какие

gener. ei mingi hinna eest

104 С с. неод.

1. heaolu, hüvang; для \благоа человечества inimkonna hüvanguks;

2. (обычно мн. ч.) hüve; \благоа жизни eluhüved, земные \благоа maised hüved; ‚

ни за какие \благоа ei mingi hinna eest;

всех благ! kõnek. kõike head!

371 Г несов.

1. куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma ( sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); \идтити туда sinna minema, \идтити сюда siia tulema, \идтити оттуда sealt tulema, \идтити вперёд edasi minema, \идтити назад tagasi minema v tulema, \идтити навстречу vastu minema v tulema, \идтити домой koju minema v tulema, \идтити в библиотеку raamatukokku minema, \идтити на работу tööle minema, \идтити из театра teatrist tulema, \идтити из школы koolist tulema, \идтити со стадиона staadionilt v spordiväljakult tulema, \идтити к врачу arstile v arsti juurde minema, \идтити от подруги sõbratari poolt tulema, \идтити в гости külla minema, \идтити из гостей külast tulema, \идтити с друзьями koos sõpradega minema v tulema, \идтити пешком jala v jalgsi minema v tulema, \идтити шагом sammuma, sammu käima, \идтити гуськом hanereas minema v tulema v liikuma, \идтити друг за другом üksteisele v teineteisele järgnema, \идтити по дороге mööda teed minema v tulema v kõndima v liikuma, \идтити к реке jõe äärde v jõele minema, \идтити мимо mööduma, \идтити в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, \идтити за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, \идтити обедать lõunale minema, \идтити гулять jalutama minema, \идтити на охоту jahile minema, \идтити на медведя karujahile minema, \идтити по ягоды marjule minema, \идтити в монастырь kloostrisse minema, \идтити на войну sõtta minema, \идтити в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, \идтити в наступление peale tungima, pealetungile minema, \идтити в разведку luurele minema, \идтити на выручку appi minema, \идтити в отпуск puhkusele minema, \идтити к намеченной цели eesmärgi poole minema v liikuma, всё \идтиёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, \идтити по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, \идтити за своим учителем oma õpetaja jälil v jälgedes käima, \идтити за Коммунистической партией и пролетариатом kommunistlikule parteile ja proletariaadile järgnema, \идтити рука об руку käsikäes minema v sammuma, \идтити в авангарде esirinnas sammuma, поезд \идтиёт! rong tuleb v saabub, следующий поезд \идтиёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус \идтиёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою \идтиут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него \идтиёт слух v молва tema kohta liigub kuuldus, письма \идтиут долго kirjad lähevad v tulevad v käivad kaua, \идтити рысью traavima, traavi sõitma, \идтити на вёслах aerutama, \идтити на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день \идтиёт за днём päev möödub päeva järel, время \идтиёт aeg läheb v möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы \идтиёт дым korstnast tõuseb v tuleb suitsu, из раны \идтиёт кровь haavast tuleb verd, сон не \идтиёт uni ei tule, \идтити на растопку tulehakatuseks v läiteks minema, \идтити в пищу toiduks minema, \идтити (замуж) за кого kellele (mehele) minema v (naiseks) tulema, \идтити в починку parandusse minema, \идтити в продажу müügile minema, \идтити на экспорт ekspordiks minema, \идтити на подъём tõusuteed käima v minema, \идтити в уровень с веком ajaga sammu pidama, \идтити ко дну v на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар \идтиёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, \идтити походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, \идтити в открытую против кого kelle vastu otse v avalikult välja astuma, \идтити добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, \идтити в комсомол komsomoli astuma, \идтити в ремесленное училище tööstuskooli astuma v (õppima) minema, река \идтиёт изгибами jõgi lookleb, шрам \идтиёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье \идтиёт kõnek. palk jookseb, на экранах \идтиёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель \идтиёт в ботву kartul kasvab pealsesse, \идтити на убыль kahanema, \идтити впрок кому kellele kasuks tulema, \идтити к концу lõpule lähenema, \идтити на поправку paranema, \идтити на снижение laskuma, \идтити на понижение alanema, \идтити на посадку maandele v maandumisele minema v tulema, maandumist alustama, \идтити на сближение lähenema, \идтити на примирение (ära) leppima, \идтити на риск riskima, riskile välja minema, \идтити на обман pettusele välja minema, \идтити на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, \идтити на жертвы ohvreid tooma, \идтити на хитрость kavaldama, \идтити на всё kõigeks valmis olema, не \идтиёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не \идтиёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;

