-
21 рука
78 С ж. неод.1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;золотые руки kuldsed käed;руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;средней \рукаи kõnek. keskpärane;не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;из первых рук kelle enda käest, algallikast;на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;тяжёл vтяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;\рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;сидеть сложа руки käed rüpes istuma;сон в руку unenägu läks v on läinud täide;чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;бить vударять vударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;брать vвзять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;брать vвзять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;брать vвзять себя в руки end kätte v kokku võtma;греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;давать vдать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;давать vдать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;давать vдать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;давать vдать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;держать себя в \рукаах end vaos hoidma;играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;иметь руку seljatagust omama;ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;марать vзамарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;набивать vналожить руку на что millele käppa peale panema;наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;носить на \рукаах кого keda kätel kandma;отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;плыть в руки кому kellele sülle langema;подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma;попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama;развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;связать руки кому keda käsist siduma;связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;смотреть vрук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;сходить vсойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;\рукаа не дрогнет vне дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;\рукаа не поднимается vне поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;сбывать vсбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;\рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;мастер на все руки meister v mees iga asja peale;из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умеретьна чьих\рукаах kelle käte vahel surema;из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;\рукаи kelle kätt paluma;предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma -
22 свалиться
306 Г сов.несов.сваливаться I 1. с кого-чего, на что, подо что, куда alla v maha v ümber kukkuma, maha langema; alla v ümber v küljele vajuma; \свалитьсяться с лестницы trepist alla kukkuma, \свалитьсяться с лошади hobuse seljast (maha) kukkuma, \свалитьсяться с ног от усталости väsimusest ümber kukkuma, забор \свалитьсялся aed v tara on ümber kukkunud v maha vajunud v maas, самолёт \свалитьсялся на левое крыло lennuk vajus vasakule küljele;2. ülek. kõnek. (kaela) sadama; на кого-что õlule v kaela langema; ты откуда \свалитьсялся? kust sina siia said v välja ilmusid?, на него \свалитьсялось большое горе tal on suur mure, все дела \свалитьсялись на него kõik tööd-toimetused jäid tema teha v tema kaela;3. kõnek. voodisse pikali v siruli jääma (haiguse tõttu); lõpma (loomade kohta); он \свалитьсялся haigus v tõbi on ta maha võtnud; ‚ \свалитьсяться v сваливатьсякак снег на голову kõnek. nagu välk selgest taevast (tulema, kaela sadama);как с луны \свалитьсяться kõnek. nagu kuu pealt kukkuma;камень с души \свалитьсялся kivi langes südamelt;\свалитьсяться vсваливаться с плеч kõnek. (1) oma kaelast ära saama, (2) seljas ära lagunema;как с неба \свалитьсяться kõnek. (1) nagu välk selgest taevast, ootamatult kaela sadama, (2) nagu kuu pealt kukkuma, (3) nagu taevast sülle kukkuma;\свалитьсяться vсваливаться на плечи кого, чьи kõnek. kelle õlule jääma -
23 смешать
