухо v по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым \ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское \ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
    2. уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
    3. (nõela)silm; \ухо иголки nõelasilm; ‚
    крепок на ухо kõva v vaese v vaevase v nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts;
    уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli v jooksevad virtsavett;
    режет \ухо v
    уши kõnek. kõrvu lõikama;
    держать \ухо востро kõnek. kõrvu teritama v kikitama v kikkis hoidma, valvas olema;
    насторожить уши kõnek. kõrvu teritama v kikitama v kikkis hoidma, valvas olema;
    натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma v tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma v sakutama, kellel kõrvu pihku võtma;
    прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust;
    ушей kelle kõrvu ulatuma v kostma v puutuma;
    тащить кого kõnek. halv. keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama;
    пропускать мимо ушей kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja;
    одним \ухом слышать v
    услышать kõnek. ühe v poole kõrvaga kuulma;
    как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema v näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima;
    влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse;
    по уши в долгах kõnek. kõrvuni v üle pea võlgades;
    ни уха ни рыла не смыслить v не знать v не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi v mitte mõhkugi v mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi;
    не повёл kõnek. kes ei tee v ei teinud väljagi, ei liiguta v liigutanud oimugi; сказать v шептать v шепнуть
    на ухо kõrva sosistama v kõrva sisse ütlema;
    хлопать ушами kõnek. (1) ammulisui vahtima, (2) kõrvu liigutama;
    (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad;
    выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa;
    собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma;
    развешивать уши kõnek. (1) ammulisui kuulama, (2) kõrvu kikki ajama v kikitama;
    слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu v elevant kõrva peale astunud

    Русско-эстонский новый словарь > ухо

  • 77 шея

    82 С ж. неод. kael; длинная \шеяя pikk v sale kael, лебединая \шеяя luigekael (ka ülek.), мыть \шеяю kaela pesema, броситься на \шеяю kaela langema; ‚
    повеситься на \шеяю кому kõnek. ennast kaela riputama kellele;
    надеть петлю на \шеяю paela kaela panema, oma pead silmusesse v kapla pistma;
    ярмо на \шеяю kõnek. ennast (ise) ikkesse panema, endale koormat kaela võtma, rakkesse hakkama;
    висеть на \шеяе у кого kõnek. (1) kelle kaelas rippuma, (2) kellel (ristiks) kaelas olema;
    гнуть \шеяю перед кем kõnek. kelle ees koogutama v lipitsema, küüru selga tõmbama; гнать кого
    в \шеяю v
    в три \шеяи madalk. nattipidi v tuttipidi v kraedpidi v käkaskaela välja viskama, minema lööma v kihutama;
    намять \шеяю кому madalk. kellele (1) vastu kaela v kere peale v võmmu kuklasse andma, (2) peapesu tegema, pähe andma;
    сидеть на \шеяе у кого kõnek. kelle kaelas v kaela peal olema;
    дать по \шеяе кому madalk. (1) kellele vastu kaela v kere peale andma, (2) keda nattipidi v tuttipidi v kraedpidi välja viskama;
    вешать собак на \шеяю кому madalk. keda laimama, kellele seitset surmapattu süüks panema, keda patuoinaks pidama;
    брать на \шеяю kõnek. enda kaela v oma kaela peale võtma;
    сесть на \шеяю кому kõnek. (1) kellele koormaks kaela jääma, kelle kaela peale tulema, (2) kelle turjale istuma tulema;
    свернуть \шеяю кому kõnek. kellel kaela kahekorra keerama;
    свихнуть себе \шеяю на чём kõnek. oma kaela murdma millega;
    спихнуть на \шеяю кому kõnek. kelle kaela veeretama v määrima v jätma;
    сам чёрт \шеяю сломает kõnek. vanakurigi murrab oma kaela

    Русско-эстонский новый словарь > шея

  • 78 Object Management Architecture

    1) Information technology: OMA, OMA (OMG)
    2) Network technologies: OМA
    3) File extension: OMA (Microsoft)

