-
101 беспокоить
268 Г несов.1. кого, чем häirima, tülitama keda millega; шум \беспокоитьт больного müra häirib haiget, \беспокоитьть просьбами кого palvetega tülitama keda; -
102 счет
С м. неод.1. 1 (бeз мн. ч.) arvulugemine, arvude lugemine; arvutamine, arvutus, rehkendamine, rehkendus (van.); arvestus, loendamine, loendus; \счет до ста sajani lugemine v loendamine, обучение \счету и письму arvutama ja kirjutama õpetamine, устный \счет peastarvutamine, peastarvutus, второй по \счету järjekorras v loendamisel teine, \счета v \счету нет, без \счета v \счету kõnek. lugematu hulk, lugematul hulgal, arvutult palju, вести \счет arvestust pidama, сбиться со \счету loendamisega sassi minema, по первому \счету number ühe ajal (harjutuse sooritamisel);2. 1 sport seis, tulemus, skoor; \счет матча 2:3 matši seis on 2:3, ничейный \счет viik, viigiseis, открыть \счет skoori avama, сравнять \счет seisu viigistama v võrdsustama;3. 4 (предл. п. ед. ч. о счёте, на счету) arve, konto (raamatupidamis- ja pangaarve); товарный \счет kaubaarve, заключительный \счет lõpparve, \счет за газ gaasiarve, \счет в банке, банковский \счет pangakonto, pangaarve, лицевой \счет isikukonto, nimeline konto, текущий \счет jooksev konto, расчётный \счет arvelduskonto, балансовый \счет bilansikonto, \счет кассы kassakonto, в \счет чего mille arvel(t), за \счет кого-чего kelle-mille (1) kulul, (2) tõttu, tulemusel, ровный \счет ümmargune arve, круглым \счетом ümmarguselt, umbes, ligikaudu, предъявить \счет arvet esitama (ka ülek.), оплатить \счет arvet maksma, уплатить по \счету arve järgi maksma v tasuma, каждая копейка на \счету iga kopikas on arvel, жить за чужой \счет teis(t)e kulul elama;4. 1 (обычно мн. ч.) arve(d), arveteklaarimine, arveteõiendamine, arveteõiendus; личные \счеты isiklikud arved, у меня с ним свои \счеты mul on temaga omad arved; ‚сводить vсвести \счеты с кем kellega arveid õiendama v klaarima;не в \счет arvesse mitte tulema v minema;в два \счета kõnek. jalamaid, silmapilk, otsekohe, üks-kaks-kolm, kähku ja kärmesti;не знать \счета кому-чему kellel on mida jalaga segada v tohutult v arvutult v väga palju, kellel-millel ei ole v ei olnud aru ega otsa, keda-mida on nagu muda;относить vотнести за \счет кого-чего mida kelle-mille arvele panema, kontosse kandma v kirjutama;принять на свой \счет что mida enda arvele panema v kirjutama, enda kontosse kandma;ставить vпоставить в \счет что кому kõnek. mida kellele süüks panema;терять vпотерять \счет кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, keda-mida on lugematu hulk;сбросить vсбрасывать со \счета vплохом \счету heas v halvas kirjas olema;в последнем \счете lõppkokkuvõttes;покончить \счеты с кем-чем kellega-millega lõpparvet tegema;ровным \счетом ничего mitte kui midagi, mitte kõige vähematki;деньги \счет любят kõnekäänd raha nõuab täpsust -
103 шея
82 С ж. неод. kael; длинная \шеяя pikk v sale kael, лебединая \шеяя luigekael (ka ülek.), мыть \шеяю kaela pesema, броситься на \шеяю kaela langema; ‚вешаться vповеситься на \шеяю кому kõnek. ennast kaela riputama kellele;надевать vнадеть петлю на \шеяю paela kaela panema, oma pead silmusesse v kapla pistma;надевать vнадеть vвешать vярмо на \шеяю kõnek. ennast (ise) ikkesse panema, endale koormat kaela võtma, rakkesse hakkama;виснуть vгнуть \шеяю перед кем kõnek. kelle ees koogutama v lipitsema, küüru selga tõmbama; гнать когов \шеяю vв три \шеяи madalk. nattipidi v tuttipidi v kraedpidi v käkaskaela välja viskama, minema lööma v kihutama;намылить vналомать vнамять \шеяю кому madalk. kellele (1) vastu kaela v kere peale v võmmu kuklasse andma, (2) peapesu tegema, pähe andma;сидеть на \шеяе у кого kõnek. kelle kaelas v kaela peal olema;дать по \шеяе кому madalk. (1) kellele vastu kaela v kere peale andma, (2) keda nattipidi v tuttipidi v kraedpidi välja viskama;вешать собак на \шеяю кому madalk. keda laimama, kellele seitset surmapattu süüks panema, keda patuoinaks pidama;брать на \шеяю kõnek. enda kaela v oma kaela peale võtma;садиться vсесть на \шеяю кому kõnek. (1) kellele koormaks kaela jääma, kelle kaela peale tulema, (2) kelle turjale istuma tulema;свернуть \шеяю кому kõnek. kellel kaela kahekorra keerama;сломать vсвернуть vсвихнуть себе \шеяю на чём kõnek. oma kaela murdma millega;спихнуть на \шеяю кому kõnek. kelle kaela veeretama v määrima v jätma;сам чёрт \шеяю сломает kõnek. vanakurigi murrab oma kaela -
