вы+ко+мне+

169a Г несов. что neelama (ka ülek.); \глотать пищу toitu neelama, мне больно \глотать mul on valus neelata, \глотать книги raamatuid neelama, \глотать воздух õhku ahmima, \глотать слова sõnu (alla) neelama, ebaselgelt rääkima; ‚

\глотать слёзы pisaraid (alla) neelama, nuttu tagasi hoidma;

\глотать слюнки kõnek. suud vesistama, vesise suuga pealt vaatama

51 С ж. неод.

1. (без мн. ч.) kirjaoskus; algteadmised; учиться \грамотае lugema ja kirjutama õppima, \грамотаа давалась мне легко lugema ja kirjutama õppisin kiiresti;

2. (ametlik) kiri; ürik; верительная \грамотаа pol. volituskiri, отзывная \грамотаа pol. ärakutsekiri, rekreditiiv, ратификационная \грамотаа pol. ratifitseerimiskiri, ratifikatsioonikiri, почётная \грамотаа aukiri, охранная \грамотаа turbekiri, kaitsekiri, древние \грамотаы vanad ürikud; ‚

китайская \грамотаа kõnek. hiina keel (midagi tundmatut v. arusaamatut);

филькина \грамотаа kõnek. tühine v (kirja)oskamatult koostatud paber

219 Г несов.сов.

даться kõnek.

1. (обычно с отриц.) кому, без доп. end kätte andma; собака не \даватьсялась (в руки) koer ei andnud end kätte, победа легко не даётся võit ei tule kergesti, математика даётся мне легко matemaatikaga saan hästi hakkama;

2. страд. к

давать; ‚

диву \даватьсяться v

даться (aina) imestama, imeks panema

96 С с. неод.

1. töö, toiming, tegevus; amet, ala (van.); \делоо кипит töö käib v keeb, \делоо спорится töö läheb v laabub, \делоо жизни elutöö, делать своё \делоо oma tööd tegema, сидеть без \делоа käed rüpes v tegevusetult istuma, он прекрасно знает своё \делоо ta tunneb oma tööd hästi, знаток своего \делоа oma ala meister, золотых \дело мастер kullassepp(meister), часовых \дело мастер kellassepp(meister);

2. asi; защита отечества является \делоом всего народа isamaa kaitse on kogu rahva asi, частное \делоо eraasi, это не твоё \делоо kõnek. see pole sinu asi, по делам службы v по служебным делам ametiasjus, ему до всего \делоо tal on kõigega asja v pistmist, в чём \делоо? kõnek. milles asi on? суть \делоа asja tuum, у меня к тебе \делоо mul on sinu juurde asja, \делоо вкуса maitseasi, \делоo привычки harjumuse asi, а мне какое \делоо! kõnek. mis (see) minu asi (on), говорить \делоо asjalikku juttu rääkima, министерство иностранных \дело välisministeerium;

3. jur. juurdlusasi, süüasi, kohtuasi, (kohtu)protsess; toimik, akt; уголовное \делоо kriminaalasi, разбирать \делоо süüasja arutama, возбудить \делоо kohtuasja algatama, громкое v скандальное \делоо kärarikas protsess, личное \делоо isikutoimik, приложить к \делоу toimikusse lisama, завести \делоо на кого kelle toimikut avama;

4. lugu, asjalugu, sündmus, juhtum; как дела? kuidas käsi käib v käbarad käivad? kuidas lugu on? \делоо было вечером see (lugu) juhtus õhtul;

5. (без мн. ч.) üritus, õpetus, ideed; \делоо мира rahuüritus, продолжать \делоо Ленина Lenini üritust jätkama;

6. tegu; совершать благородные дела üllaid v õilsaid tegusid tegema, не на словах, а на \делое mitte sõnade, vaid tegudega;

7. (без мн. ч.) -asjandus, -ndus; горное \делоо mäendus, военное \делоо sõjandus, sõjaasjandus;

8. van. äri, ettevõte; \делоо процветает äri õitseb, выгодное \делоо tulus äri, закрыть своё \делоо äri lõpetama, ettevõtet sulgema;

9. van. heitlus, taplus; жаркое \делоо äge heitlus; ‚

\делоо в шляпе kõnek. asi vask v ants v tahe;

(моё, твоё, его…;) \делоо маленькое v

десятое kõnek. mis (mul, sul, temal…;) sellest, minusse (sinusse, temasse…;) see ei puutu;

