-
1 точка
73 С ж. неод. punkt, täpp; кульминационная \точкаа kulminatsioonipunkt, узловая \точкаа sõlmpunkt, торговая \точкаа müükla, müügipunkt, müügikoht, мёртвая \точкаа surnud punkt v seis, \точкаа опоры tugipunkt, toetuspunkt, \точкаа соприкосновения puutepunkt, kontaktpunkt, \точкаа с запятой semikoolon, punktkoma, \точкаа отправления liter. lähtepunkt, исходная \точкаа lähtepunkt (ka mat., ka ülek.), \точкаа отчёта lähtepunkt (ka ülek.), ülek. lähtealus, \точкаа пересечения lõikepunkt, lõikumispunkt, \точкаа плавления füüs. sulamispunkt, \точкаа замерзания füüs. külmumispunkt, \точкаа кипения füüs. keemispunkt, \точкаа весеннего равноденствия astr. kevadpunkt, \точкаа летнего солнцестояния astr. suvepunkt, \точкаа осеннего равноденствия astr. sügispunkt, \точкаа зимнего солнцестояния astr. talvepunkt, \точкаа встречи sõj. pihtamispunkt, \точкаа попадания sõj. tabamispunkt, \точкаа прицеливания sõj. sihtpunkt, долговременная огневая \точкаа sõj. püsitulepunkt, dott, огневая \точкаа tulepunkt, \точкаа своего стояния sõj. oma asukoht, \точкаа зрения arvamus, seisukoht, vaatekoht, vaatevinkel, с \точкаи зрения кого kelle arvates v arvamuse järgi v vaatevinklist, смотреть в одну \точкау ühte punkti vaatama, в небе видна светлая \точкаа taevas paistab v on näha hele täpp, надо -- и \точкаа kõnek. on vaja ja punkt, больше я к нему не пойду -- \точкаа kõnek. enam ma tema poole v juurde ei lähe -- punkt, \точкаа -- пора спать kõnek. aitab, on aeg magama minna, ставить \точкау punkti panema (ka ülek.); ‚бить в одну \точкау ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima, kõiki jõupingutusi millele suunama; знатьдо \точкаи viimse peensuseni v üksikasjani teadma;дойти до \точкаи madalk. ummikusse v omadega puntrasse minema;доводить vдовести до \точкаи madalk. keda ummikusse ajama;в (самую) \точкау попасть vугодить kõnek. naela pea pihta v märki tabama; märki v täppi minema;\точкаа в \точкау kõnek. täpipealt, täpselt; täpp-täpilt;ставить vпоставить \точкаи v\точкау над и i-le punkti (peale) panema -
2 бить в цель
vgener. ka ïåðåí. märki tabama -
3 выжечь клеймо
vgener. märki sisse põletama -
4 метить в цель
vgener. märki sihtima -
5 стрелять в цель
vgener. märki laskma -
6 бить
325 Г несов.1. кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, \бить по руке käe pihta v vastu kätt lööma, \бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, \бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, \бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku v vastu nägu;2. что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, \бить в барабан trummi lööma, \бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), \бить в ладоши käsi plaksutama;3. кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); \бить скот koduloomi tapma v veristama, \бить зверя ulukeid v metsloomi laskma v tapma;4. кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); \бить окна aknaid lõhkuma v puruks peksma v lööma, \бить посуду nõusid lõhkuma v puruks peksma, \бить карту kaarti tapma v lööma, \бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;5. из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; \бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, \бить птиц на лету linde lennult laskma v tabama, \бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;6. purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал \бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;7. (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; егo бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;8. что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; \бить масло võid tegema, \бить