104 стать
223 Г сов.несов.становиться 1. seisma jääma; \статьть в дверях uksele v ukse ette seisma jääma, \статьть у окна akna alla seisma jääma, \статьть в очередь järjekorda seisma v võtma v asuma, \статьть в позу poosi v asendit võtma, poosi v asendisse jääma, негде \статьть pole kohta, kus seista, \статьть на колени põlvitama, põlvili laskuma v langema (ka ülek.);2. asuma; \статьть на пост vahipostile asuma, \статьть на вахту vahti v vahikorda asuma, \статьть на трудовую вахту töövalvele asuma, \стать за прилавок leti taha asuma, \статьть лагерем laagrisse jääma, \статьть на ночёвку ööbima v öömajale jääma, \статьть во главе etteotsa asuma, \статьть на мель madalikule jooksma v sõitma v minema v ajama, \статьть на якорь ankrusse heitma, ankurduma, \стать на стоянку parkima, \статьть в строй (1) rivvi astuma v võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф \статьнет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, \статьть у власти võimule astuma v asuma, он \статьл на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, \статьть на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, \статьть на работу tööle asuma, \статьть на путь совершенствования end täiendama asuma v hakkama;3. (püsti) tõusma; \статьть на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), liter. jalgu alla saama, \статьть на цыпочки kikivarvule v kikivarbaile tõusma, \статьть на четвереньки käpuli v käpukile v neljakäpakile laskma;4. за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; \статьть на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, \статьть за правду tõe eest seisma v väljas olema;5. (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе \статьла луна kuu on tõusnud, над болотом \статьл туман soo kohale tõusis v kerkis udu, \статьл вопрос kerkis küsimus;6. (без несов.) seisma jääma; лошади \статьли hobused jäid seisma, часы \статьли kell jäi seisma v on seisma jäänud;7. (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река \статьла jõgi on kinni v jääs v külmunud;8. (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним \статьло после болезни mis temast pärast õpdemist v haigust on saanud, \статьть жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;9. кем-чем saama; \статьть взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он \статьл писателем temast on kirjanik saanud, \статьть законом seaduseks saama v muutuma;10. кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не \статьнет kui mind enam ei ole, сил не \статьло jõud on otsas v kadunud, olen rammetu, денег не \статьло raha sai v lõppes otsa, не \статьло чего mis kadus (müügilt, majast);11. (без несов.) с инф. hakkama; мне \статьло плохо mul hakkas halb, \статьть не по себе ebamugav v kõhe hakkama, я не \статьну читать ma ei hakka lugema, он \статьл вспоминать ta hakkas meenutama, что ты \статьнешь делать mida sa tegema v peale hakkad, \статьло светать hakkas koitma, он \статьл работать ta hakkas tööle, он не \статьл даже слушать ta ei hakanud kuulamagi v ei võtnud kuuldagi;12. кем-чем, каким muutuma, minema; город \статьл ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он \статьл нервным v нервный ta on närviliseks läinud, мне \статьло грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, \статьло светло on valgeks läinud, она \статьла похожа на мать ta on ema nägu läinud;13. end nimekirja v arvele võtma; \статьть на учёт end arvele võtma, \статьть на очередь end järjekorda panema;14. (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это \статьнет дорого see läheb kalliks v ilusat raha maksma, поездка \статьла в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;15. pidama jääma; за чем дело \статьло mille taha asi pidama v toppama jäi, за мной дело не \статьнет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело \статьло asi jäi tühja taha v pärast toppama;16. с когостанет 3 л. буд. вр. kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого \статьнет sinust v sinult võib seda oodata; ‚во что бы то ни \статьло maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest;\статьло быть kõnek. tähendab, järelikult, seega;ни \статьть ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda;не уметь ни \статьть ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama;\статьть vстановиться на своё место paika v oma kohale minema v asuma;\статьть в копеечку vв копейку кому kõnek. kellele kena kapika maksma minema;\статьть горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma;\статьть грудью 46 за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; \статьть v становиться на пути vна дороге кого, у кого,\статьть v\статьть как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud v nagu post v nagu soolasammas;\стать vстановиться в тупик segadusse v kitsikusse sattuma, kimpu v kimbatusse jääma;\стать vстановиться поперёк горла кому kõnek. kõrini v villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma -
105 оставить
278a Г сов.несов.оставлять кого-что, без чего, где (alles, maha, katki) jätma; \оставить детей дома lapsi koju jätma, \оставить гостей обедать külalisi lõunale jätma, \оставить на второй год istuma v klassikursust kordama jätma, \оставить учебник в школе õpikut kooli jätma v unustama, \оставить комнату за собой tuba endale jätma, \оставить кого далеко позади kaugele maha jätma, \оставить в наследство что кому kellele mida pärandama, \оставить до другого v следующего раза teiseks korraks jätma, \оставить без крова ulualuseta v peavarjuta jätma, \оставить без сладкого magustoidust ilma jätma, \оставить письмо без ответа kirjale mitte vastama, kirjale vastamata jätma, \оставить без внимания mitte välja tegema, tähele panemata v tähelepanuta jätma, \оставить обед нетронутым lõunasööki puutumata jätma, \оставить решение в силе otsust jõusse v muutmata jätma, \оставить вопрос открытым küsimust lahtiseks jätma, \оставить глубокий след в памяти sügavasti meelde jääma, mällu sööbima, \оставить по себе добрую память endast head mälestust jätma, \оставить хорошее впечатление head muljet jätma, \оставить семью perekonda maha jätma, \оставить надежду lootust jätma, \оставить намерение kavatsust katki jätma, \оставить разговор jutuajamist lõpetama, оставьте! jätke järele! \оставить работу töölt lahkuma, силы оставили его ta jõud oli otsas, я этого так не оставлю seda ma teile ei kingi, niisama ma seda asja ei jäta; ‚камня на камне не \оставить от чего kõnek. maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma;\оставить vоставлять с носом кого kõnek. pika ninaga jätma;\оставить vоставлять в одной рубашке кого kõnek. püksata jätma, puupaljaks tegema;\оставить vоставлять в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama;\оставить v\оставить vоставлять в покое кого rahule jätma -
106 принять
265 Г сов.несов.принимать 1. кого-что, куда vastu võtma; kuulda võtma; \принять подарок kinki vastu võtma, \принять заказ tellimust vastu võtma, \принять телеграмму telegrammi vastu võtma, \принять дела asju v asjaajamist vastu v üle võtma, \принять в комсомол komsomoli (vastu) võtma, \принять в университет ülikooli vastu võtma, \принять на курсы kursustele võtma, \принять экзамен eksamit vastu võtma, \принять предложение ettepanekut vastu võtma, \принять пост директора direktoriametit vastu võtma, \принять закон seadust vastu võtma v andma, \принять решение otsust tegema v vastu võtma, otsustama, ваш проект принят teie projekt on vastu võetud v heaks kiidetud, \принять бой lahingut vastu võtma, \принять дивизию diviisi juhtimist üle v vastu võtma, \принять гостей külalisi vastu võtma, \принять извинения vabandama, andeks andma, vabandust vastu võtma, \принять военную присягу sõjaväelist vandetõotust andma, \принять оправдания кого kelle õigustusi kuulda võtma, \принять чей совет kelle nõuannet kuulda võtma;2. что, без доп. võtma; \принять лекарство rohtu võtma, \принять ванну vanni võtma, vannis