от+дождя

auto. vihmaandur (àíã. rain sensor), vihma-andur

69 С неод. (без ед. ч.) pritsmed, piisad; killud; sädemed; \брызги дождя vihmapiisad, \брызги стекла klaasikillud, -puru

1 (род. п. ед. ч. \вида и \виду, предл. п. ед. ч. о \виде, в \виду, на \виду) С м. неод.

1. väljanägemine, välimus; hoiak, olek; внешний \вид välimus, väljanägemine, на \вид, с \виду, по \виду pealtnäha, välimuselt, väljanägemiselt, ему на \вид лет пятьдесят ta näib viiekümneaastasena, ta näeb välja nagu viiekümneaastane, пальто не имеет никакого \вида mantlil pole nägu ega tegu, у него болезненный \вид ta näeb haiglane välja, говорить с лукавым \видом kavala näoga v moega rääkima, рассматривать с \видом знатока vaadeldes tarka nägu tegema, с независимым \видом sõltumatu hoiakuga, в нетрезвом v в пьяном \виде joobnud olekus, в разбавленном \виде lahjendatuna, lahjendatud kujul, lahjendatust peast, в исправленном \виде parandatuna, parandatud peast, в готовом \виде valmiskujul, осадки в \виде дождя vihm;

2. vaade; общий \вид üldvaade, \вид сверху ülaltvaade, pealtvaade, \вид из окна vaade aknast, \вид на море vaade merele, открытки с \видами Таллина postkaardid Tallinna vaadetega, Tallinna piltpostkaardid;

3. \виды мн. ч. väljavaade, väljavaated; \виды на будущее tulevikuväljavaated; ‚

быть на \виду (1) silme all v silme ees v nähtaval v vaateväljas olema, (2) silma paistma;

у всех на \виду kõigi nähes;

терять v

потерять из \виду silmist kaotama;

при \виде кого keda nähes;

скрываться v

скрыться из \виду silmapiirilt v vaateväljalt kaduma;

видал \виды kõnek. on palju näinud;

делать v

сделать \вид nägu tegema, teesklema;

для \виду silmakirjaks;

иметь в \виду silmas pidama;

не показывать v

показать v

не подавать v

подать \виду mitte välja näitama;

иметь \виды на кого-что keda-mida silmas pidama, kellele-millele pretendeerima;

ни под каким \видом mitte mingil juhul v kujul;

под \видом чего ettekäändel;

под \видом (врача) -na (näit. arstina esinema);

упускать v

упустить из \вида v

из \виду kahe silma vahele jätma;

ставить v

поставить на \вид кому noomitust tegema;

\вид на жительство van. (1) elamisluba, (2) isikutunnistus

2 С м. неод. seen; съеäoбный \гриб söögiseen, söödav seen, несъедобный \гриб söögikõlbmatu v mittesöödav seen, ядовитый \гриб mürkseen, mürgine seen, \грибы bot. seened (Fungi, Mycetes), белый \гриб bot. kivipuravik ( Boletus edulis), подвальный \гриб bot. majamädik, keldriseen ( Coniophora cerebella), шляпка \гриба seene kübar, ходить по \грибы v за \грибами seenel käima; ‚

как \грибы после дождя nagu seened pärast vihma

294, 316 Г сов. sogastuma, sogaseks v ülek. ähmaseks minema v muutuma; вода в реке \замутитьсяутилась после дождя sajuga on jõe vesi sogaseks läinud, небо \замутитьсяутилось taevas on halliks läinud, в глазах \замутитьсяутилось silme ees läks kirjuks v mustaks; vrd.

51 С ж. неод. (без мн. ч.) kaitse (ka jur., sport), kaitsmine; tõrje; \защитаа диссертации väitekirja kaitsmine, \защитаa авторства autorikaitse, \защитаа окружающей среды (1) ümbrus(konna)kaitse, (2) keskkonnakaitse, \защитаа от оружия массового поражения massihävitusrelvavastane kaitse, взять под свою \защитау oma kaitse alla võtma, выступить в \защитау кого kelle kaitseks välja astuma, День \защитаы детей lastekaitsepäev, под \защитаой ночи öö varjus, искать \защитаы от дождя vihma eest varju otsima, превосходная игра \защитаы sport kaitsjate (eriti) hea mäng, \защитаа от сорняков umbrohutõrje

65 С ж. неод.