шерсть villa kraasima; ‚\бить баклуши kõnek. lulli lööma;\бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma;\бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama;\бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima;\бить в цель märki tabama;\бить мимо цели märgist mööda laskma;\бить в нос ninna lööma (lõhna kohta);\бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema;\бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;\бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale;\бить через край üle keema v voolama (rõõmu, energia vm. kohta);\бить на что kõnek. millele rõhuma -
7 выжигать
169a Г несов.сов.выжечь что ära v maha põletama; ära v puhtaks kõrvetama; sisse põletama; välja põletama; \выжигатьть растительность taimkatet põletama, \выжигатьть деревню küla maha põletama, солнце \выжигатьет посевы päike kõrvetab külvi(d) v tõusmed ära, \выжигатьть сковороду panni puhtaks põletama, \выжигатьть клеймо märki sisse põletama, \выжигатьть уголь miili põletama, miilima, \выжигатьть кирпичи telliseid põletama; ‚\выжигатьть vвыжечь калёным железом что kõrgst. juurtega välja kiskuma mida -
8 зарубить
320 Г сов.несов.зарубать 1. кого (surnuks) raiuma, (raiudes) surnuks v maha lööma; \зарубить насмерть surnuks raiuma v lööma;2. что (sälku, täket, märki) sisse raiuma, raidmärki tegema, tärkima, sälkama; ‚\зарубить (себе) на носу vна лбу что kõnek. endale pealuusse raiuma, igaveseks meelde jätma -
9 засекать
169a Г несов.сов.засечь 1. что (raidtõkkega) tõkestama, raidtõket tegema;2. что sälku v märki tegema (lõigates, raiudes);3. кого (näkanud kala õngekonksu) otsa tõmbama;4. что riiveldes jalga vigastama (hobuse jalgade kohta);5. что kindlaks tegema, avastama, (kaardile vm.) märkima, sõj. sälkima (tulepunkte jm.); \засекать время aega võtma v mõõtma;6. кого, чем vaeseomaks v surnuks peksma v nüpeldama v rihmutama; \засекать розгами vitstega surnuks peksma -
10 марка
72 С ж. неод.1. (post-, tempel-, kauba-) mark; (kauba- vm.) märk; почтовая \маркака postmark, kirjamark, срезанная \маркака lõikemark, беззубцовая \маркака hammasteta mark, коллекционирование \маркаок margikogumine, альбом для \маркаок margialbum, \маркаки вина veinimargid, сталь высшей \маркаки kõrgema margi teras, фабричная v заводская \маркака vabrikumärk, нивелирная \маркака seinareeper (kõrgusmärk);2. ülek. kõnek. mark, liik, mast; мошенники всех \маркаок igat masti v liiki petised;3. trük. tõkis; ‚держать vвыдерживать \маркаку kõnek. mainet v nime v marki hoidma;под \маркакой чего mille margi all v varjus -
11 мишень
90 С ж. неод. märklaud (ka ülek.), märkleht; стрелять по \мишеньи märki laskma, служить \мишеньью для насмешек pilkealune v pilgete märklauaks v pilkeobjektiks olema -
12 надеть
249 Г сов.несов.надевать что, на кого-что, кому selga v jalga v kätte v pähe panema v tõmbama; peale v otsa v alla v ette v ümber panema, peale tõmbama; \надеть пальто mantlit selga panema v tõmbama, \надеть ребёнку шапку lapsele mütsi pähe panema, \надеть значок märki rinda panema, \надеть кольцо на палец sõrmust sõrme panema, \надеть червяка на крючок ussi õngekonksu otsa panema, \надеть галстук lipsu ette panema, \надеть коньки uiske alla panema, \надеть очки prille ette panema, \надеть чехол на мебель mööblile katet peale tõmbama; ‚\надеть v\надеть vнадевать (себе) хомут на шею end ikkesse v rakkesse panema, endale koormat kaela võtma;\надеть v -
13 накрыть
347a Г сов.несов.накрывать 1. кого-что, чем katma; \накрытьть ребёнка одеялом lapsele tekki peale panema, \накрытьть стол v на стол lauda katma;2. кого-что ülek. kõnek. ootamatult tabama; \накрытьть на месте преступления kuriteolt tabama;3. что, чем sõj. (märki) tabama (tulistamisel), pihta andma v minema v saama; бомбовый удар \накрытьл высоту pommilöök tabas kõrgendikku, второй залп батареи \накрытьл корабль patarei teine kogupauk läks laevale pihta -