käima, \принять к сведению teadmiseks võtma, \принять во внимание arvesse võtma, arvestama, \принять к руководству juhendiks v juhtnööriks võtma, \принять на себя enda peale võtma, \принять участие в чём osa võtma, osalema milles, \принять обязательство kohustust võtma, \принять гражданство kodakondsust v riikkondsust võtma, \принять меры meetmeid võtma v rakendama, abinõusid tarvitusele võtma, \принять меры пресечения jur. tõkendama, tõkestama, \принять позу hoiakut võtma, \принять другой вид teist ilmet võtma, \принять важный вид tähtsat nägu tegema, \принять всерьёз tõsiselt võtma, \принять вправо paremale võtma v hoiduma, \принять сторону кого kelle poolele asuma, \принять на веру uskuma, usaldama, \принять смерть van. surma minema, \принять христианство ristiusku minema, \принять монашество mungaks v nunnaks minema, \принять крещение (end) ristida laskma, дело приняло опасный поворот asi võttis ohtliku pöörde, разговор принял острый характер jutt läks teravaks, улицы приняли праздничный вид tänavad on piduehtes;3. кого-что, за кого-что kelleks-milleks pidama; \принять кого за знакомого keda (eksikombel) tuttavaks pidama; ‚\принять vпринимать близко к сердцу что (1) südamesse võtma, (2) südamelähedaseks v esmatähtsaks pidama;\принять vпринимать в штыки кого-что kõnek. kelle-mille vastu olema v okkaid püsti ajama, keda ebasõbralikult v sõjakalt vastu võtma;\принять vпринимать за чистую монету что mida puhta kullana võtma;\принять vпринимать на веру что mida hea usu peale (tõeks) võtma, sõnapealt uskuma jääma;\принять vпринимать на свой счёт что enda arvele panema v kirjutama -
107 путать
164a Г несов.1. кого-что, с кем-чем sassi v segamini v segi ajama, ära vahetama; \путать пряжу lõnga sassi ajama, \путать бумаги pabereid segamini ajama, \путать даты kuupäevi segi ajama, \путать имена nimesid segi ajama v ära vahetama, я их всегда путаю ma ajan nad alati omavahel segi;2. кого, чем kõnek. ( kelle mõttekäiku vm.) segama, keda segi v segadusse ajama; \путать кого вопросами pärimistega kelle juttu segi v jutulõnga sassi ajama, \путать планы kelle plaane segi lööma v ajama;3. 164b kõnek. vassima, pudrutama, puterdama, segaselt kõnelema; не путай, говори яснее, mis sa puterdad, räägi selgemini;4. кого, во что kõnek. (asjasse) segama, mässima; \путать кого в неблаговидную историю keda kahtlasesse loosse mässima;5. кого kammitsasse panema, kammitsema (hobust); ‚\путатьть следы jälgi segama; vrd.запутать, напутать -
108 сбить
325 (буд. вр. собью, собьёшь, собьёт) Г сов.несов.сбивать 1. кого-что, с чего alla v maha v küljest lööma; \сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, \сбить с ног pikali v jalust maha lööma, \сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, \сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), \сбить цену kõnek. hinda alla lööma, \сбить темп tempot v kiirust vähendama v maha võtma, \сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;2. что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa v viltu v ära tallama; \сбить каблук kontsa viltu tallama;3. кого-что ülek. kõnek. segi v segadusse ajama; \сбить планы plaane segi ajama, \сбить порядок (esemete) asetust v paigutust segi lööma v segi paiskama, \сбить ученика трудным вопросом õpilast v õppurit raske küsimusega segadusse ajama;4. eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; \сбить с дороги teelt eksitama;5. что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; \сбить разговор на другую тему juttu mujale v teisale viima;6. кого-что kõnek. kokku kuhjama v ajama; \сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;7. что kokku lööma v klopsima; \сбить ящик kasti kokku lööma, \сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;8. что (vahule, kokku) lööma, kloppima; \сбить яйца mune vahule lööma, \сбить масло võid tegema, kirnuma (van.); ‚\сбить vспесь vфорс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima v ninakust vähendama v maha võtma, kellele nina pihta andma;\сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema;\сбить vсбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga v jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele v halvale teele v libedale teele ahvatlema v viima -
