-
1 посредственность
keskpärane inimene; keskpärasus -
2 средний
121 П1. kesk-, keskmine; keskpärane; \среднийее течение реки jõe keskjooks, \среднийее образование keskharidus, \среднийяя школа keskkool, неполная \среднийяя школа põhikool, mittetäielik keskkool (van.), \среднийее профессионально-техническое училище kutsekeskkool, \среднийие века keskaeg, \среднийий вес sport keskkaal, бегун на \среднийие дистанции keskmaajooksja, \среднийий род lgv. kesksugu, neutrum, \среднийее значение mat. keskväärtus, \среднийее ухо anat. keskkõrv, \среднийее сословие aj. keskseisus, \среднийяя волна raad. kesklaine, \среднийие горы geogr. keskmäestik, \среднийее отклонение keskmine hälve, \среднийяя высота keskmine kõrgus, \среднийяя видимость keskmine nähtavus, \среднийяя скорость keskmine kiirus, \среднийий заработок keskmine palk v töötasu v teenistus, \среднийий сын keskmine poeg, \среднийий этаж keskmine korrus, \среднийий палец keskmine v suur sõrm, kesksõrm, \среднийие широты geogr. keskmised laiuskraadid, \среднийий ученик keskmine v keskpärane õpilane, \среднийий ум keskpärane mõistus, \среднийие способности keskpärased võimed, \среднийего роста keskmist kasvu, \среднийего размера keskmise suurusega, \среднийих лет keskeas, keskmises vanuses, keskealine, ниже 6его уровня allpool keskmist taset;2. ПС\среднийее с. неод. keskmine (keskväärtus); \среднийее арифметическое aritmeetiline keskmine, годовое \среднийее aasta keskmine, суточное \среднийее ööpäeva keskmine, многолетнее \среднийее paljude aastate keskmine, квадратическое \среднийее ruutkeskmine, статистическое \среднийее statistiline keskmine, в \среднийем keskmiselt, keskeltläbi, läbistikku, выше \среднийего üle keskmise, ниже \среднийего alla keskmise v keskmist, нечто \среднийее midagi keskmist v keskpärast; ‚\среднийей руки kõnek. keskpärane, keskpäraste võimetega -
3 посредственный
127 П (кр. ф. \посредственныйн, \посредственныйнна, \посредственныйнно, \посредственныйнны)1. keskpärane; \посредственныйнный ответ keskpärane v rahuldav vastus, \посредственныйнные способности keskpärased võimed;2. liter. van. kaudne, vahendus-, vahenduslik; \посредственныйнное влияние kaudne mõju -
4 дюжинный
adjgener. keskpärane, tavaline -
5 заурядный
adjgener. harilik, keskpärane, tavaline -
6 посредственный
adjgener. keskmine, keskpärane, rahuldav -
7 средний
-
8 троечник
ncolloq. "kolmemees", keskpärane, kolmedega õpilane -
9 троечница
ncolloq. "kolmemees", keskpärane, kolmedega õpilane -
10 половина
51 С ж.1. неод. pool; первая \половинаа игры mängu esimene pool(aeg), \половинаа второго (kell on) pool kaks, в \половинае второго pool kaks, poole kahe ajal, добрая \половинаа чего kõnek. tubli(sti) pool millest, в \половинае июля juuli keskel v keskpaiku, в первой \половинае января jaanuari esimesel poolel v algupoolel, два с \половинаой года kaks ja pool aastat, три с \половинаой килограмма kolm ja pool kilo, прекрасная v слабая \половинаа человеческого рода ülek. kõnek. inimkonna õrnem pool v sugu;2. од. kõnek. nalj. väljendeis: моя (твоя) \половинаа minu (sinu) teinepool, моя дражайшая \половинаа minu teinepool (sagedamini naise kohta), küljeluu; ‚середина vсерединка на \половинау vна половинку kõnek. (1) ei see ega teine, keskpärane, (2) nii keskelt läbi, keskpäraselt -
11 посредственность
90 С ж. неод.1. (бeз мн. ч.) keskpärasus;2. ülek. halv. keskpärane inimene -
12 рука
78 С ж. неод.1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;золотые руки kuldsed käed;руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;средней \рукаи kõnek. keskpärane;не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;из первых рук kelle enda käest, algallikast;на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;тяжёл vтяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;\рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;сидеть сложа руки käed rüpes istuma;сон в руку unenägu läks v on läinud täide;чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;бить vударять vударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;брать vвзять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;брать vвзять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;брать vвзять себя в руки end kätte v kokku võtma;греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;давать vдать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;давать vдать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;давать vдать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;давать vдать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;держать себя в \рукаах end vaos hoidma;играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;иметь руку seljatagust omama;ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;марать vзамарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;набивать vналожить руку на что millele käppa peale panema;наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;носить на \рукаах кого keda kätel kandma;отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;плыть в руки кому kellele sülle langema;подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma;попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama;развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;связать руки кому keda käsist siduma;связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;смотреть vрук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;сходить vсойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;\рукаа не дрогнет vне дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;\рукаа не поднимается vне поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;сбывать vсбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;\рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;мастер на все руки meister v mees iga asja peale;из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умеретьна чьих\рукаах kelle käte vahel surema;из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;\рукаи kelle kätt paluma;предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma -
13 середина
51 С ж. неод. (без мн. ч.) keskkoht, tsenter, keskpaik, kese, keskpunkt; keskosa, keskala, keskus, tsentrum; в \серединае комнаты keset v kesk tuba, toa keskel, \серединаа лета suve keskpaik, kesksuvi, südasuvi, в \серединае реки keset jõge, jõe keskel, в \серединае дня keskpäeval, в \серединае игры keset mängu, в \серединае города südalinnas, linna tsentrumis v südames; ‚золотая \серединаа kuldne kesktee;\серединаа на половину kõnek. (1) keskelt läbi v keskpärane (olema), (2) keskmist viisi -
14 так
Н1. nii, niimoodi, niiviisi, nõnda, nõndaviisi; он говорил \так, как нужно ta rääkis nii, nagu vaja, пусть всё останется \так jäägu kõik nii v niimoodi v nõnda, он \так много ходил, что устал ta kõndis nii v nõnda palju, et väsis, точно \так täpselt nii v nõnda v niimoodi v niiviisi, именно \так nimme nõnda, just nii v niiviisi, я \так и знал seda v nõnda ma arvasingi, \так называемый niinimetatud, nõndanimetatud, и \так далее ja nii edasi, \так сказать nii-öelda, \так точно sõj. just nii, \так держать (1) mer. nii hoida, (2) kõnek. jätka(ke) samas vaimus, как же \так kuidas siis nii v nõnda, когда v если v раз \так kõnek. kui nii siis, sel juhul, не \так ли kas pole nii, eks ole nii, on ju nii;2. niisama; сказал просто \так ütles suusoojaks v lihtsalt niisama, болезнь не пройдёт \так haigus niisama v iseenesest ei möödu v mööda ei lähe; ‚за \так madalk. jumalamuidu, pennigi maksmata;\так и быть olgu v jäägu v saagu nii, olgu siis, minugipärast;\так и есть kõnek. nii ta on, tõepoolest;\так или иначе nii või teisiti;\так кому\так и \так kõnek. nii ja naa, niimoodi ja naamoodi;\так себе kõnek. enam-vähem, talutavalt, keskmiselt, keskeltläbi, pole viga, käib kah, ajab asja ära, (2) asja ees, teist taga, lihtsalt niisama, (3) keskpärane, keskmine;давно бы \так kõnek. ammu oleks (olnud) aeg v pidanud nii tegema;\так на \так madalk. võrdselt, ühepalju; комувсё не \так kõnek. kellele pole miski meele järele;и \так и этак kõnek. (1) küll nii, küll teisiti, küll nii, küll naa, küll üht-, küll teistviisi, küll sedamoodi, küll teistmoodi, küll niimoodi, küll naamoodi, (2) nii või teisiti -
15 третий
130 П1. kolmas; \третийий сорт kolmas sort, \третийье поколение kolmas põlvkond, \третийье лицо (1) jur. kolmas isik, (2) lgv. kolmas isik v pööre, \третийье сословие aj. kolmas seisus, \третийье отделение aj. kolmas osakond (jälitus- ja juurdlusorgan Venemaal), \третийьего числа kolmandal (kuupäeval), \третийьего дня üleeile, tunaeile, в \третийьем году tunamullu, ülemöödunud aastal, ülemullu, половина \третийьего (kell) pool kolm, уже \третийий час kell on juba kaks läbi v kolme peal, \третийий звонок kolmas kell (näit. teatris), на \третийьем плане tagaplaanil, on kolmandajärguline, говорить в \третийьем лице kolmandas isikus rääkima, \третийья скорость (1) aut. kolmas käik, (2) (sõidukite) piirkiirus;2. erapooletu, neutraalne; \третийьи страны neutraalsed riigid;3. ПС\третийье с. неод. magustoit, magusroog, dessert;4. ПС\третийья ж. неод. kolmandik; две \третийьих kaks kolmandikku; ‚из \третийьих рук vуст teiste suust v käest, vahetalitajate v vahemeeste v vahendajate kaudu;с \третийьми петухами kolmanda kukelaulu ajal;до \третийьих петухов (1) enne kukke ja koitu, (2) öö otsa v läbi, koiduni välja;\третийьей руки kõnek. keskpärane, teisejärguline -
16 ординарный
harilik; keskpärane; koosseisuline; korraline; määraline; ordinaarne; tavaline