14 отметить
274a Г сов.несов.отмечать 1. кого-что (ära) märkima, märgistama, märki v märget tegema; \отметить нужное место в книге vajalikku kohta raamatus ära märkima, \отметить отсутствующих puudujaid üles märkima v kirja panema, \отметить чьи достижения kelle saavutusi ära märkima v esile tõstma, \отметить в памяти mälus fikseerima, meelde jätma, kõrva taha panema;2. что kõnek. tähistama; \отметить новоселье soolaleivapidu pidama;3. кого-что van. märkama, silmama;4. кого kõnek. välja registreerima v kirjutama (majaraamatust), maha möllima -
15 стрелять
255 Г несов.1. кого, в кого-что, по кому-чему, из чего, без доп. tulistama, laskma; \стрелятьть из пушки kahurist tulistama, \стрелятьть ракетами rakettidega tulistama, \стрелятьть в воздух õhku tulistama, \стрелятьть по самолётам lennukeid tulistama, \стрелятьть лёжа lamades tulistama v laskma, \стрелятьть стоя püsti tulistama v laskma, \стрелятьть с колена põlvelt tulistama v laskma, \стрелятьть в цель märki laskma, \стрелятьть уток parte laskma, стой, \стрелятьть буду seis, ma lasen;2. ülek. paukuma, praksuma, ragisema; в печке \стрелятьют дрова ahjus praksuvad puud;3. (безл.) где kõnek. torkima, pistma (valu kohta); в ушах \стрелятьет kõrvus torgib;4. что, у кого madalk. (ühe ja teise käest) küsima, jahtima, pommima, noolima; \стрелятьть сигареты sigarette jahtima; ‚\стрелятьть глазами kõnek. (1) silmi välgutama, vilavaid v välkkiireid pilke heitma, (2) silmi tegema;\стрелятьть из пушки по воробьям kõnek. (1) kassi pärast kalaranda minema, tühjast tüli tegema, (2) kirvega kurge püüdma -
16 угодить
289 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов.несов.угождать 1. кому-чему, на кого-что, чем kelle tahtmist (mööda) tegema, kelle meele järele olema v talitama v toimima, kellele meelehead v heameelt tegema v valmistama; \угодитьть его желаниям tema soove täitma v rahuldama, на её вкус трудно \угодитьть tema meele järele on raske olla, tema tahtmist ei oska keegi teha v täita, на всех v всем не \угодитьшь kõigi tahtmist ei saa teha, kõigi meele järele ei jõua olla;2. (без несов.) по чему, чем, в кого-что, куда kõnek. sattuma, juhtuma, trehvama, tabama, sattuda v trehvata v tabada oskama; \угодитьть камнем в окно kiviga (otse) aknasse sattuma v tabama v trehvata v põrutada oskama, \угодитьть в гости к обеду just lõunasöögiks külla sattuma v trehvama v sattuda v trehvata oskama, \угодитьть в тюрьму vangi v kinni kukkuma, пуля \угодитьла ему прямо в плечо kuul tabas teda otse õlga, что под руку \угодитьло mis kätte juhtus v pihku puutus;3. (без несов.) в кого kõnek. kellesse minema, kellega sarnanema; сыновья \угодитьли в отца pojad on isasse läinud; ‚\угодитьть в самую точку naelapea pihta tabama v minema, täkkesse v täppi minema, märki v kümnesse tabama;\угодитьть пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu v märgist mööda laskma; \угодитьть v угождатьи нашим и вашим kõnek. kahte isandat teenima, kahe pere koer olema, kõigiga hea olla tahtma -
17 целить
269b Г несов. в кого-что sihtima (ka ülek.); \целитьть в мишень märklehte v märklauda v märki sihtima, \целитьть в министры ülek. ministrikohta v ministritooli sihtima, он \целитьт на твоё место ülek. ta sihib sinu (ameti)kohta; ‚\целитьл в ворону, а попал в коšовуlaskis märgist mööda, pistis lusikaga vaagnast mööda -
18 цель