2. käima, toimuma, olema; часы \идтиут точно kell käib täpselt, разговор \идтиёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь \идтиёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, \идтиут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, \идтиут экзамены on (käimas) eksamid, \идтиёт заседание koosolek käib (parajasti), \идтиут бои käivad lahingud, \идтиёт 19-й год on aasta 19, ребёнку \идтиёт пятый год laps käib viiendat aastat, он \идтиёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;

3. (välja) käima, käiku tegema; \идтити конём ratsuga käima, \идтити козырем trumpi välja käima;

4. edenema, laabuma; работа \идтиёт вяло töö edeneb visalt v aeglaselt, работа не \идтиёт töö ei laabu v ei lähe, дело \идтиёт на лад asi hakkab laabuma;

5. кому, к чему sobima; этот цвет ей очень \идтиёт see värv sobib talle väga;

6. на кого-что kuluma, minema; много сил \идтиёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм \идтиёт три метра материи ülikonnale v kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег \идтиёт на ремонт remont läheb palju maksma;

7. sadama; \идтиёт дождь vihma sajab, \идтиёт снег lund sajab;

8. куда viima; дверь \идтиёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога \идтиёт в гору tee viib v läheb mäkke;

9. от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность \идтиёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;

10. на что kõnek. näkkama (kala kohta);

11. kõnek. õppima; она хорошо \идтиёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis; ‚

\идтити в гору ülesmäge minema v sammuma;

\идтити в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega;

\идтити к венцу v

под венец с кем van. altari ette astuma kellega;

\идтити v

отправляться v

отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama;

\идтити на поводу у кого kelle lõa otsas olema;

\идтити на удочку kõnek. õnge v liimile minema;

\идтити насмарку kõnek. vett vedama v mokka v aia taha minema;

\идтити по миру kerjama, kerjakotiga käima;

\идтити по следам v

стопам кого kelle jälgedes käima; vrd.

354 Г несов.

1. на что, во что, подо что, через что, по чему (sisse, üles, alla, peale) ronima v pugema; \лезтьть на дерево puu otsa ronima, \лезтьть на гору mäkke ronima, \лезтьть в окно aknast sisse ronima, \лезтьть в воду kõnek. vette ronima, \лезтьть под стол laua alla ronima v pugema;

2. во что kõnek. käsipidi minema, kätt pistma kuhu; он \лезтьет в карман и достаёт пачку сигарет ta pistab käe taskusse ja võtab sigaretipaki, \лезтьть в аптечку rohukapi kallale minema;

3. на что, во что, из чего kõnek. tükkima, tikkuma, tungima, laskuma; \лезтьть в драку kaklusse tükkima, \лезтьть не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, волосы \лезтьут на глаза juuksed tikuvad silmadele, пыль \лезтьет в нос и в глаза tolm tungib ninna ja silmadesse, лопух \лезтьет из густой травы takjas ajab end paksust rohust üles;

4. к кому, с чем kõnek. tüütama keda, peale käima kellele; не \лезтьь к ней с пустяками ära tüüta teda tühiste asjadega;

5. куда kõnek. trügima kelleks; \лезтьть в начальники ülemuseks trügima;

6. на кого-что, во что, без доп. kõnek. (selga, jalga, pähe, sisse) mahtuma v minema; сапог не \лезтьет на ногу saabas ei lähe jalga, книги не \лезтьут в портфель raamatud ei mahu portfelli;

7. kõnek. välja langema v tulema (karvkatte, harjaste vm. kohta); ‚

\лезтьть v

полезть в бутылку kõnek. (asjatult) ägestuma v vihastuma;

\лезтьть в душу кому kõnek. (1) hinge ligi pugema kellele, (2) kelle hinges sorima;

\лезтьть в петлю kõnek. pead silmusesse pistma;

из кожи v

из шкуры (вон) \лезтьть kõnek. kas või nahast välja pugema;

\лезтьть v

полезть на рожон kõnek. peadpidi tulle jooksma;