109 свести
367 Г сов.несов.сводить II 1. кого-что, на что, с чего, к чему alla v ära v kõrvale viima v juhtima v talutama; \свестисти ребёнка с лестницы last trepist alla aitama, \свестисти разговор на что juttu millele viima, \свестисти всё к шутке kõike naljaks pöörama;2. (без несов.) кого-что, куда kuhu viima, \свестисти peбёнка к врачу last arsti juurde viima;3. что välja v maha võtma, eemaldama, ärastama; \свестисти пятно plekki välja võtma, \свестисти загар päevitust maha võtma, \свестисти веснушки tedretähti pleegitama, \свестисти лес metsa maha võtma;4. кого-что, с кем kokku viima, ühendama, liitma; \свестисти мост sillapooli kokku viima v ühendama, \свестисти арку võlvi v kaart kokku viima, \свестисти брови kulmu kortsutama, kulmu kortsu v kipra tõmbama, их \свестила судьба saatus viis nad kokku, \свестисти дружбу kõnek. sõprust sõlmima;5. что, во что koondama, ühendama, \свестисти в одно целое üheks tervikuks ühendama;6. кого-что, до чего, на что, к чему milleni viima, \свестисти расходы к минимуму kulutusi miinimumi(ni) viima, \свестисти расход с приходом kulusid ja tulusid ots otsaga kokku viima, \свестисти к ничьей viiki mängima v viima;7. что, на что kõnek. üle kandma; \свестисти рисунок на кальку mustrit kalkale üle kandma;8. что kokku v viltu v könksu v kõveraks kiskuma, könksuma, kootama; ногу \свестило jalg kiskus krampi; ‚\свестисти vсводить концы с концами (1) otsi kokku viima; (2) ots otsaga kokku saama v välja tulema;\свестисти v\свестисти vсводить счёты с кем kellega arveid õiendama;\свестисти vсводить в могилу кого kõnek. hauda ajama keda;\свестисти vк нулю что, чем nulliks tegema, tühja viima -
110 ум
2 С м.1. неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий \ум hiilgav mõistus, здравый \ум terve v kaine mõistus, природный \ум kaasasündinud mõistus, loodusest antud arukus, пытливый \ум juurdlev mõistus, проницательный \ум terav mõistus v taip, светлый v ясный \ум helge v hele v selge pea v mõistus, ограниченный \ум piiratud mõistus, человек с \умом arukas v nupukas v nutikas v oiukas v peaga inimene, склад \ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в \уме peast arvutama, взвешивать в \уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в \уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelda, делать что с \умом mida mõistusega v arukalt v peaga tegema, у него другое не \уме tal mõlgub meeles v mõttes midagi muud, на это у него не хватит \ума selleks on tal mõistust v oidu vähe, в \уме ли ты kõnek. on sul aru peas, kas su mõistus on ikka korras, kas sa oled peast põrunud;2. \умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие \умы человечества inimkonna parimad v helgeimad pead, великие \умы suurvaimud, волновать \умы meeli erutama v köitma; ‚держать в \уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, kellel meeles seisma, (2) что millest aimu olema, mida nõuks v pähe võtma;выжить vвыживать из \ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama;не чьего\ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus v pea ei võta v jaga mida, mis ei puutu kellesse v ei lähe kellele korda v ei ole kelle asi;раскидывать \умом kõnek. pead v ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast v ajust läbi laskma, aru pidama;\ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas;себе на \уме kõnek. salatseja (omaduss.), kinnine, kinnise iseloomuga;наставить на \ум кого kõnek. kellele mõistust v aru pähe panema;набраться \ума kõnek. targemaks v targaks saama, mõistust juurde koguma;жить чужим \умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole v ei olnud oma mõistust peas;без \ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust v meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema;взять (себе) в \ум madalk. aru saama, taipama, mõistma;браться vвзяться за \ум mõistust v aru pähe võtma, mõistlikuks saama;жить своим \умом oma aru järgi v oma mõistust mööda v omaenese tarkusest v oma pea järgi