\делоо не станет за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ei jää;

\делоо чьих

рук kelle kätetöö; чьё

\делоо сторона kõnek. kellel pole asja millega;

\делоо табак kõnek. asi on sant, lugu on täbar;

и \делоу конец kõnek. ja asi vask v ants, ja lool lõpp;

(это) гиблое v

мёртвое \делоо sellest ei tule midagi välja v ei tule head nahka;

плохо \делоо asjad on halvad, lugu on sant,

то ли \делоо hoopis teine asi,

не твоего (вашего…;) ума \делоо kõnek. (1) see pole sinu (teie…;) asi, (2) see pole lapse asi;

\делоо молодое noore inimese asi;

по сути \делоа tegelikult, sisuliselt; (это)

не дело kõnek. nii ei kõlba;

на (самом) \делое tegelikult;

в самом \делое tõepoolest, tõesti, tõega;

между \делоом kõnek. töö kõrvalt, töö vahel, tööst vabal ajal;

(быть) не у \дело erru lastud v tegevusest eemale tõrjutud olema;

первым \делоом kõnek. kõigepealt, eelkõige, ennekõike;

то и \делоо aina, aiva, järjest, üha

1. enne mida; до войны он работал врачом enne sõda töötas ta arstina, за полчаса до работы pool tundi enne töö algust, вставать до петухов enne kukke ja koitu tõusma, до нашей эры enne meie ajaarvamist;

2. -ni, kuni; с утра до вечера hommikust õhtuni, от зари до зари varahommikust hilisõhtuni, до сих пор seni(ajani), senini, до леса пять километров metsani on viis kilomeetrit, вода доходит до колен vesi ulatub põlvini, волосы до плеч õlgadeni (ulatuvad) juuksed, промокнуть до последней нитки läbimärjaks v üdini märjaks saama, дослужиться до генерала kindraliastmeni välja jõudma v teenima, до свидания nägemiseni, head aega, билет до Риги pilet Riiga, любить до безумия meeletult armastama, глупо до смешного naeruväärt, начистить до блеска läikima hõõruma, кричать до хрипоты häält kähedaks karjuma, танцевать до упаду varbaid villi tantsima, доводить до слёз nutma ajama;

3. ligikaudse piirhulga märkimiseks; аудитория вмещает до ста студентов auditoorium mahutab kuni sada üliõpilast;

4. tegevuse suuna märkimiseks; дотронуться до картины pilti puudutama, у меня дело до тебя madalk. mul on sinu juurde asja, всем дело до меня kõigil on minuga pistmist;

5. kõnek. eseme märkimiseks, mille suhtes omadus väljendub; жадный до денег rahaahne, охотник до пива õllesõber; ‚

от времени до времени aeg-ajalt;

до поры до времени kuni aeg käes, esiotsa; кому

не до кого-чего kellel pole tuju, aega, tahtmist milleks, kelle jaoks; (мне) не до шуток (mul) pole naljatuju; (ему) не до разговоров (tal) pole mahti juttu ajada

1. üsna, kaunis; küllalt, piisavalt; \довольно странно üsna v kaunis imelik, \довольно большой üsna v kaunis suur, было уже \довольно поздно oli juba üsna v küllalt hilja;

2. предик. piisab, aitab; on villand; мне \довольно твоего обещания mulle piisab sinu lubadusest, \довольно говорить глупости aitab rumalast jutust, с меня \довольно mul on sellest villand, mulle (juba) aitab

Н koju; мне пора \домой mul on aeg koju minna

69 С ж. неод. tee; teekond, reis; автомобильная \дорогаа autotee, maantee, главная \дорогаа peatee, шоссейная \дорогаа maantee, скоростная \дорогаа kiirtee, autotee, проезжая \дорогаа sõidutee, подвесная \дорогаа ripptee, канатная \дорогаа köistee, железная \дорогаа raudtee, просёлочная \дорогаа külavahetee, полевая \дорогаа põllutee, väljavahetee, отправиться в \дорогау teele asuma v minema, сбиться с \дорогаи teelt eksima v hälbima, устать с \дорогаи sõidust väsima, уступить v дать \дорогау кому-чему teed andma kellele-millele, выбраться на \дорогау tee peale jõudma, по \дорогае домой teel koju, пробивать v прокладывать \дорогау teed rajama (ka ülek.), собраться в \дорогау end teele asutama, поесть на \дорогау enne teeleasumist kõhtu täis sööma, отдохнуть с \дорогаи reisiväsimusest puhkama, мне с вами по \дорогае mul on teiega sama v üks tee, зайти по \дорогае в магазин kauplusest läbi astuma, ему предстоит дальняя \дорогаа tal on pikk tee ees, \дорогаа меня измучила reis v pikk tee väsitas mu ära, \дорогаой v по \дорогае teed käies, teel olles; ‚