\лезтьть v

полезть на стену v

на стенку madalk. raevu sattuma, marru minema;

\лезтьть в глаза v

на глаза kõnek. (1) silma alla tikkuma, (2) silma torkama;

ни в какие ворота не \лезтьет kõnek. (see) ei kõlba enam (mitte) kuhugi, (see) ületab juba kõik piirid;

не \лезтьет в горло v

в рот v

в глотку kõnek. ei lähe suu sisse(gi);

за словом в карман не \лезтьет v

не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud, ei jää vastust võlgu; у кого

глаза на лоб \лезтьут v

полезли madalk. kes teeb v tegi suured silmad, kellel lähevad v läksid silmad suureks v peas pahupidi; vrd.

1. vahel, vahele, vahelt; \между деревьями puude vahel, прийти \между двумя и тремя часами kella kahe ja kolme vahel tulema, \между небом и землёй maa ja taeva vahel, они \между собой большие приятели nad on omavahel suured sõbrad, поделить \между собой omavahel jagama, за мир и дружбу \между народами rahvastevahelise rahu ja sõpruse nimel v eest, сообщение \между городами linnadevaheline liiklus v ühendus, в промежутках \между боями lahingute vahepeal v vaheajal, время делилось \между лекциями и сном ajast jätkus vaid loenguteks ja magamiseks, читать \между строк ridade vahelt lugema, \между гор mägede vahel, ударить \между глаз silmade vahele lööma;

2. seas(t), keskel(t), hulgas(t); такие рассказчики часто встречаются \между охотниками niisuguseid jutumehi leidub küttide hulgas tihti, \между бумагами отца она нашла какие-то письма isa paberite hulgast leidis ta mingid kirjad; ‚

\между прочим (1) Н muu hulgas (2) в знач. вводн. сл. muuseas;

\между нами (говоря) omavahel öelda;

\между двух огней kahe tule vahel;

\между тем как…; kuna, sellal kui;

\между тем sellal, samal ajal;

\между делом muu seas, muu töö vahel;

\между двух стульев (сидеть) kahe tooli vahel (istuma), kahe pere koer olema

374 Г сов.

1. куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) ( sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); \пойтийти навстречу kellele vastu minema v tulema, \пойтийти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma v sammu pidama hakkama (ka ülek.), \пойтийти грудью v напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок \пойтишёл laps sai jalad alla v hakkas käima, \пойтийти на вёслах aerutama (hakkama), \пойтийти на парусах purjetama v seilama (hakkama), \пойтийти на охоту jahile minema, \пойтийти на войну sõtta minema, поезд \пойтийдёт утром rong läheb v väljub hommikul, на реке \пойтишёл лёд jõel hakkas jää minema v algas jääminek, кирпич \пойтишёл на стройку tellised läksid v saadeti ehitusele, \пойтийти ко дну põhja minema (ka ülek.), \пойтийти в гору (1) mäkke minema v viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога \пойтишла лесом tee keeras metsa, \пойтишла молва kuulujutud hakkasid käima v läksid liikvele v lahti, лицо \пойтишло пятнами nägu läks laiguliseks v lapiliseks, мороз \пойтишёл по телу külmajudin v külm juga käis üle ihu, кровь \пойтишла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы \пойтишёл дым korstnast hakkas suitsu tulema v tõusma, от печки \пойтишло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, \пойтийти в университет ülikooli astuma v õppima minema, \пойтийти за кого kellele mehele minema, \пойтийти в продажу müügile minema, этот товар не \пойтийдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, \пойтийти в починку parandusse minema, \пойтийти в обработку töötlusse v ümbertöötlusse v ümbertöötamisele minema, \пойтийти в v на лом vanarauaks minema, \пойтийти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, \пойтийти на уступки järele andma, \пойтийти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, \пойтийти на сделку tehingut tegema, \пойтийти на жертвы ohvreid tooma, \пойтийти на самопожертвование end ohverdama, \пойтийти на риск riskima, riskile välja minema, \пойтийти на предательство reetmisteele minema v asuma, \пойтийти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт \пойтишёл на посадку lennuk hakkas maanduma v alustas maandumist v läks maandele, \пойтийти на убыль kahanema, \пойтийти на подъём tõusuteed minema, \пойтийти в пляс tantsu lööma v vihtuma hakkama;