165a Г сов.несов.смешивать кого-что, с кем-чем segama, kokku segama, segutama, segi ajama v lööma; \смешать краски värve segama, \смешать два сорта муки kahte sorti jahu kokku segama, \смешать вино с водой veini veega tempima, \смешать шашки kabenuppe segi lööma, \смешать ряды ridu segi ajama v lööma, \смешать фамилии perekonnanimesid segi ajama v ära vahetama, \смешать карты кого, чьи, кому (1) kaarte segi lööma, (2) ülek. kelle plaane segi v nurja ajama; ‚\смешать vсмешивать с грязью кого keda poriga üle valama, porri tallama; vrd. -
24 ставить
277 Г несов.1. кого-что panema, paigutama, asetama; \ставить вещи на место asju kohale panema, \ставить в ряд ritta seadma v panema, reastama; \ставить книги на полку raamatuid riiulile v riiulisse panema, \ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, \ставить кастрюлю на огонь potti v kastrulit tulele panema, \ставить друг на друга ülestikku v üksteise peale panema v asetama, \ставить горчичник sinepiplaastrit panema, \ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, \ставить заплату lappima, paikama, \ставить тесто tainast kerkima panema, \ставить вино kõnek. veini käärima panema, \ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, \ставить самовар samovari v teemasinat üles panema, \ставить часы kella õigeks panema, \ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, \ставить сеть võrku sisse panema v sisse laskma, \ставить в бригадиры v бриадиром kõnek. brigadiriks panema, \ставить в угол nurka panema, \ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), \ставить на ноги (1) püsti panema v tõstma, (2) ülek. jalule aitama, \ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), \ставить точку punkti panema (ka ülek.), \ставить тройку kolme panema (hinnet), на очередь järjekorda panema, \ставить на голосование hääletusele panema, \ставить у власти võimule panema, \ставить под сомнение kahtluse alla seadma v panema, \ставить в затруднительное положение täbarasse v rumalasse olukorda v kitsikusse panema, \ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, \ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, \ставить клеймо märgistama, \ставить мины mineerima, miine panema;2. что püstitama (ka ülek.), ehitama; \ставить памятник mälestussammast püstitama, \ставить мачту masti püstitama, \ставить рекорд rekordit püstitama, \ставить вопрос küsimust (üles) tõstma v üles seadma, \ставить паруса purjesid üles tõmbama v üles tõstma v heiskama;3. что lavastama, lavale tooma; \ставить пьесу näidendit lavastama, \ставить оперу ooperit lavale tooma;4. что seadma, tegema; \ставить новые цели uusi eessmärke seadma, \ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, \ставить в пример eeskujuks seadma, \ставить задачей ülesandeks seadma, \ставить в соответствие vastavusse seadma v viima, \ставить перед фактом fakti ette seadma, \ставить серьёхную задачу перед кем kelle ette rasket v tõsist ülesannet seadma, \ставить голос häält seadma (lauljal), \ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, \ставить доклад ettekannet tegema v pidama, \ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, \ставить препятствие takistusi tegema, takistama, \ставить кляксу tindiplekki tegema, \ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, \ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma v tähtpäeva määrama;5. что korraldama, organiseerima; \ставить работу tööd korraldama v organiseerima, \ставить опыты katseid korraldama v tegema v sooritama;6. что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; \ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama v arvama v lugema, \ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama v arvama, süüdistama, \ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко \ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama; ‚всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama v iga viga pahaks panema;\ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima;\ставить на вид кому kellele märkust tegema;\ставить на кон что kõnek. mida mängu v kaalule panema;\ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale v õrrele panema, samale pulgale panema;\ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu v risti peale tõmbama;\ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma;ни во что не \ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski v mitte millekski pidama;\ставить во главу угла что mida peaasjaks v kõige tähtsamaks v peamiseks pidama, mida millegi nurgakiviks pidama;\ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõestatama v teravalt üles tõstma;\ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema;\ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema v naelutama;\ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema;\ставить на карту что mida mängu v kaalule v ühele kaardile panema;\ставить под вопрос küsimärgi alla panema v seadma;\ставить под ружьё püssi alla panema;\ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. -