идти v

пойти своей \дорогаой oma teed minema;

перебегать v

перебежать \дорогау кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema v ära lõikama;

скатертью \дорогаа madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma;

становиться v

стать поперёк \дорогаи кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees;

туда кому

и \дорогаа kõnek. see on kellele paras;

пойти по плохой v

дурной v

худой \дорогае halvale teele sattuma

Н veel; alles; juba; он \еще не устал ta pole veel väsinud, дай мне \еще воды anna mulle veel vett, он \еще здесь ta on veel v alles siin, \еще раз veel kord, всё \еще ikka veel, aina, увидеть \еще издалека juba eemalt märkama v (ära) nägema; ‚

это \еще ничего kõnek. see pole veel midagi,

\еще бы kõnek. või veel, muidugi

Н palavalt, kuumalt; ülek. tuliselt, kirglikult, ägedalt; кому, с инф. (on) palav; солнце светит \жарко päike paistab palavalt, \жарко спорить ägedalt vaidlema, мне \жарко mul on palav

90 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) elu(iga), eluaastad; захолустная \жизньь kolkaelu, зажиточная \жизньь jõukas elu, супружеская \жизньь abielu, \жизньь человечества inimkonna elu v olelu v eksistents, дать \жизньь кому kõrgst. kellele elu andma, keda sünnitama, отдать \жизньь за кого-что kõrgst. elu kelle-mille eest andma, лишиться \жизньи surma saama, hukkuma, лишить себя \жизньи endale lõppu tegema, vabasurma minema, поплатиться \жизньью eluga maksma, борьба за \жизньь võitlus elu eest, образ \жизньи elulaad, eluviis, уклад \жизньи elulaad, продолжительность \жизньи eluiga, elu kestus, закат \жизньи ülek. eluloojang, на заре \жизньи ülek. elukoidikul, раз в \жизньи kord(ki) elus, на всю \жизньь eluajaks, eluks ajaks, никогда в \жизньи eluilmaski mitte, mitte kordagi elus, в течение всей \жизньи kogu elu vältel v kestel v jooksul, при \жизньи eluajal, врачи вернули его к \жизньи arstid andsid talle elu tagasi, рассказ, верный \жизньи elulähedane jutustus, он полон \жизньи ta on täis elulusti, расскажи мне о своей \жизньи räägi mulle oma elust, в деревне проснулась \жизньь maal v külas läks elu käima, maa ärkas ellu, он решил дожить свою \жизньь в горах ta otsustas oma viimased eluaastad veeta mägedes, зарабатывать на \жизньь elatist teenima, средства к \жизньи elatusvahendid; ‚

подруга \жизньи eluseltsiline, naine;

по гроб \жизньи madalk. elu lõpuni, haua ääreni;

ни в \жизньь kõnek. eluilmaski mitte;

вопрос \жизньи или смерти elu ja surma küsimus;

\жизньь бьёт ключом elu pulbitseb v keeb;

брать всё от \жизньи elu nautima, elult võtma, mis võtta on v end võtta laseb;

внедрять v

внедрить в \жизньь ellu viima v rakendama;

претворять v

претворить в \жизньь teoks tegema, ellu viima

Н jubedalt, õudselt; кому, без доп. (on) jube v õudne; \жутко звучать õudselt v jubedalt kõlama, \жутко много народу kõnek. hirmus v õudselt v jõle palju rahvast, ночью в лесу \жутко öösel on metsas õudne, мне \жутко mul on jube tunne v kole olla

308 Г сов.несов.

заменять кого-что, кем-чем, на что, кому asendama, välja vahetama, aset täitma, asemele tulema; \заменитьить старый телевизор на цветной vana televiisorit värvilisega asendama, \заменитьить ржавые трубы новыми roostes torusid välja vahetama, шинель \заменитьила солдату одеяло sinel oli sõdurile teki eest, \заменитьить погибшего командира langenud komandöri asemele asuma, никто не может его \заменитьить ta on asendamatu, он \заменитьил мне отца ta oli mulle isaks v isa eest

365 Г сов.несов.