2. toimima v toimuma v olema hakkama; часы \пойтишли точно kell hakkas täpselt käima, \пойтишли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре \пойтишёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился - и \пойтишли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя \пойтишли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба \пойтишли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma v kasvama, картофель \пойтишёл в ботву kartul kasvas pealsesse v kasvatas ainult pealseid, дело \пойтишло к концу asi hakkas lahenema v lõpule jõudma, мальчику \пойтишёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди \пойтишли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;

3. kõnek. edenema, laabuma; дело \пойтишло на лад asi hakkas laabuma, всё \пойтишло к лучшему kõik liikus paremuse poole, \пойтийти на выздоровление paranema hakkama;

4. кому, к чему sobima; ей не \пойтийдёт этот цвет see värv talle ei sobi v ei lähe;

5. на кого-что kuluma, minema; на книги \пойтийдёт много денег raamatute peale läheb v kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma v minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;

6. sadama; \пойтишёл дождь vihma hakkas sadama, \пойтишёл снег hakkas lund tulema v sadama, \пойтишёл град tuleb v tuli rahet;

7. чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); \пойтийти конём ratsuga käima, \пойтийти с туза ässaga käima, ässa välja käima;

8. в кого с С мн. ч. kelleks hakkama v saama; \пойтийти в артисты näitlejaks hakkama, \пойтийти в няни lapsehoidjaks v last hoidma hakkama;

9. в кого kelle sarnaseks v kellesse minema; \пойтийти в отца isasse minema;

10. на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);

11. \пойтишёл, \пойтишла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; \пойтишёл вон! madalk. käi minema!;

12. с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); \пойтишли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как \пойтишло трясти kus nüüd hakkas raputama, и \пойтишёл, и \пойтишёл küll alles v kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama; ‚

\пойтийти v

идти v

отправляться v

отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema;

\пойтийти v

идти на пользу kasuks tulema;

\пойтийти далеко (elus) kaugele jõudma;

\пойтийти v

идти по стопам кого kelle jälgedes minema v astuma v käima;

\пойтийти v

идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma;

\пойтийти по миру kerjakeppi kätte võtma;

\пойтийти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama);

\пойтийти v

идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema;

\пойтийти v

идти с молотка haamri alla minema;

\пойтишла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti;

если (уж) на то \пойтишло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on;

всё \пойтийдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast v kuradile

108 С с. неод. (обычно мн. ч.) aare (ülek. ka inimese kohta), aarded, kallisvara (ka ülek.); драгоценные \сокровищеа aarded, несметные \сокровищеа loendamatud aarded, arvutu v arvamatu rikkus, музейные \сокровищеа muuseumirikkused, muuseumiaarded, muuseumivaramu, умственные \сокровищеа vaimne vara v rikkus, \сокровищеа культуры kultuuriaarded, \сокровищеа искусства kunstiaarded, \сокровищеа науки teaduse kullafond, \сокровищеа русского зодчества vene (puu)arhitektuuri kullafond, \сокровищеа души hingerikkus, hingeüllus, hingesoojus, südameheadus, \сокровищее моё kõnek. sa mu aare v kullatükk v varandus v silmatera; ‚

ни за какие \сокровищеа kõnek. ei mingi v mitte mingi hinna eest, ka kuldraha eest mitte

18 (род. п. ед. ч. \тока и \току) С м. неод.

1. vool (ka el.), juga, voolus; voolamine; \ток воды veevool, veejuga, \ток воздуха õhuvool, электрический \ток elektrivool, индукционный \ток induktsioonivool, переменный \ток vahelduvvool, постоянный \ток alalisvool, тепловой \ток termovool, вихревой \ток pöörisvool, \ток высокого напряжения kõrgepingevool, \ток высокой частоты, высокочастотный \ток kõrgsagedusvool, включить \ток voolu sisse lülitama, его ударило \током ta sai elektrilöögi;

2. \токи мн. ч. ülek. liter. hoovang, hõõgus, uhk; от него шли какие-то \токи, заражающие других энергией temast hoovas v uhkas mingit teisi nakatavat energiat v tarmu

