с+кем+kellega

1. üheskoos, ühel nõul, üksmeelselt; on ühel nõul; действовать \заодно ühel nõul v üksmeelselt tegutsema, быть \заодно с кем kellega ühel nõul olema, я с вами \заодно ma ühinen teiega, ma teen nii nagu teie;

2. kõnek. ühes sellega, ühtlasi; \заодно заехать к родным ühtlasi omakseid külastama

1 С м. неод. konflikt, kokkupõrge, lahkheli, ristriid (-riia), tüli; военный \конфликт sõjaline konflikt v kokkupõrge, вооружённый \конфликт relvakokkupõrge, вступать в \конфликт с кем kellega vastamisi v tülli minema, уладить \конфликт tüli lahendama

122 П (кр. ф. короток и van. \короткийток, \короткийтка, коротко, van. \короткийтко и \короткийтко, \короткийтки, коротки и van. \короткийтки; сравн. ст. \короткийче)

1. lühike, lühi-, lühiajaline, (ajaliselt) väike; \короткийткие волосы lühikesed juuksed, \короткийткое платье lühike kleit, платье ей коротко kleit on talle lühike, юбка \короткийтка seelik on lühike, дни стали \короткийче päevad on lühemaks jäänud, \короткийткий срок lühike tähtaeg, \короткийткая пауза väike v lühike paus, \короткийткая остановка väike v lühike peatus, \короткийче говоря lühidalt, за \короткийткое время lühikese ajaga, \короткийткий доклад lühiettekanne, \короткийткое совещание lühinõupidamine, \короткийткое замыкание el. lühis, lühiühendus (ka ülek.), \короткийткие волны el. lühilained;

2. kiire; katkendlik; \короткийткая расправа kiire karistus, lühike lõpp, \короткийткое движение kiire v kärme liigutus, \короткийткий взгляд kiire pilk, \короткийткое дыхание katkendlik hingamine, \короткийткие выстрелы katkendlik tulistamine, hõredad paugud, \короткийткий удар järsk löök;

3. lähedane; \короткийткая дружба lähedane sõprus, \короткийткие отношения lähedased suhted; ‚

руки \короткийтки у кого kellel ei ole voli milleks, hammas ei hakka peale;

(быть) на \короткийткой ноге с кем kellega heal jalal v sõbramees olema;

ум \короткийток у кого kõnek. kellel on lühike aru

89 С ж. неод.

1. (без мн. ч.) postisaadetis(ed), post, kirjad; заказная \корреспонденцияя tähtsaadetis(ed), tähtpost, простая \корреспонденцияя lihtsaadetis(ed), lihtpost;

2. (без мн. ч.) kirjavahetus, korrespondents; вести \корреспонденцияю с кем kellega kirjavahetust pidama;

3. sõnum (ajakirjandusele)

29 С м. неод.

1. nuga, puss; кухонный \нож kööginuga, перочинный \нож sulenuga (väike taskunuga), садовый \нож aianuga, складной \нож liigendnuga, косой \нож kaldteraga nuga, nahanuga, дисковый \нож tehn. ketasnuga, лезвие \ножа noatera, черенок \ножа noapea, финский \нож soome puss;

2. tera; \нож косилки põll. niiduki vikat, строгальный \нож höövlitera, \нож ковша mäend. kopatera, \нож отвала põll. (adra)hõlmatera; ‚

(быть) на \ножах с кем kellega nugade peal v vaenujalal olema;

ложиться v

лечь под \нож kõnek. noa alla minema (operatsioonile);

(умирать v

умереть) под \ножом kõnek. operatsioonilaual (surema);

\нож в сердце кому hoop otse südamesse;

\нож острый для кого, кому lausa v päris piin kellele;

как \ножом по сердцу otse südamesse (lõikama);

приставать v

пристать с \ножом к горлу к кому kõnek. kaela peale käima, visalt v tüütuseni peale käima, mitte hingerahu andma