заносить I 1. кого-что, куда (mööda minnes ära v. sisse) viima v tooma; (kaugele) kandma v viima; \занестиси мне книгу домой too mulle raamat koju, \занестисти заразу nakkust tooma, судьба \занестисла его на юг saatus kandis v viis ta v saatuse sunnil sattus ta lõunasse, как тебя сюда \занестисло? kõnek. mis sind siia tõi?

2. что üles v kohale tõstma v viima; \занестисти меч для удара mõõka löögiks tõstma, он занёс ногу на ступеньку ta tõstis juba jala, et trepile astuda, ta oli juba trepile astumas;

3. безл. что lennutama (ka ülek.), kõrvale paiskama; сани \занестисло в левую сторону regi paiskus v rege kiskus vasakule;

4. (обычно безл.) что, чем täis ajama v tuiskama, kinni tuiskama v matma; все дороги \занестисло снегом kõik teed on kinni tuisanud, \занестисти песком liiva täis tuiskama;

5. кого во что sisse võtma v kandma; меня \занестисли в список mind võeti nimekirja, \занестисти в протокол protokolli kandma

72 С ж. неод.

1. sedel, täht, kiri; оставь мне \запискау jäta mulle sedel, любовная \запискаа armastuskiri, объяснительная \запискаа seletuskiri, докладная \запискаа esitis, olukiri, строевая \запискаа sõj. rivitäht;

2. \запискаи мн. ч. märkmed, ülestähendused; вести \запискаи ülestähendusi v märkmeid tegema, päevikut pidama, путевые \запискаи reisikiri, reisikirjad, учёные \запискаи университета ülikooli toimetised

115 С с. неод. vabandus, vabandamine; принять чьи \извинениея vabandama keda, andeks andma kellele, просить \извинениея vabandust v andestust v andeks paluma, это служит мне \извинениеем see vabandab mind, see on mulle vabanduseks

Н (vahete)vahel, harva, mõnikord, aeg-ajalt; \изредка мне пишет сестра õde saadab mulle vahel kirja v on mulle mõnikord kirjutanud

Н (vahete)vahel, mõnikord, taoti, aeg-ajalt; \иногда вспоминайте и обо мне mõtelge vahel ka minule, \иногда вдали слышалась песня taoti kostis kaugelt laulu

198 Г несов.

1. кем-чем, каким, кому (также безл.) paistma, näima, tunduma; \казатьсяться старше своих лет (oma ea kohta) vanem välja nägema, vanemana tunduma v paistma, утро \казатьсялось прохладным hommik tundus jahe (olevat), это только так кажется see ainult näib nii, мне кажется, что он прав mulle tundub v näib, et tal on õigus, tal näib õigus olevat;

2. (обычно безл.) кому viirastuma;

кажется, казалось в функции вводн. сл. ilmselt, näikse, näib; он, кажется, согласен ta on nähtavasti nõus, küllap ta on nõus, вы, кажется, хотели что-то спросить? te (justkui) tahtsite midagi küsida?

4. кому, без доп. madalk. end näitama; vrd.

1. kuidas; \как он это сделал? kuidas ta seda tegi? \как ваши дела? kuidas käsi käib? kuidas teil läheb? вот \как это надо делать nii tuleb teha, nii peab seda tegema, \как кому kuidas keegi, kuidas kellel(e)gi;

2. в функции союзн. сл. nagu, (niipea) kui; я сделаю, \как ты мне сказал ma teen nii, nagu sa ütlesid;

3. kui; \как здесь хорошо kui hea siin on, \как я рад olen ülimalt rõõmus, \как скоро? millal?

4. kõnek. kuidagi; нельзя ли \как подешевле kas ei saa kuidagi odavamalt; ‚

\как бы то ни было olgu, kuidas on, igal juhul;

\как ни говори kõnek. räägi, mis sa räägid;

\как можно больше võimalikult palju;

\как нельзя лучше ülimalt hästi, nii et paremini ei saagi;

\как раз (вчера) just (eile),

\как раз kõnek. (täpselt) paras v parajad;

\как сказать kõnek. kuidas (seda) ütelda v öelda; это ещё \как сказать see pole veel kindel, seda veel vaatame