20 (ед. ч. род. п. \шага и \шагу, предл. п. о \шаге, на \шагу) С м. неод. samm (ka ülek.; ka tehn.); твёрдый v уверенный \шаг kindel samm, мерный \шаг mõõdetud v ühtlane samm, строевой \шаг rivisamm, походный \шаг rännakusamm, первые \шаги esimesed sammud (ka ülek.), скользящий \шаг liuglev v libisev v sujuv v kerge samm, liugsamm, sport luisksamm, высокий \шаг sport põlvetõstesamm, jalatõstesamm, переменный \шаг (1) sport jalavahetussamm, (2) mas. muutuv samm, \шаг на носках sport päkksamm, \шаг с поворотом sport pöördsamm, \шаг на месте paigalsamm, бросковый \шаг sport viskesamm, \шаг вперёд (1) samm ette, (2) ülek. samm edasi, шире \шаг! pikem samm! реже \шаг! harvem samm! короче \шаг! lühem samm! решительный \шаг otsustav v otsusekindel samm v tegu, большими \шагами pikkade sammudega, необдуманный \шаг mõtlematu samm v tegu, рискованный \шаг riskantne v ohtlik samm, riskisamm, ложный \шаг väärsamm, eksisamm, \шаг передвижки tehn. nihutussamm, nihkesamm, \шаг между зубьями hambasamm (saehammaste vahekaugus), \шаг резьбы tehn. keermesamm, \шаг подновки mets. lõikesamm (vaigutusel), \шаг обмотки el. mähisesamm, \шаг винта lenn. propelleri samm, mer. sõukruvi samm, мелким \шагом väikeste sammudega, tippides, tipsides, размашистым \шагом hoogsal sammul, hoogsa sammuga, ускоренным \шагом kiirsammul, kiirel sammul, kiire sammuga, с каждым \шагом iga sammuga, в двух \шагах от чего paari v kahe sammu kaugusel millest (ka ülek.), \шаг к лучшему samm paremuse poole, ехать \шагом sammu sõitma, ускорить \шаг sammu kiirendama, прибавить \шагу sammu lisama, замедлить v сбавить \шаг sammu aeglustama, печатать v отбивать v чеканить \шаг (uljalt täpset) rivisammu lööma v raiuma, marssima, сделать \шаг влево ühte sammu vasakule tegema v astuma, отступить на \шаг sammu võrra taganema v tagasi astuma, услышать чьи \шаги kelle samme kuulma, отмерить \шагами sammudega (välja) mõõtma, совершить какой \шаг missugust sammu tegema, пойти на какой \шаг mille peale välja minema, предпринять какие \шаги missuguseid samme astuma v meetmeid võtma; ‚

\шаг за \шагом samm-sammult, sammhaaval, järk-järgult;

на каждом \шагу igal sammul;

держать \шаг taktsammu käima, (takt)sammu pidama;

не давать v

дать \шагу сделать v

ступить кому kellel mitte sammugi astuda laskma, keda käsist-jalust siduma;

\шагу нельзя ступить (1) ei tohi v ei või sammugi teha v astuda, (2) без кого-чего kelleta-milleta ei oska v ei saa v ei suuda sammugi teha v astuda;

\шагу негде ступить pole jalatäitki ruumi, pole kohta, kuhu jalga toetada;

ни на \шаг не отставать от кого-чего kellest-millest mitte sammugi maha jääma;

ни на \шаг v

ни \шагу без кого-чего kelleta-milleta mitte sammugi tegema, mitte sammugi teha v astuda oskama v saama;

с первого \шага jalamaid, korrapealt, otsekohe, hoobilt; идти

семимильными v

гигантскими \шагами seitsme penikoorma sammudega minema v astuma; черепашьим \шагом teosammul, kilpkonnatempoga;

ни \шагу к кому, куда kelle juurde v kuhu mitte üks samm, mitte jalgagi tõstma kuhu;

ни \шагу не сделать v не предпринять для кого-что kelle-mille jaoks v heaks mitte sammugi tegema v astuma;

ни на \шаг не отступать, не отходить mitte sammugi v mitte üht jalatäitki (maad) taganema;

ни на \шаг не продвинуться mitte üks samm edasi nihkuma;

направить v

направлять свои \шаги куда kuhu oma samme seadma