elama;прийти на \ум vв \ум кому pähe v meelde tulema;и в \уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi;на в своём \уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures;\ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata;лишиться vлишаться \ума, тронуться в \уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks v peast segi minema;спятить vсвихнуться с \ума madalk. ogaraks v segaseks v peast segi minema, nupust nikastanud v peast põrunud olema;сходить vсойти с \ума (1) mõistust v aru kaotama, hulluks v segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema;сводить vс \ума сойти kõnek. hulluks võib minna;доходить vсвоим \умом kõnek. oma mõistusega millest aru v jagu saama, ise ära jagama, ise v oma peaga milleni v kuhu välja jõudma;задним \умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema);\ум за разум заходит vзашёл у кого kõnek. kellel ütleb v ütles mõistus üles, kes on v oli omadega sassis, kelle pea läheb v läks segi, kelle mõistus ei võta v ei võtnud;\ум помутился mõistus läks segi;от большого \ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga;\ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead -
111 хватать
165a Г несов.1. кого-что, за кого-что, чем (kinni) haarama, kahmama, krabama, krahmama, rabama, rapsama, krapsama; \хвататьть кого за руку kelle käest kinni haarama, \хвататьть в руку камень kivi pihku haarama v krahmama, \хвататьть под руку käe alt kinni kahmama v hakkama, \хвататьть из рук käest kahmama v napsama, \хвататьть за волосы juustest (kinni) haarama, \хвататьть за ногу jalast kinni haarama, \хвататьть наживу sööta haarama (kala kohta), \хвататьть траву rohtu ampsama, \хвататьть момент ülek. sobivat hetke püüdma;2. кого kõnek. kinni nabima;3. что kõnek. ahmima, kokku krahmima (ka ülek.); \хвататьть что попало kõike (ettejuhtuvat) kokku krahmima, \хвататьть знания teadmisi ahmima, \хвататьть впечатления muljeid ahmima, \хвататьть воздух õhku ahmima; ‚\хвататьть верхи kõnek. latvu mööda laskma, mööda pealispinda libistama, kergelt üle käima;\хвататьть на лету что mida lennult v otse õhust haarama;\хвататьть за живое кого kõnek. keda valusalt puudutama, kelle haava v haiget kohta osatama;звёзд с неба не хватает tähti taevast alla ei too;\хвататьть за душу vза сердце кого kellele hinge v südamesse minema, keda hingepõhjani liigutama, kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; vrd. -
112 мерить
269a, kõnek. 253 (меряю…;) Г несов.1. кого-что, чем, на что mõõtma, mõõtu võtma; \мерить шестом глубину latiga sügavust mõõtma, \мерить шагами sammudega mõõtma, \мерить температуру кому, у кого kelle(l) ihusoojust v palavikku mõõtma, \мерить землю maad mõõtma, \мерить расстояние по карте kaardi järgi vahemaad mõõtma;2. что kõnek. (selga v. jalga) proovima; \мерить туфли kingi jalga proovima; ‚\мерить вёрсты vземлю kõnek. (jalgadega) maad v kilomeetreid mõõtma;\мерить одной мерой vмеркой v\мерить той же мерой кому liter. sama mõõduga tasuma v vastu mõõtma;\мерить на свой аршин vсвоей меркой кого-что oma mõõdupuuga mõõtma;\мерить глазами vсмерить, померить -
113 обвинить
285a Г сов.несов.обвинять кого-что, в чём kellele mida süüks panema, keda milles süüdi mõistma, süüdistama (ka jur.); keda mille pärast hukka mõistma; его \обвинитьли в лени и небрежности talle pandi süüks laiskust ja lohakust, \обвинитьть в незаконных действиях seadusvastastes tegudes süüdistama, \обвинитьть кого в лицемерии keda ebasiiruse v silmakirjatsemise pärast hukka mõistma -
114 просить
319a Г несов.1. кого-что, чего, о ком-чём, за кого-что, с инф. küsima, paluma; \просить разрешения luba küsima v paluma, \просить совета nõu küsima, \просить слова sõna paluma, \просить прощения andeks v andestust paluma, \просить извинения vabandust paluma, \просить о помощи abi paluma, \просить помочь aidata paluma, прошу садиться palun istet võtta, просят не курить palutakse v on palve mitte suitsetada, \просить гостей к столу külalisi lauda paluma, \просить на танец tantsule v tantsima paluma, \просить за друга sõbra eest paluma, сердце просит любви süda ihkab armastust, сколько за это просят? kõnek. mis hinda v kui palju selle eest küsitakse?2. van. kerjama, santima, santimas v kerjamas käima;3. (без страд. прич.) на кого van. (kohtusse) kaebama, kaebust esitama, hagema; ‚\просить vмилости просим palume lahkesti, olge nii lahke(d);сапоги (ботинки) каши просят kõnek. humor. saapatald on lahti v irevil, saapad irvitavad;\просить христом-богом кого о чём jumalakeeli paluma keda v kellelt mida;честью \просить кого о чём heaga paluma keda v kellelt mida; vrd. -