25 счесть
358 (буд. вр. сочту, сочтёшь, сочтёт, прош. вр. сочла) Г сов.несов.считать I 1. vt.2. (без несов.) что ülek. loetlema, üles lugema; не \счесть ei jõua üles lugeda; ‚по пальцам \счесть можно кого-что keda-mida võib ühe käe sõrmedel üles lugeda -
26 тяжесть
90 С ж. неод. raskus, ränkus; koorem, taak; kaal; \тяжестьь ноши kandami raskus v kaal, \тяжестьь труда töö raskus, \тяжестьь войны sõja raskus v ränkus, \тяжестьь наказания karistuse raskus, поднятие \тяжестьей raskuste tõstmine, в голове \тяжестьь pea on raske v uimane, \тяжестьь на сердце süda on raske, центр \тяжестьи füüs. raskuskese, massikese, сила \тяжестьи mehh. raskusjõud, всей \тяжестьью лечь на чьи плечи kogu raskusega kelle õlgadele langema v vajuma, \тяжестьь спала v упала с сердца v отлегла от сердца koorem langes südamelt, süda(mel) läks kergemaks, словно \тяжестьь с плеч свалилсь nagu oleks koorem õlgadelt maha langenud -
27 уважать
169a Г несов. кого-что, за что austama, lugu pidama (madalk. ka ülek.), respekteerima; \уважатьть старших vanemaid inimesi austama, \уважатьть кого за честность kellest tema aususe pärast lugu pidama, \уважатьть чужое мнение teiste arvamust respekteerima v arvestama, teiste arvamusest hoolima v lugu pidama, \уважатьть чьи седины kelle halli pead austama, \уважатьть науки teadust kõrgelt hindama, teadu(se)sse austavalt v austusega suhtuma, \уважатьйте тишину pidage vaikust, olge vaikselt, \уважатьть чай madalk. teest lugu pidama, я \уважатью селёдку madalk. ma pean heeringast lugu, mulle maitseb heeringas -
28 угадать
Г сов.несов.угадывать 1. 165a что, по чему, чем ära arvama, mõistatama, (õigesti) aimama, taipama, tabama, aru saama; \угадать по глазам silmist nägema v lugema v aru saama, угадай, кто к нам пришёл arva ära, kes meile tuli, \угадать чьи мысли kelle mõtteid lugema v aimama, \угадать смысл чего mille mõtet taipama v tabama, \угадать чью судьбу kelle saatust ette nägema, \угадать чутьём vaistlikult v vaistuga tundma;2. 165a кого-что madalk. ära tundma; я угадал тебя по походке ma tundsin sinu kõnnakust v kõnnaku järgi ära;3. 165b куда, в кого-что madalk. sattuma, juhtuma, trehvama, tabama; \угадать камнем в окно kiviga aknasse trehvama v tabama, он угадал прямо в яму ta oskas otse auku kukkuda;4. 165b кому, с инф. madalk. kelle tahtmise v meele järele olema;5. madalk. (korralikult, nagu kord ja kohus) teha oskama -
29 удовлетворить
Г сов.несов.удовлетсорять 1. 285a кого-что rahuldama; \удовлетворить любопытство uudishimu rahuldama, \удовлетворить чьи интересы kelle huve rahuldama, \удовлетворить предприятие топливом ettevõtte kütusevajadust rahuldama, käitist kütusega varustama, \удовлетворить запросы v потребности кого kelle vajadusi rahuldama, \удовлетворить просьбу кого kelle palvet rahuldama v täitma, palvele vastu tulema;2. 285b чему vastama, vastav v sobiv olema; \удовлетворить требованиям nõudeile vastama; -
30 указание
115 С с. неод.1. (бeз мн. ч.) näitamine, osutamine, viitamine, \указаниее изготовителя tootja v valmistaja osutamine;2. (бeз мн. ч.) kättenäitamine, kättejuhatamine; tähelepanu juhtimine;3. (бeз мн. ч.) kindlaksmääramine;4. näpunäide, juhatus; juhis, juhend, juhtnöör; методические \указаниея metoodilised juhendid, директивное \указаниее direktiivjuhis, давать \указаниея juhendeid v juhtnööre v näpunäiteid andma v jagama, выполнять чьи \указаниея kelle juhendeid täitma, следовать \указаниеям juhinduma, juhtnööre järgima, по \указаниею кого kelle näpunäidete v juhatuse järgi, по \указаниею календаря kalendri järgi -
31 уродовать
171а Г несов. кого-что1. vigastama, vigaseks v sandiks tegema, sandistama, moonutama (ka ülek.); ранения \уродоватьуют людей vigastused teevad inimesi sandiks v sandistavad inimesi, оспа \уродоватьует лицо rõuged moonutavad nägu, \уродоватьовать детей плохим воспитанием lapsi halva kasvatusega (kõlbeliselt) sandistama v rikkuma, \уродоватьовать чьи слова kelle sõnu moonutama;2. koledaks v peletislikuks v inetuks tegema, inetama; эта причёска \уродоватьует тебя see soeng teeb sind v su koledaks; vrd. -