1. tilk, piisk, tiba; \капляи росы kastetilgad, \капляи дождя, дождевые \капляи vihmapiisad, \капляи пота на лбу higipiisad laubal, \капляя долбит камень tilkki uuristab kivi, \капляя по \капляе tilkhaaval, piiskhaaval, наливать по \капляе tilgutama, выпить до \капляи tilgatu(ma)ks jooma;

2. \капляи мн. ч. (arstimi)tilgad; глазные \капляи silmatilgad, \капляи от кашля köhatilgad, закапать \капляи tilgutama;

3. (без мн. ч.) ülek. kõnek. raas, iva, kübe; в нём нет ни \капляи совести tal pole südametunnistuse raasugi, tal pole põrmugi südametunnistust;

4. СН

\капляю veidi, ivake, kübeke; ‚

\капляя в море piisake meres; (он)

\капляи в рот не берёт kõnek. ta ei võta (mitte) tilkagi suhu;

до последней \капляи крови kõrgst. viimase veretilgani;

(похожи) как две \капляи воды (sarnased) nagu kaks tilka vett

72 С ж. неод.

1. tangutera;

2. tera(ke), iva(ke), raas(uke), kübe(meke), sõmer; tilk, piisk; \крупинкаа соли soolatera, \крупинкаи дождя vihmatibad, \крупинкаи пота higipiisad, ни \крупинкаи mitte teragi, ei terakestki

126 П (кр. ф. \крупныйен, \крупныйна, \крупныйно, \крупныйны и \крупныйны)

1. jäme(-), suur(-); \крупныйный песок jämeliiv, \крупныйный щебень jämekillustik, \крупныйный помол jämejahvatus, toorjahvatus, \крупныйная пшеница jämeda teraga nisu, \крупныйные капли дождя jämedad v suured vihmapiisad, \крупныйное хозяйство suurmajand, \крупныйное землевладение suurmaavaldus, \крупныйный промышленник suurtööstur, \крупныйный почерк suur v kõrge käekiri, \крупныйная игра mäng suurtele panustele, \крупныйная сумма suur summa, \крупныйные деньги suured rahatähed, \крупныйная женщина suur v suurt konti naine, \крупныйный план fot. suur plaan, \крупныйным шагом pikal sammul, pika sammuga, \крупныйные черты лица tugevad v rohmakad näojooned, \крупныйный рогатый скот veised;

2. (без кр. ф.) suur, silmapaistev, tähtis; \крупныйный учёный suur v nimekas teadlane, \крупныйная неприятность suur pahandus, \крупныйное событие tähtis sündmus, \крупныйный разговор äge sõnavahetus

1. millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest v sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele v emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama v tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;

2. põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma v lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast v hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima v varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;

3. terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;

4. eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;

5. daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1марта käskkiri 1.märtsist, 1.märtsi käskkiri, письмо от 2июля kiri 2.juulist, 2.juuli (kuupäevaga) kiri;

6. ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;

7. tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;

8. tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed

374 Г сов.

1. куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) ( sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); \пойтийти навстречу kellele vastu minema v tulema, \пойтийти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma v sammu pidama hakkama (ka ülek.), \пойтийти грудью v напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок \пойтишёл laps sai jalad alla v hakkas käima, \пойтийти на вёслах aerutama (hakkama), \пойтийти на парусах purjetama v seilama (hakkama), \пойтийти на охоту jahile minema, \пойтийти на войну sõtta minema, поезд \пойтийдёт утром rong läheb v väljub hommikul, на реке \пойтишёл лёд jõel hakkas jää minema v algas jääminek, кирпич \пойтишёл на стройку tellised läksid v saadeti ehitusele, \пойтийти ко дну põhja minema (ka ülek.), \пойтийти в гору (1) mäkke minema v viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога \пойтишла лесом tee keeras metsa, \пойтишла молва kuulujutud hakkasid käima v läksid liikvele v lahti, лицо \пойтишло пятнами nägu läks laiguliseks v lapiliseks, мороз \пойтишёл по телу külmajudin v külm juga käis üle ihu, кровь \пойтишла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы \пойтишёл дым korstnast hakkas suitsu tulema v tõusma, от печки \пойтишло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, \пойтийти в университет ülikooli astuma v õppima minema, \пойтийти за кого kellele mehele minema, \пойтийти в продажу müügile minema, этот товар не \пойтийдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, \пойтийти в починку parandusse minema, \пойтийти в обработку töötlusse v ümbertöötlusse v ümbertöötamisele minema, \пойтийти в v на лом vanarauaks minema, \пойтийти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, \пойтийти на уступки järele andma, \пойтийти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, \пойтийти на сделку tehingut tegema, \пойтийти на жертвы ohvreid tooma, \пойтийти на самопожертвование end ohverdama, \пойтийти на риск riskima, riskile välja minema, \пойтийти на предательство reetmisteele minema v asuma, \пойтийти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт \пойтишёл на посадку lennuk hakkas maanduma v alustas maandumist v läks maandele, \пойтийти на убыль kahanema, \пойтийти на подъём tõusuteed minema, \пойтийти в пляс tantsu lööma v vihtuma hakkama;

2. toimima v toimuma v olema hakkama; часы \пойтишли точно kell hakkas täpselt käima, \пойтишли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре \пойтишёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился - и \пойтишли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя \пойтишли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба \пойтишли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma v kasvama, картофель \пойтишёл в ботву kartul kasvas pealsesse v kasvatas ainult pealseid, дело \пойтишло к концу asi hakkas lahenema v lõpule jõudma, мальчику \пойтишёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди \пойтишли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;

3. kõnek. edenema, laabuma; дело \пойтишло на лад asi hakkas laabuma, всё \пойтишло к лучшему kõik liikus paremuse poole, \пойтийти на выздоровление paranema hakkama;

4. кому, к чему sobima; ей не \пойтийдёт этот цвет see värv talle ei sobi v ei lähe;

5. на кого-что kuluma, minema; на книги \пойтийдёт много денег raamatute peale läheb v kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma v minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;

6. sadama; \пойтишёл дождь vihma hakkas sadama, \пойтишёл снег hakkas lund tulema v sadama, \пойтишёл град tuleb v tuli rahet;

7. чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); \пойтийти конём ratsuga käima, \пойтийти с туза ässaga käima, ässa välja käima;

8. в кого с С мн. ч. kelleks hakkama v saama; \пойтийти в артисты näitlejaks hakkama, \пойтийти в няни lapsehoidjaks v last hoidma hakkama;

9. в кого kelle sarnaseks v kellesse minema; \пойтийти в отца isasse minema;

10. на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);

11. \пойтишёл, \пойтишла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; \пойтишёл вон! madalk. käi minema!;

12. с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); \пойтишли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как \пойтишло трясти kus nüüd hakkas raputama, и \пойтишёл, и \пойтишёл küll alles v kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama; ‚

\пойтийти v

идти v

отправляться v

отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema;

\пойтийти v

идти на пользу kasuks tulema;

\пойтийти далеко (elus) kaugele jõudma;

\пойтийти v

идти по стопам кого kelle jälgedes minema v astuma v käima;

\пойтийти v

идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma;

\пойтийти по миру kerjakeppi kätte võtma;

\пойтийти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama);

\пойтийти v

идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema;

\пойтийти v

идти с молотка haamri alla minema;

\пойтишла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti;

если (уж) на то \пойтишло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on;

всё \пойтийдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast v kuradile

187 Г несов. куда, где end peitma v varjama, peituma, varjuma, peitu minema v pugema, varjule minema; \прятаться от дождя vihma eest varjule minema, \прятаться в кусты (1) end põõsastesse peitma, (2) ülek. põõsasse pugema