115 согнать
184 (буд. вр. сгоню, сгонишь, сгонит) Г сов.несов.сгонять I 1. кого-что, с кого-чего välja v ära v minema ajama; kokku ajama; \согнать скот к водопою karja jooma v joogikohta ajama, \согнать муху kärbest peletama v ära ajama, \согнать с квартиры kõnek. korterist välja ajama, \согнать со двора (majast, õuest) minema ajama v kihutama, \согнать с кого сон ülek. kellelt und ära ajama v peletama, \согнать усталость väsimust peletama;2. что eemaldama, kõrvaldama; \согнать веснушки tedretähti pleegitama v eemaldama, \согнать вес kõnek. kaalu maha võtma, \согнать улыбку с лица tõsist nägu tegema, tõsiseks tõmbuma, солнце согнало снег päike on lume ära võtnud v sulatanud;3. parvetama; ‚\согнать vсгонять семь потов с кого kõnek. kelle seljast mitut v seitset nahka võtma;\согнать vсгонять со света кого kõnek. kellel eluisu ära võtma, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja sööma, keda hauda viima -
116 тащить
310 Г несов.1. кого-что, куда, во что, за что, на чём kandma, tassima, tirima, kiskuma, vedama, tõmbama, lohistama, sikutama; \тащить на спине seljas kandma v tassima, \тащить покупки домой kõnek. ostusid koju tassima v tirima, \тащить за руку kõnek. kättpidi v käest tirima, \тащить лодку в воду paati vette vedama, \тащить на верёвке nööri otsas vedama, \тащить кого к врачу kõnek. keda arsti juurde poolvägisi viima v vedama;2. что, из чего välja kiskuma v tirima v tõmbama v vinnama; \тащить ведро из колодца kaevust ämbrit välja tõmbama v vinnama, \тащить занозу pindu välja tõmbama v võtma, \тащить зуб hammast välja kiskuma, \тащить билет (на экзамене) piletit (eksamil) tõmbama;3. кого-что kõnek. tõmbama, näppama, pihta panema; ‚\тащить за уши кого kõnek. halv. keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama;\тащить клещами (слово, ответ, признание) из кого kõnek. kellelt (iga sõna, vastust, ülestunnistust) välja pigistama, sõnu suust ostma v kiskuma;едва vеле vнасилу ноги \тащить kõnek. (häda)vaevu v (häda)vaevalt jalgu järel v taga vedama v lohistama -
117 тень
92 (предл. п. ед. ч. в тени, о тени) С с. неод.1. vari (ka ülek.); \теньь от дерева puu vari, \теньь сомнения kahtluse vari, \теньь усталости väsimuse vari, \теньь прошлого mineviku vari, у неё \теньи под глазами tal on silmade all varjud, ta silmaalused on mustad, в \теньи деревьев puude varjus v vilus, нет ни \теньи сомнения pole kahtluse varjugi v vähimatki kahtlust, \теньь падает на кого kelle peale langeb vari (ka ülek.), давать \теньи varje heitma, бросать \теньь на кого-что kellele-millele varju heitma (ka ülek.), держаться v оставаться в \теньи varju jääma (ka ülek.), оставлять кого в \теньи keda varju jätma (ka ülek.), оставлять в \теньи что (1) varju jätma mida, (2) ülek. mida varjama, быть \теньью кого, ходить как \теньь за кем kelle kannul v järel nagu vari käima, keda varjuna saatma;2. \теньи мн. ч. lauvärv; ‚наводить \теньь на плетень vна ясный день kõnek. sogama, vett segama, puru silma ajama;одна \теньь осталась от кого kõnek. kellest on ainult vari v luu ja nahk alles jäänud, kes on nagu surmakutsar v surmavari -
118 уложить