90 С ж. неод.1. märk(laud); sõj. (siht)märk; наземная \цельь pealmaamärk, maapealne (siht)märk, воздушная \цельь õhumärk, движущаяся \цельь liikuvmärk, живая \цельь elav märklaud, морская \цельь mere(siht)märk, попадать v бить в \цельь märki tabama (ka ülek.), бить мимо \цельи märgist mööda laskma (ka ülek.);2. siht, eesmärk, otstarve; конечная \цельь lõppeesmärk, заветная \цельь (palavaim) salasiht, salaeesmärk, püha siht, ihaldatud eesmärk, \цельь жизни elu eesmärk, в \цельях наживы et kasu saada, kasu saamiseks, kasu saamaks, для практической \цельи praktiliseks otstarbeks, ставить \цельь, задаться \цельью endale eesmärki v eesmärgiks seadma, переследовать какую \цельь mis eesmärki taotlema, служить \цельи eesmärki teenima, иметь \цельь v \цельью sihiks v eesmärgiks olema, это входит в нашу \цельь see on meie eesmärk v ülesanne, в мирных \цельях rahulikuks otstarbeks, rahu eesmärgil, не имеющий \цельи sihitu, eesmärgitu, mõttetu, без \цельи бродить по городу mööda linna hulkuma, добиться v достичь \цельи eesmärki saavutama, eesmärgile jõudma, обстоятельство \цельи lgv. otstarbemäärus, с \цельью предлог с род. п., с инф. millisel eesmärgil, с\цельью увеличить производительность труда tööviljakuse suurendamiseks, suurendamaks v et suurendada tööviljakust, убийство с \цельью грабежа mõrv röövimise eesmärgil, röövmõrv, в \цельях (1) предлог с род. п., с инф. mis eesmärgil, (2) mis põhjusel, ударить в \цельях самозащиты enesekaitseks lööma, в непонятных \цельях велено остаться на месте arusaamatutel põhjustel on kästud paigale jääda; ‚\цельь оправдывает средства lendsõna eesmärk pühitseb abinõu -
19 затаврить
märgistama; märki peale põletama
См. также в других словарях:
Marki — Héraldique … Wikipédia en Français
Márki — Márki, Alexander, ungar. Geschichtsforscher, geb. 27. März 1853 in Kétegyháza (Békéser Komitat), wirkt seit 1892 als Professor der Geschichte an der Klausenburger Universität. Er veröffentlichte (in ungarischer Sprache): »Georg Dósa und dessen… … Meyers Großes Konversations-Lexikon
Marki — For other places with the same name, see Marki (disambiguation). Marki Church in Marki … Wikipedia
Marki — Original name in latin Marki Name in other language MARKI, Marki, ma er ji, МАРКИ, Марки, Маркі State code PL Continent/City Europe/Warsaw longitude 52.32065 latitude 21.10474 altitude 87 Population 23177 Date 2011 07 31 … Cities with a population over 1000 database
markí — ja m (ȋ) zlasti v Angliji in Franciji plemič, za stopnjo nižji od vojvode: postal je marki; angleški, francoski marki … Slovar slovenskega knjižnega jezika
Marki (disambiguation) — Marki may refer to the following places: Marki, Łódź Voivodeship (central Poland) Marki in Masovian Voivodeship (east central Poland) Marki, Podlaskie Voivodeship (north east Poland) Marki, Subcarpathian Voivodeship (south east Poland) Marki,… … Wikipedia
Marki Alonia — is a prehistoric settlement in central Cyprus. Excavations were carried out at the site between 1990 and 2000 by David Frankel and Jennifer Webb of La Trobe University.[1][2] These showed that it was occupied from the earliest phase of the Early… … Wikipedia
Marki alonia — Marki is a prehistoric settlement in central Cyprus. Excavations were carried out at the site between 1990 and 2000 by David Frankel and Jennifer Webb. These showed that it was occupied from the earliest (Philia) phase of the Early Bronze Age… … Wikipedia
Marki, Podlaskie Voivodeship — For other places with the same name, see Marki (disambiguation). Marki Village … Wikipedia
Marki, Łódź Voivodeship — For other places with the same name, see Marki (disambiguation). Marki Village … Wikipedia
Marki, Podkarpackie Voivodeship — For other places with the same name, see Marki (disambiguation). Marki Village … Wikipedia