124 П

1. (кр. ф. общ, \общийа, \общийе и \общийо, \общийи и \общийи; без сравн. ст.) üld-, kogu-, üldine, ühis-, ühine; \общийee собрание üldkoosolek, \общийий кризис капитализма kapitalismi üldkriis, \общийее языкознание üldkeeleteadus, \общийее понятие üldmõiste, \общийее впечатление üldmulje, \общийий вид üldilme, \общийее представление üldkujutlus, -ettekujutus, \общийий итог üldkokkuvõte, в \общийем üldiselt, üldkokkuvõttes, изложить в \общийих чертах üldjoontes ära ütlema, в самом \общийем виде laias laastus, üldjoontes, места \общийего пользования üldkasutatavad ruumid, \общийая мощность koguvõimsus, \общийая закономерность üldine seaduspärasus, \общийий трудовой стаж üldine tööstaaž, \общийее молчание üldine vaikus, üksmeelne vaikimine, \общийий делитель mat. ühistegur, \общийий рынок ühisturg, \общийая собственность ühisomand, kaasomand, \общийая кухня ühisköök, \общийие интересы ühised huvid, \общийее мнение ühine v üldine arvamus, \общийий стол ühine laud (toit);

2. ПС

\общийее с. неод. (без мн. ч.) (miski) üldine v ühine; единичное и \общийее filos. üksik ja üldine, у них много \общийего neil on palju ühist; ‚

\общийее место kulunud v äraleierdatud tõde;

находить v

найти \общийий язык с кем kellega ühist keelt leidma;

в \общийем и целом, в \общийей сложности üldkokkuvõttes

115 С с. неод. selgitus, seletus, selgitamine, seletamine; (ebameeldiv) kõnelus; найти \объяснение данного явления (sellele) nähtusele seletust leidma, \объяснение слова sõnaseletus, \объяснение урока tunniaine seletamine, потребовать объяснений от кого kellelt seletust v selgitust paluma v nõudma, иметь \объяснение с кем kellega suhteid klaarima, \объяснение в любви armuavaldus, armastuseavaldus

374 Г сов.

1. куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) ( sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); \пойтийти навстречу kellele vastu minema v tulema, \пойтийти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma v sammu pidama hakkama (ka ülek.), \пойтийти грудью v напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок \пойтишёл laps sai jalad alla v hakkas käima, \пойтийти на вёслах aerutama (hakkama), \пойтийти на парусах purjetama v seilama (hakkama), \пойтийти на охоту jahile minema, \пойтийти на войну sõtta minema, поезд \пойтийдёт утром rong läheb v väljub hommikul, на реке \пойтишёл лёд jõel hakkas jää minema v algas jääminek, кирпич \пойтишёл на стройку tellised läksid v saadeti ehitusele, \пойтийти ко дну põhja minema (ka ülek.), \пойтийти в гору (1) mäkke minema v viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога \пойтишла лесом tee keeras metsa, \пойтишла молва kuulujutud hakkasid käima v läksid liikvele v lahti, лицо \пойтишло пятнами nägu läks laiguliseks v lapiliseks, мороз \пойтишёл по телу külmajudin v külm juga käis üle ihu, кровь \пойтишла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы \пойтишёл дым korstnast hakkas suitsu tulema v tõusma, от печки \пойтишло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, \пойтийти в университет ülikooli astuma v õppima minema, \пойтийти за кого kellele mehele minema, \пойтийти в продажу müügile minema, этот товар не \пойтийдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, \пойтийти в починку parandusse minema, \пойтийти в обработку töötlusse v ümbertöötlusse v ümbertöötamisele minema, \пойтийти в v на лом vanarauaks minema, \пойтийти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, \пойтийти на уступки järele andma, \пойтийти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, \пойтийти на сделку tehingut tegema, \пойтийти на жертвы ohvreid tooma, \пойтийти на самопожертвование end ohverdama, \пойтийти на риск riskima, riskile välja minema, \пойтийти на предательство reetmisteele minema v asuma, \пойтийти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт \пойтишёл на посадку lennuk hakkas maanduma v alustas maandumist v läks maandele, \пойтийти на убыль kahanema, \пойтийти на подъём tõusuteed minema, \пойтийти в пляс tantsu lööma v vihtuma hakkama;

2. toimima v toimuma v olema hakkama; часы \пойтишли точно kell hakkas täpselt käima, \пойтишли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре \пойтишёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился - и \пойтишли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя \пойтишли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба \пойтишли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma v kasvama, картофель \пойтишёл в ботву kartul kasvas pealsesse v kasvatas ainult pealseid, дело \пойтишло к концу asi hakkas lahenema v lõpule jõudma, мальчику \пойтишёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди \пойтишли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;

3. kõnek. edenema, laabuma; дело \пойтишло на лад asi hakkas laabuma, всё \пойтишло к лучшему kõik liikus paremuse poole, \пойтийти на выздоровление paranema hakkama;