    Универсальный русско-английский словарь > Object Management Architecture

  • 79 бабка

    f (33; ­ок)
    1. Großmutter; P Alte, Oma;
    2. Fessel, Fußknöchel m; pl. Knöchelspiel n
    * * *
    ба́бка f (- ок)
    1. Großmutter; pop Alte, Oma;
    2. Fessel, Fußknöchel m; pl. Knöchelspiel n
    * * *
    ба́бк|а1
    <-и>
    1. (ба́бушка) Großmutter f, Oma f, altes Mütterchen nt
    2. (знаха́рка) Gesundbeterin f; презрит Kurpfuscherin f
    ба́бк|а2
    <-и>
    ж
    1. разг (суста́в у живо́тных) Fessel f, Fußknöchel m
    2. только мн (игра́) Knöchelspiel nt
    * * *
    n
    1) gener. Fessel (у лошадей), Fessel (у лошади), Murmel (для игры), Muttersmutter, Galsterweib (колдунья)
    2) colloq. Großmutter
    3) dial. Klicker, Ommer (для игры)
    4) eng. Bock (напр. станка), Bolzen, Mönch, Spindelstock
    5) agric. Hocke
    6) construct. Stiel, Drempel (в стропилах)
    8) Austrian. Ahne
    10) low.germ. Mümmel

    Универсальный русско-немецкий словарь > бабка

  • 80 ничей

    adj
    gener. igasugune, kelle oma tahes, mitte kellegi oma, mitte kellelegi kuuluv, ükskõik kelle oma

    Русско-эстонский универсальный словарь > ничей

Страницы

См. также в других словарях:

  • OMA DRM — is a Digital Rights Management (DRM) system invented by the Open Mobile Alliance, whose members represent mobile phone manufacturers (e.g. Nokia, LG, Motorola, Samsung, Sony Ericsson, BenQ Siemens), mobile system manufacturers (e.g. Ericsson,… …   Wikipedia

  • OMA Device Management — is a device management protocol specified by the Open Mobile Alliance (OMA) Device Management (DM) Working Group and the Data Synchronization (DS) Working Group. The current specification is OMA DM is version 1.2, the latest modifications to this …   Wikipedia

  • Ōma, Aomori — Ōma 大間町   Town   Sunrise in Ōma …   Wikipedia

  • OMA Device Management — OMA DM es un protocolo especificado por Open Mobile Alliance (OMA) para Device Management (DM), por el grupo de trabajo de Device Management y el grupo de trabajo de Data Synchronization (DS). La especificación actual es OMA DM versión 1.2, que… …   Wikipedia Español

  • OMA Presence SIMPLE — (SIP for Instant Messaging and Presence Leveraging Extensions) is an OMA enabler, product of the work item OMA PAG (Presence and Availability working Group). The specification is based on requirements provided by the OMA REQ (REQuirement group)… …   Wikipedia

  • OMA Client Provisioning — is a device management protocol specified by the Open Mobile Alliance (OMA) Device Management (DM) Working Group. The OMA CP protocol covers WAP provisioning with minimal user interaction, typically over the air or via SIM Card. The current… …   Wikipedia

  • Oma — steht für: die Großmutter, siehe Großeltern ein Dorf im Autonomen Kreis der Nenzen (Russland), siehe Oma (Russland) einen Fluss im Nordwesten Russlands, siehe Oma (Fluss) ein unverlierbares Blatt beim Kartenspielen, siehe Omablatt den Hilfsqueue… …   Deutsch Wikipedia

  • Oma (Wisconsin) — Oma Pueblo de los Estados Unidos …   Wikipedia Español

  • Oma-Skat — (auch Blinden Skat oder Skat mit totem Mann) ist eine Variante des Kartenspiels Skat für zwei Spieler, die vor allem in Norddeutschland, in der Lüneburger Heide verbreitet ist. Auch in anderen Teilen Deutschlands wird Oma Skat gespielt, wenn auch …   Deutsch Wikipedia

  • Oma Mua — Тип общественно политическая Формат А3 Главный редактор Наталья Синицкая Основана 1990 Язык ливвиковский диалект карельского языка Главн …   Википедия

  • Ōma Nuclear Power Plant — Country Japan Location Ōma, Aomori Coordinates …   Wikipedia

Поделиться ссылкой на выделенное

Прямая ссылка:
… Нажмите правой клавишей мыши и выберите «Копировать ссылку»