281 (без страд. прич.) Г сов. (безл.) kõnek. selgeks minema, selgima; после дождя \разъяснитьло pärast vihma ilm selgis v läks selgeks

369 Г несов. kasvama, võrsuma (ka ülek.), iibama; трава \растиёт rohi kasvab, дети \растиут на глазах lapsed kasvavad silmanähtavalt, он рос в городе ta kasvas linnas v on linnas kasvanud, город \растиёт linn kasvab v laieneb, \растиут доходы народа suureneb v kasvab rahva sissetulek, \растиёт политическое сознание масс rahvahulkade poliitiline teadlikkus kasvab v tõuseb, \растиёт новое поколение kasvab v võrsub v tõuseb v sirgub uus põlvkond, его талант \растиёт tema anne kasvab v areneb edasi, художник \растиёт kunstnik edeneb v areneb edasi; ‚

хоть трава не \растии kõnek. mingu või maailm hukka, tulgu või veeuputus;

\растии как грибы после дождя kõnek. tulema nagu seeni pärast vihma;

\растии как на дрожжах kõnek. silmanähtavalt kasvama, kerkima v kohuma nagu pärmisai v saiatainas; vrd.

72 С ж. неод.

1. võrk (ka ülek.), võre; sõel, kurn; проволочная v металлическая \сетка traatvõrk, волейбольная \сетка võrkpallivõrk, лицевая \сетка näovari, näokate, näovõrk (mesinikul), \сетка для волос juuksevõrk, \сетка для бабочек liblikavõrk, картографическая \сетка geogr. kaardivõrk, координатная \сетка geod. koordinaatvõrk, \сетка нитей geod. niitrist, тарифная \сетка maj. tariifivõrk, растровая \сетка tehn. võrkskaala, \сетка жилок soontevõrk, \сетка ветвей okstevõrk, oksavõrgustik, \сетка дождя vihmaloor, vihmajoonestik, vihmavõre, vihmavõrk, защитная \сетка kaitsevõre, raad. sulgvõre, pidurvõre, управляющая \сетка el. tüürvõre, экранирующая \сетка el. varivõre, душевая \сетка dušisõel;

2. kõnek. (kande)võrk, võrkkott, \сетка для сена heinamärss;

3. võrksärk;

4. trük. raster, klišeevõrk;

5. võrkmik, võrkmagu (mäletsejate liitmao osa)

364 Г сов.несов.

спасаться 1. от кого-чего, без доп. päästma; \спастись чудом ime läbi pääsema, \спастись от дождя vihma käest pääsema, vihma eest varjule saama;

2. без доп. kirikl. oma hinge päästma v lunastama

374 Г сов.несов.

уходть I 1. куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); \уйти на работу tööle minema, \уйти в море merele minema, \уйти на охоту jahile minema, \уйти на фронт rindele minema, \уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, \уйти в отпуск puhkusele minema, \уйти в отставку erru minema, \уйти на пенсию pensionile minema, \уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt v areenilt lahkuma, \уйти от дел asjaajamisest eemale jääma v tõmbuma, \уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, \уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, \уйти вперёд ette minema v jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti v sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus v suri õitsvas v kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid v mahtusid kohvrisse;

2. от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma v põiklema v hiilima v kalduma v minema; \уйти от погони tagaajajate käest pääsema, \уйти от дождя vihma eest varju(le) v vihmavarju minema, \уйти от опасности hädaohust pääsema, \уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima v põiklema, \уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma v pääsema, \уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse v pole pääsu, \уйти в подполье ülek. põranda alla minema;

3. ülek. mööduma, mööda minema v veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas v läbi v käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud v mööda läinud v möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;

4. на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks v ostude peale v sisseostude tegemiseks kulus v läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub v läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub v läheb kolm meetrit riiet;

5. во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; \уйти в науку teadusesse süvenema, \уйти в воспоминания mälestustesse süvenema v süüvima;

6. во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); \уйти под воду vee alla vajuma v minema, \уйти ко дну v на дно põhja vajuma v minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks v vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;

7. kõnek. üle keema v minema v ajama; молоко ушло piim kees üle;