4. кому, к чему sobima; ей не \пойтийдёт этот цвет see värv talle ei sobi v ei lähe;

5. на кого-что kuluma, minema; на книги \пойтийдёт много денег raamatute peale läheb v kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma v minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;

6. sadama; \пойтишёл дождь vihma hakkas sadama, \пойтишёл снег hakkas lund tulema v sadama, \пойтишёл град tuleb v tuli rahet;

7. чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); \пойтийти конём ratsuga käima, \пойтийти с туза ässaga käima, ässa välja käima;

8. в кого с С мн. ч. kelleks hakkama v saama; \пойтийти в артисты näitlejaks hakkama, \пойтийти в няни lapsehoidjaks v last hoidma hakkama;

9. в кого kelle sarnaseks v kellesse minema; \пойтийти в отца isasse minema;

10. на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);

11. \пойтишёл, \пойтишла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; \пойтишёл вон! madalk. käi minema!;

12. с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); \пойтишли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как \пойтишло трясти kus nüüd hakkas raputama, и \пойтишёл, и \пойтишёл küll alles v kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama; ‚

\пойтийти v

идти v

отправляться v

отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema;

\пойтийти v

идти на пользу kasuks tulema;

\пойтийти далеко (elus) kaugele jõudma;

\пойтийти v

идти по стопам кого kelle jälgedes minema v astuma v käima;

\пойтийти v

идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma;

\пойтийти по миру kerjakeppi kätte võtma;

\пойтийти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama);

\пойтийти v

идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema;

\пойтийти v

идти с молотка haamri alla minema;

\пойтишла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti;

если (уж) на то \пойтишло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on;

всё \пойтийдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast v kuradile

296a Г сов.несов.

прекращать что, с инф. lõpetama, katkestama, lõppu tegema millele; \прекратить военные действия sõjategevust lõpetama, \прекратить огонь tulevahetust lõpetama, \прекратить сопротивление vastupanu lõpetama, \прекратить переговоры läbirääkimisi pooleli jätma v katkestama v lõpetama, \прекратить отношения с кем kellega suhtlemast loobuma, \прекратить существование olemast lakkama, \прекратить работу v работать tööd katkestama v pooleli v katki jätma, \прекратить разговоры! jutt jätta v lõpetada!

1 С м. неод. (без мн. ч.) lahkheli, ebakõla, ebaklapp, pahuksisolek; \разлад в работе tööalased lahkhelid, \разлад в семье lahkhelid perekonnas, между ними полный \разлад nende vahel v nende suhetes on täielik ebakõla, nad ei klapi üldse, вносить \разлад lahkhelisid v ebakõla tekitama v põhjustama, быть в \разладе с кем kellega pahuksis olema, душевный \разлад hingeline ebakõla

91 С ж. неод.

1. (без мн. ч.) kõne, kõnelemine; органы \речьи kõneorganid, kõneelundid, расстройство \речьи kõnehäire, kõnepuue, kõnedefekt, устная \речьь suuline kõne, письменная \речьь kirjalik kõne, русская \речьь venekeelne kõne v jutt, певучая \речьь laulev kõne v kõnelemine, культура \речьи kõnekultuur, õigekeelsus, дар \речьи (1) kõnevõime, (2) kõneosavus, sõnaosavus, sõnaseadmisoskus, sõnameisterlikkus, косвенная \речьь lgv. kaudkõne, kaudne kõne, прямая \речьь lgv. otsekõne, otsene kõne, части \речьи lgv. sõnaliigid, внутренняя \речьь lgv. sisekõne, авторская \речь kirj. autorikõne;

2. kõne, jutt; юбилейная \речьь juubelikõne, надгробная \речьь hauakõne, обвинительная \речьь süüdistuskõne, \речьь прокурора prokuröri kõne, держать \речьь kõnet pidama, произнести приветственную \речьь tervituskõnega esinema, tervituskõnet pidama, выступить с \речьью kõnega esinema, üles astuma, о чём идёт \речьь millest on jutt, millega on tegu, не о том \речьь mitte sellest pole jutt, завести \речьь с кем kellega juttu sobitama, не может быть и \речьи о чём mis ei tule kõne allagi;