32 учесть
358 Г сов.несов.1. arvele võtma, registreerima; loendama; \учесть товары kaupa arvele võtma, \учесть всех специалистов kõiki spetsialiste arvele võtma, \учесть расходы väljaminekuid registreerima, \учесть вексель maj. vekslit diskonteerima; -
33 цвет
4 С м. неод. värvus, värv; основной \цвет põhivärvus, дополнительный \цвет täiendvärvus, \цвет минерала mineraali värvus, нормальное восприятие \цветов normaalvärvusmeel, normaalne värvustaju, слепой на \цвета värvipime, \цвет лица näovärv(us), jume, мрачный \цвет sünge värv(us), яркие \цвета eredad v erksad värvid, весёлые \цвета rõõmsad värvid, \цвета радуги vikerkaarevärvid, \цвета слоновой кости elevandiluuvärvi, vandlikarva, защитного \цвета kaitsevärvi, ржавого \цвета roostekarva, орехового \цвета pähklikarva, pähkelpruun, платье синего \цвета sinist värvi kleit, под \цвет чего (1) mille värvi, (2) millega sobivas toonis, шляпа под \цвет соломы õlevärvi v õlekarva v õlgkollane kaabu v kübar, пиджак под \цвет брюк pükstega sobivas toonis pintsak; ‚на вкус и (на) \цвет товарища нет kõnekäänd maitse üle ei vaielda;\цвета kelle värve kaitsma (spordis) -
34 чей
156b М (чья, чьё, мн. ч. чьи)1. kelle (oma); чья эта книга kelle raamat see on, \чей бы ни был olgu kelle tahes, ükskõik kelle oma;2. kelle; герой, чьё имя известно всем sangar, kelle nime teavad kõik;3. madalk. kust (pärit); чей ты? (1) kelle laps sa oled, (2) kust sa pärit oled, mis kandi mehi oled; ‚возмёт kõnek. kes jäi v jääb peale, kes võitis v võidab -
35 чей-то
156b М (чья-то, чьё-то, мн. ч. чьи-то) (teadmata) kelle (oma); чья-то тень kellegi vari, он почувствовал в комнате чьё-то присутствие ta tundis, et keegi on toas -
36 через
предлог с вин. п.1. koha v suuna märkimisel üle, teisel pool, pealtpoolt; \через море üle mere, мост \через реку Нарву Narva jõe sild, ремень \через плечо üleõlarihm, rihm on üle õla, перейти \черезулицу üle tänava minema, tänavat ületama, лезть \через забор üle aia v tara ronima, наливать \через край üle ääre valama, переходить \через границу piiri ületama, üle piiri käima, живу \через улицу elan teisel pool tänavat;2. läbimise märkimisel läbi; идти \через толпу rahvamurrust läbi minema, ехать \через город läbi linna sõitma, смотреть \через стекло läbi klaasi silmitsema;3. vahendi v vahendaja märkimisel kaudu, läbi, abil, teel, vahendusel, vahetalitusel, -st, -ga; \через газету ajalehe kaudu, ajalehest, \через доверенного voliniku kaudu v vahendusel, сообщить \через друга sõbra kaudu teada andma, sõbraga sõna saatma, ехать \через Москву Moskva kaudu sõitma, переходить \через чьи руки kelle käest läbi käima, казнь \через повешение surmanuhtlus poomise läbi, писать слово \через чёрточку sõna sidekriipsuga v sidekriipsu abil kirjutama;4. aja- v kohavahemiku märkimisel pärast, peale, tagant, järel, -ga; приду \через час tulen tunni aja pärast, смена \через каждые два часа vahetus on kahe tunni tagant, \через две станции peale v pärast kaht jaamavahet, kahe jaamavahe järel, принимать лекарство \через час iga tunni tagant rohtu võtma, работать \через день ülepäeviti v üle päeva v päeva tagant v igal teisel päeval töötama, печатать \через два интервала kahese reavahega tippima v kirjutama;5. ülemäärasuse v liia märkimisel üle, ülemäära, ülearu, üli-, päratu, arutu, liiga, liialt, -ga; богат \через край ülirikas, ülemäära v ülearu v päratu rikas, \через меру крут liiga v liialt v ülearu järsk, работы \через край tööd on kuhjaga, горя \через край muret on rohkem kui tarvis; перешагнуть v переступать \через страх hirmust võitu saama;6. madalk. põhjuse märkimisel tõttu, pärast; \через болезнь haiguse tõttu, \через такие обстоятельства seesuguste asjaolude v säärase olukorra pärast v tõttu; ‚\через силу läbi häda, suure surmaga v vaevaga, üle jõu;\через голову кого kellest mööda minnes, keda informeerimata v asjasse pühendamata v vahele jättes v ignoreerides -
37 шаг