8. kõnek. ette käima v minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees v ette käinud;

9. во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; \уйти в ствол putke kasvama v minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid; ‚

\уйти v

уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama;

\уйти v

уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest v siit ilmast lahkuma, teise ilma minema;

\уйти v

уходить в самого себя enesesse kapselduma v tõmbuma;

\уйти v

уходить из жизни elavate kirjast lahkuma;

\уйти v

уходить между пальцами v

сквозь пальцы kõnek. käest v läbi peo v sõrmede vahelt pudenema v kaduma;

\уйти от самого себя iseenda eest põgenema v pakku minema;

\уйти v

уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema v sukelduma;

почва уходит v

ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob v kadus jalge alt v on jalge alt kadunud;

душа ушла v

уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub v vajus v kukub v kukkus saapasäärde;

далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega- millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua;

\уйти v

уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema

356b Г сов.

1. maha v alla v pikali kukkuma v langema (ka ülek.), maha varisema, maha v alla vajuma; \упастьсть с лошади hobuse seljast v sadulast maha kukkuma, \упастьсть без чувств meelemärkuseta maha kukkuma v varisema, \упастьсть в обморок minestusse langema, (ära) minestama, \упастьсть навзничь selili kukkuma, \упастьсть ничком ninali v silmili v näoli kukkuma, книга \упастьла на пол raamat kukkus põrandale, \упастьли первые капли дождя langesid esimesed vihmapiisad, занавес \упастьл eesriie langes, \упастьсть в постель voodisse vajuma, \упастьсть на грудь кому kelle rinnale langema, голова \упастьла на грудь pea vajus v langes rinnale, волосы \упастьли на плечи juuksed vajusid v langesid õlgadele, свет \упастьл на его лицо valgus langes ta näole, взгляд \упастьл на незнакомца pilk langes tundmatule, настроение \упастьло tuju v meeleolu langes, роса \упастьла kaste tuli maha;

2. saabuma, laskuma; ночь \упастьла saabus öö, сумерки \упастьли saabus videvik;

3. alanema, vähenema, langema (ka ülek.); барометр \упастьл baromeeter langes, температура \упастьла palavik v temperatuur alanes v langes, скорость \упастьла kiirus vähenes v langes, цены \упастьли hinnad on alanenud v langenud, интерес к кому-чему \упастьл huvi kelle-mille vastu on vähenenud v langenud, вода \упастьла vesi on alanenud, рубль \упастьл kõnek. rubla (väärtus) on langenud;

4. nõrgenema, nõrkema, vaibuma; ветер \упастьл tuul nõrgenes v vaibus, голос \упастьл hääl nõrgenes, жара \упастьла kuumus andis järele, силы \упастьли jõud nõrkes v ütles üles;

5. alla käima, allamäge minema; дисциплина \упастьла kord on alla käinud v käis alla, искусство \упастьло kunst on alla käinud v mandunud;

6. madalk. lõpma, otsa saama; ‚

\упастьсть в ноги кому v

к ногам кого v

на колени перед кем kelle ette põlvili langema, keda põlvili paluma;

\упастьсть с неба на землю taevast v pilvedelt maa peale kukkuma v langema, asju kainema pilguga v kainelt vaatama;

сердце \упастьло у кого kõnek. kellel läks südame alt külmaks, kelle süda vajus saapasäärde;

\упастьсть в чьих

глазах kelle silmis langema v väärtust kaotama;

яблоку негде \упастьсть kõnek. nööpnõelgi ei mahu maha kukkuma, täiskiilutud, puupüsti täis;

как v

точно с луны \упастьсть kõnek. nagu kuu pealt kukkuma;

точно v

как с неба \упастьсть kõnek. (1) nagu välk selgest taevast ilmuma, (2) taevast sülle kukkuma, (3) nagu kuu pealt kukkuma

1 С м. неод. (бeз мн. ч.) sahin, suhin, kahin, sabin; \шелест дождя vihmasahin, \шелест листьев lehesahin, \шелест страниц (raamatu)lehtede sahin, \шелест шёлкового платья siidkleidi kahin