3. (без мн. ч.) keel; стихотворная \речьь luulekeel, художественная \речьь ilukirjanduskeel, живая народная \речьь elav rahvakeel, учебник родной \речьи emakeele lugemik

Н tõsiselt, tõsitsi, tõeliselt; on tõsi taga; \серьезно взяться за работу tõsiselt tööle v töö kallale asuma, \серьезно поговорить с кем kellega tõsiselt v tõsitsi rääkima, \серьезно заболеть raskesti v tõsiselt haigeks jääma, \серьезно любить tõeliselt armastama, \серьезно подумать põhjalikult v tõsiselt järele mõtlema, это совершенно \серьезно sellega on tõsi taga, see on tõemeeli (öeldud);

2. в функции вводн. сл. tõesti, tõepoolest, tõsijutt; нет, \серьезно, когда ты придёшь aga tõepoolest v tõsijutt, millal sa siis tuled

115 С с. неод.

1. (обычно мн. ч.) suhe, suhtlemine, suhtlus, läbikäimine, lävimine, vahekord; дипломатические \сношениея diplomaatilised suhted, торговые \сношениея kaubandussuhted, деловые \сношениея ametisuhted, поддерживать v иметь \сношениея suhtlema, lävima, suhteid omama, вступить в \сношениея suhtlema v lävima hakkama, suhteid looma, прервать \сношениея с кем kellega suhteid v läbikäimist katkestama;

2. suguühe, suguline vahekord; половое \сношениее suguühe, suguline vahekord

115 С с. неод.

1. kokkulepe, lepe, leppimus, leppimine; международное \соглашениее rahvusvaheline kokkulepe, взаимовыгодное \соглашениее vastastikku kasulik kokkulepe, специальное \соглашениее eri(kokku)lepe, молчаливое \соглашениее sõnatu v vaikiv (kokku)lepe, внесудебное \соглашениее kohtuväline v kohtuta (kokku)lepe, \соглашениее между двумя государствами kahe riigi kokkulepe, \соглашениее о перемирии vaherahukokkulepe, \соглашениее о прекращении огня relvarahukokkulepe, \соглашениее о сохранении тайны saladuses hoidmise (kokku)lepe, \соглашениее в судебном процессе (kokku)lepe v sobing kohtuprotsessis, пункт \соглашениея (kokku)leppepunkt, нарушение \соглашениея kokkuleppe rikkumine, прийти к \соглашениею kokkuleppele jõudma, достичь \соглашениея с кем kellega kokkulepet saavutama, заключить \соглашениее kokkulepet sõlmima, действовать по \соглашениею kokkuleppe kohaselt toimima;

2. oeping; экономическое \соглашениее majandusleping, торговое \соглашениее kaubaleping, трудовое \соглашениее tööleping, арбитражное \соглашениее arbitraažileping, лицензионное \соглашениее litsentsileping, litsentsilepe, litsentsikokkulepe, \соглашениее о зафрахтовании судна mer. prahtimisleping

185b Г несов.

1. magama (kõnek. ka ülek.); \спать крепким сном sügavasti magama, лечь \спать magama minema v heitma, \спать пора on aeg magama minna v heita, \спать с кем kellega magama (madalk. ka ülek.);

2. ülek. mullas puhkama, mullas v mulla all olema; ‚

\спать и видеть что kõnek. mida isegi unes nägema, millest ööd kui päevad unistama, mida unes ja ilmsi tahtma;

\спать как убитый kõnek. nagu kott v nott v surnu magama, nagu surmaund magama;

лавры кого

не дают \спать кому kelle loorberid ei anna rahu kellele;

\спать вечным сном igavest und magama

257 Г несов.

1. seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); \стоятьять на месте paigal seisma v püsima, \стоятьять на ногах püsti seisma, \стоятьять на цыпочках kikivarvul seisma, \стоятьять навытяжку tikksirgelt seisma, \стоятьять спиной к кому seljaga v selg kelle poole seisma, \стоятьять перед зеркалом peegli ees seisma, \стоятьять на ветру tuule käes seisma, \стоятьять в очереди järjekorras seisma v olema, \стоятьять перед глазами silmade v silme ees seisma, \стоятьять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, \стоятьять борт о борт pardati v pardad vastakuti v parras pardas seisma, \стоятьять на мели madalikul seisma v olema, \стоятьять на якоре ankrus seisma v olema, \стоятьять на вахте vahis seisma v olema, \стоятьять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, \стоятьять на стороне кого kelle poolt olema, \стоятьять в центре внимания tähelepanu keskpunktis v keskmes olema, \стоятьять у власти võimul olema, valitsema, \стоятьять во главе чего mille eesotsas olema, \стоятьять на повестке дня päevakorras olema, \стоятьять в списке nimekirjas olema, \стоятьять наготове valmis olema, \стоятьять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, \стоятьять в обороне kaitses v kaitsel olema, \стоятьять на почту (vahi)postil olema v seisma, \стоятьять на коленях põlvili olema, põlvitama, \стоятьять лагерем laagris olema, \стоятьять на зимних квартирах talvekorteris olema, \стоятьять перед катастрофой katastroofi v suure õnnetuse äärel v hukkumas v hukul olema, часы \стоятьят kell seisab, работа \стоятьит töö seisab, перед нами \стоятьят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы \стоятьят в вазе lilled on vaasis, слёзы \стоятьят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах \стоятьяли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel v vees, \стоятьяло лето oli suvi, на дворе \стоятьял октябрь käes oli oktoober, \стоятьяли солнечные дни olid v püsisid päik(e)selised v päikest täis päevad, жара \стоятьит palav v kuum ilm püsib, peab palavat v kuuma ilma, на ногах не \стоятьит ta püsib vaevu jalul, в ушах \стоятьял шум kõrvus kohises, \стоятьит грохот müriseb, mürtsub, \стоятьит смех on kuulda naeru, naerdakse;

2. стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! \стоятьйте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde; ‚

\стоятьять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma;

\стоятьять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma;

\стоятьять на карте kaalul olema;

\стоятьять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu v hingerahu mitte andma; ругать v бранить на чём

свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must;

\стоятьять выше кого kellest üle olema;

\стоятьять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks v kindlaks jääma;

\стоятьять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel v ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel;

\стоятьять на ложном пути valel teel olema;

\стоятьять на смерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama;

\стоятьять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema

Н (сравн. ст. строже) rangelt, valjult, nõudlikult, karmilt; on range v vali v nõudlik v karm; \строго одеваться rangelt riides käima, он ведёт себя \строго ta peab ennast rangelt üleval, ta käitub rangelt, \строго посмотреть на кого kellele karmi pilku heitma, \строго обращаться с кем kellega karmilt v valjult ümber käima, \строго наказать rangelt v karmilt karistama, \строго экзаменовать nõudlikult v rangelt eksamineerima, \строго по плану rangelt v täpselt plaani järgi, \строго запрещено rangelt v kõvasti keelatud, \строго между нами ainult omavahel v meie vahel, \строго научный tõsiteaduslik, rangelt teaduslik, \строго выпуклый mat. rangelt kumer, \строго говоря в функции вводн. сл. õieti öelda, õigupoolest, täpselt öeldes

321 Г сов.несов.

устанавливать что

1. (kohale) paigutama, paigaldama, paigale v kohale asetama, üles v paigale v paika seadma v panema, rakestama, installeerima; \установить станок tööpinki üles seadma v monteerima, \установить антенну antenni paigaldama v üles seadma, \установить телефон telefoni sisse panema v üles panema v üles seadma, \установить пулемёт kuulipildujat paigale v üles seadma, \установить памаятник mälestussammast v ausammast püstitama, \установить прицел sihikut paigale seadma;

2. korraldama, teostama, jalule v sisse seadma; \установить мир rahu jalule seadma, \установить отношения suhteid sisse seadma v sõlmima, \установить стипендию stipendiumi sisse seadma, \установить связь с кем kellega sidet looma, \установить тишину vaikust looma, за ним установлена слежка teda jälitatakse;

3. kindlaks määrama, kehtestama, fikseerima, kehtima v maksma panema; jur. sätestama; \установить срок tähtaega v tähtpäeva kindlaks määrama, \установить норму normi kindlaks määrama, \установить цену hinda kindlaks määrama v fikseerima, \установить размеры mõõtmeid kindlaks määrama v tegema, dimensioonima, \установить время aega määrama, \установить власть võimu kehtestama, \установить порядок korda kehtestama v maksma panema, \установить рекорд rekordit püstitama;

4. kindlaks tegema, tõestama; jur. tuvastama; \установить личность isikut kindlaks tegema, \установить истину tõde jalule seadma, \установить факт fakti tuvastama, \установить виновность tõde jalule seadma, \установить факт fakti tuvastama, \установить виновность süüd tuvastama, \установить отцовство isadust tuvastama

115 С с. неод.