311a Г сов.несов.укладывать 1. что, во что, куда (kohale) paigutama, asetama, panema, paigaldama; \уложить книги на полку raamatuid riiulisse paigutama v panema, \уложить бельё в шкаф pesu kappi panema, \уложить дрова в поленницу puid riita laduma, \уложить рельсы rööpaid paigaldama, \уложить волосы soengut tegema;2. что, во что pakkima, kokku panema; \уложить чемодан kohvrit pakkima, \уложить в тюки pallima, palli panema;3. кого-что, куда (voodisse) pikali v magama panema; \уложить в постель voodisse panema, \уложить спать magama panema, \уложить детей kõnek. lapsi magama panema;4. кого-что selili v selja peale v maha v pikali panema, jalust maha lööma; \уложить противника vastast pikali panema;5. (без несов.) кого-что madalk. tapma, siruli v pikali tõmbama, vagaseks v otsa peale tegema, mättasse lööma, magama panema; \уложить наповал otsekohe v silmapilkselt sirevile v siruli tõmbama, \уложить на месте kohapeal vagaseks tegema, \уложить из револьвера revolvrist maha kõmmutama;6. что, чем katma; \уложить пол плитками põrandat plaatidega katma; ‚\уложить в гроб vв могилу кого kõnek. keda hauda ajama v viima;\уложить vукладывать на обе лопатки кого kõnek. keda selja peale panema, kellel selga prügiseks tegema -
119 выпустить
317* Г сов.несов.выпускать 1. кого-что välja v lahti laskma; \выпуститьть из рук käest kukkuda laskma, коров \выпуститьли из хлева lehmad lasti laudast välja, его \выпуститьли на свободу ta lasti vabaks v vabadusse, мать \выпуститьла ребёнка погулять ema laskis v lubas lapse õue, \выпуститьть вино на землю veini maha joosta laskma, \выпуститьть воду из ванны vanni veest tühjaks v vett vannist välja laskma;2. что välja andma, kirjastama, publitseerima, trükis avaldama; \выпуститьли новый учебник anti välja uus õpik, \выпуститьть фильм filmi ekraanile laskma;3. что välja v käibele laskma; \выпуститьть новые монеты uut metallraha käibele laskma;4. что tootma, valmistama, välja laskma; завод \выпуститьл партию новых радиоприёмников tehas valmistas partii uusi raadiovastuvõtjaid v raadioaparaate;5. кого ellu saatma (õppeasutusest); \выпуститьть много хороших специалистов palju häid erialatöötajaid ellu saatma, suurt lendu erialatöötajaid andma, его \выпуститьли в звании лейтенанта ta lõpetas leitnandi auastmes;6. что pikemaks v laiemaks laskma, järele v lahti laskma; \выпуститьть складку volti lahti laskma;7. что välja jätma v kärpima; автор \выпуститьл из романа целую главу autor jättis romaanist terve peatüki välja;8. что välja ajama; \выпуститьть побеги kasvusid ajama, кошка \выпуститьла когти kass ajas v sirutas küüned välja;9. что (välja v. üles) laskma, tulistama; \выпуститьть очередь из пулемёта kuulipildujast valangut andma, \выпуститьть ракету raketti üles laskma; ‚\выпуститьть v\выпуститьть v -
120 земля
64 (вин. п. ед. ч. землю, род. п. мн. ч. земель, дат. п. землям, тв. п. землями, предл. п. о землях) С ж. неод.1. (без мн. ч.) maa, maismaa, maa-ala; летать низко над \земляёй madalal maa kohal lendama, поклониться до \земляи maani kummardama, небо слилось с \земляёю taevas ja maa sulasid ühte, бросить на землю maha viskama;2. maa(pind), (без мн. ч.) muld; maa, maavaldus; пахотная \земляя künnimaa, плодородная \земляя viljakas v viljakandev maa, болотистая \земляя soine maa, целинные и залежные земли uudis- ja jäätmaad, обработка \земляи maaharimine, põlluharimine, mullaharimine, рыхлая \земляя kobe muld, тучная \земляя rammus muld, засыпать \земляёй mulda peale v täis ajama, pinnasega täitma, ничейная \земляя eikellegimaa, общинная \земляя kogukonnamaa, помещичья \земляя mõisamaa, церковная \земляя kirikumaa;3. maa, kõrgst. ka riik; родная \земляя sünnimaa, kodumaa, isamaa, на чужой \земляе võõral maal, võõrsil;4. Земля (без мн. ч.) Maa, maakera; окружность Земли maakera v Maa ümbermõõt, искусственный спутник Земли Maa tehiskaaslane; ‚обетованная \земляя kõrgst. tõotatud maa, õnnemaa;\земляя горит под ногами у кого kellel on jalgealune tuline v maa(pind) põleb jalge all;\земляя из-под ног уходит vушла vуплывает vбежит у кого kellel kõigub maapind jalge all;за тридевять земель seitsme maa ja mere taga v taha;\земляе kõrgst. (maa)mulda sängitama keda;между небом и \земляёй maa ja taeva vahel (olema);из-под \земляи доставать vсловно vточно vкак из \земляи vиз-под \земляи вырос nagu maa alt kerkis üles, nagu taevast kukkus alla (äkilise ilmumise kohta);стирать vстереть с лица \земляи кого-что maamunalt minema pühkima, maatasa v pihuks ja põrmuks tegema keda-mida;как сквозь землю провалился kõnek. kadus nagu vits vette, kadus nagu tina tuhka, (on) nagu maa alla vajunud
Страницы