20 (ед. ч. род. п. \шага и \шагу, предл. п. о \шаге, на \шагу) С м. неод. samm (ka ülek.; ka tehn.); твёрдый v уверенный \шаг kindel samm, мерный \шаг mõõdetud v ühtlane samm, строевой \шаг rivisamm, походный \шаг rännakusamm, первые \шаги esimesed sammud (ka ülek.), скользящий \шаг liuglev v libisev v sujuv v kerge samm, liugsamm, sport luisksamm, высокий \шаг sport põlvetõstesamm, jalatõstesamm, переменный \шаг (1) sport jalavahetussamm, (2) mas. muutuv samm, \шаг на носках sport päkksamm, \шаг с поворотом sport pöördsamm, \шаг на месте paigalsamm, бросковый \шаг sport viskesamm, \шаг вперёд (1) samm ette, (2) ülek. samm edasi, шире \шаг! pikem samm! реже \шаг! harvem samm! короче \шаг! lühem samm! решительный \шаг otsustav v otsusekindel samm v tegu, большими \шагами pikkade sammudega, необдуманный \шаг mõtlematu samm v tegu, рискованный \шаг riskantne v ohtlik samm, riskisamm, ложный \шаг väärsamm, eksisamm, \шаг передвижки tehn. nihutussamm, nihkesamm, \шаг между зубьями hambasamm (saehammaste vahekaugus), \шаг резьбы tehn. keermesamm, \шаг подновки mets. lõikesamm (vaigutusel), \шаг обмотки el. mähisesamm, \шаг винта lenn. propelleri samm, mer. sõukruvi samm, мелким \шагом väikeste sammudega, tippides, tipsides, размашистым \шагом hoogsal sammul, hoogsa sammuga, ускоренным \шагом kiirsammul, kiirel sammul, kiire sammuga, с каждым \шагом iga sammuga, в двух \шагах от чего paari v kahe sammu kaugusel millest (ka ülek.), \шаг к лучшему samm paremuse poole, ехать \шагом sammu sõitma, ускорить \шаг sammu kiirendama, прибавить \шагу sammu lisama, замедлить v сбавить \шаг sammu aeglustama, печатать v отбивать v чеканить \шаг (uljalt täpset) rivisammu lööma v raiuma, marssima, сделать \шаг влево ühte sammu vasakule tegema v astuma, отступить на \шаг sammu võrra taganema v tagasi astuma, услышать чьи \шаги kelle samme kuulma, отмерить \шагами sammudega (välja) mõõtma, совершить какой \шаг missugust sammu tegema, пойти на какой \шаг mille peale välja minema, предпринять какие \шаги missuguseid samme astuma v meetmeid võtma; ‚\шаг за \шагом samm-sammult, sammhaaval, järk-järgult;на каждом \шагу igal sammul;держать \шаг taktsammu käima, (takt)sammu pidama;дать \шагу сделать v\шагу нельзя ступить (1) ei tohi v ei või sammugi teha v astuda, (2) без кого-чего kelleta-milleta ei oska v ei saa v ei suuda sammugi teha v astuda;\шагу негде ступить pole jalatäitki ruumi, pole kohta, kuhu jalga toetada;ни на \шаг не отставать от кого-чего kellest-millest mitte sammugi maha jääma;ни на \шаг vни \шагу без кого-чего kelleta-milleta mitte sammugi tegema, mitte sammugi teha v astuda oskama v saama;с первого \шага jalamaid, korrapealt, otsekohe, hoobilt; идтигигантскими \шагами seitsme penikoorma sammudega minema v astuma; черепашьим \шагом teosammul, kilpkonnatempoga;ни \шагу не сделать v не предпринять для кого-что kelle-mille jaoks v heaks mitte sammugi tegema v astuma;ни на \шаг не отступать, не отходить mitte sammugi v mitte üht jalatäitki (maad) taganema;ни на \шаг не продвинуться mitte üks samm edasi nihkuma;направлять свои \шаги куда kuhu oma samme seadma
- 1
- 2
См. также в других словарях:
Чьи грехи закрыты, а наши все наружу. — Чьи грехи закрыты, а наши все наружу. См. ПРАВДА КРИВДА … В.И. Даль. Пословицы русского народа
смешать чьи-л. карты — Смешать (спутать) чьи л. ка/рты. Расстроить чьи л. планы, расчёты … Словарь многих выражений
Из высоких дворян, чьи терема под небеса ушли. — Из высоких дворян, чьи терема под небеса ушли. См. ЗВАНИЯ СОСЛОВИЯ … В.И. Даль. Пословицы русского народа
ау! чьи денежки — См … Словарь синонимов
нарушать чьи-л. интересы — См … Словарь синонимов
плакали чьи-л. денежки — См … Словарь синонимов
улыбнулись чьи-л. денежки — См … Словарь синонимов
акции чьи-л. повышаются — А/кции чьи л. повышаются (падают) Повышается (снижается) значение, влияние кого , чего л … Словарь многих выражений
отольются чьи-л. слёзы — Отолью/тся чьи л. слёзы (слёзки) кому Кто л. будет наказан, пострадает за причинённое другому зло, обиду. * Я тебя доконаю. Отольются тебе мои слёзы (А. Островский) * Отольются волку овечьи слёзы; * отольются кошке мышкины слёзки (кто л. получит… … Словарь многих выражений
Главы регионов РФ, чьи полномочия истекают в 2012 г — Центральный федеральный округ Белгородская область Губернатор Евгений Степанович Савченко. Назначен 18 декабря 1993 года. Избран в декабре 1995 года. Переизбран 30 мая 1999 года. Вновь избран на этот пост 25 мая 2003 года. 5 июня 2007 года… … Энциклопедия ньюсмейкеров
Пти́чьи гла́зки — см. Прижоги … Медицинская энциклопедия