1. (бeз мн. ч.) korraldamine, teostamine, jaluleseadmine, sisseseadmine, \установление дипломатических отношений diplomaatiliste suhete sisseseadmine, \установление связи с кем kellega side loomine v sisseseadmine, \установление последовательности info järelplaanimine (toimingute järjestuse plaanimine), järjestamine;

2. (бeз мн. ч.) kindlaksmääramine, kehtestamine, kehtestus, fikseerimine, kehtimapanek, maksmapanek; jur. sätestamine; \установление цен hindade kindlaksmääramine, \установление Советской власти nõukogude võimu kehtestamine;

3. (бeз мн. ч.) kindlakstegemine, tõestamine; jur. tuvastamine, tuvastus; \установление отцовства isaduse tuvastamine, \установление факта fakti tuvastamine;

4. van. määrustik, põhikiri, põhimäärus

91 С ж. неод.

1. osa, jagu, tükk, element, detail; составная \частьь (1) liitosa, (2) koostisosa, osis, komponent, центральная \частьь keskosa, верхняя \частьь ülemik, ülaosa, ülemine pool v osa v tükk, большая \частьь suurem osa, носовая \частьь корабля laeva vööriosa, запасные \частьи (1) varuosad, (2) sõj. varuväeosad, aj. tagavaraväeosad, соединительная \частьь liitedetail, ühendusdetail, liiteosa, ühendusosa, готовые \частьи valmis osad, valmistusdetailid, боевая v головная \часть ракеты raketi lõhkepea, \частьи тела kehaosad, \частьь целого terviku osa, osa tervikust, третья \частьь kolmandik, \частьь публики osa publikust v publikut v vaatajaist v vaatajaid v kuulajaist v kuulajaid, \частьь яблока õunatükk, õunaosa, osa õunast, \частьи света maailmajaod, проезжая \частьь (дороги) sõidutee, надземная \частьь pealmaaosa, maapealne osa, выступающая \частьь etteulatuv osa, eend, ходовая \частьь (1) veermik, (2) alusvanker, левая \частьь уравнения mat. võrrandi vasak pool, действительная \частьь mat. reaalosa, мнимая \частьь mat. imaginaarosa, дробная \частьь mat. murdosa, фасонная \частьь (toru)liitmik, мышечная \частьь anat. lihasmik, lihasosa, muskulaarosa, крестцовая \частьь туши ristluutükk (lihakeha tükeldamisel), \частьь статьи (1) kirjutise v artikli osa, (2) jur. lõige, \частьи речи lgv. sõnaliigid, роман в трёх \частьях romaan kolmes jaos, kolmeosaline romaan, большей \частьью, по большей \частьи enamasti, enamalt v suuremalt jaolt, по \частьям ositi, osade kaupa, osakaupa, разложить на \частьи osadeks lahti võtma, osandama;

2. jaoskond, osakond; учебная \частьь (1) õppeosakond, õppejaoskond (näit. sõjakoolis), (2) sõj. õppeväeosa, боевая \частьь sõj. (1) lahinguüksus (sõjalaeval), (2) lahinguväeosa, хозяйственная \частьь majandusjaoskond;

3. ala; финансовая \частьь finantsala, rahandusala, работать по технической \частьи tehnika alal töötama, заместитель директора по научной \частьи teadusdirektor, это не по моей \частьи ülek. kõnek. see pole minu rida;

4. sõj. (sõja)väeosa; воинская v войсковая \частьь sõjaväeosa, регулярные \частьи regulaarväeosad, авиационная v лётная \частьь lennuväeosa, морская \частьь mereväeosa, мотострелковая \частьь motolaskurväeosa, общевойсковая \частьь üldväeosa, отборная \частьь eliitväeosa, valikväeosa, передовая \частьь eelväeosa, специальная \частьь eri(ala)väeosa;

5. aj. linnajagu; politseijaoskond;

6. aj. (linna) pritsimehed; pritsimaja;

7. kõnek. kaha (kahasse tehtu); в \частьи с кем kellega kahasse; ‚

львиная \частьь lõviosa;

рвать на \частьи kõnek. tükkideks v lõhki kiskuma v rebima;

разрываться v

разорваться на \частьи kõnek. end kas või lõhki kiskuma;

сердце разрывается на \частьи süda lõhkeb