наклёв

279 (повел. накл. \осведомитьсяись, \осведомитьсяьтесь) Г сов.несов.

осведомляться о ком-чём informatsiooni nõutama, järele uurima, pärima, küsitlema; \осведомитьсяиться о друге sõbra järele pärima

220 (буд. вр. отожму, отожмёшь; повел. накл. отожми, \отжатьте) Г сов.несов.

отжимать 1. что (välja) pigistama v pressima; (välja) väänama; \отжать сок mahla pressima, \отжать бельё pesu välja v kuivaks väänama;

2. что tehn. suruma;

3. кого-что, от чего kõnek. kõrvale v eemale v tagasi suruma keda

216 (буд. вр. отберу, отберёшь; повел. накл. отбери) Г сов.несов.

отбирать 1. кого-что, у кого-чего (käest) ära võtma; \отобрать спички у ребёнка lapse käest tikke ära võtma, \отобрать показания у свидетелей jur. van. tunnistajailt tunnistust v ütlust võtma;

2. кого-что välja valima, selekteerima; mäend. noppima; \отобрать семена для посева (külvi)seemet valima v sorteerima v selekteerima

215 (буд. вр. отзовусь, отзовёшься, прош. вр. отозвалось и отозвалось, отозвались и отозвались; повел. накл. отзовись) Г сов.несов.

отзываться 1. на что, без доп. vastu kostma v hüüdma, vastama, reageerima; vastu kajama; \отозваться на призыв kutsele vastama, vastu hüüdma, \отозваться на письмо kirjale vastama v reageerima;

2. на ком-чём mõju avaldama, mõjuma, mõjutama; это плохо отозвалось на здоровье see mõjus tervisele halvasti, это отозвалось болью в сердце see tegi südamele (suurt) valu v haiget;

3. о ком-чём как hinnangut andma, oma arvamust avaldama; \отозваться с похвалой kiitvat hinnangut andma, хорошо \отозваться о его работе tema tööd heaks kiitma

243 (буд. вр. ототру, ототрёшь; повел. накл. ототри) Г сов.несов.

оттирать 1. что ära v maha v puhtaks hõõruma v nühkima; \оттереть пятно со стекла (akna)klaasi puhtaks tegema, plekki klaasilt maha nühkima, \оттереть грязь с чего millelt pori maha nühkima, \оттереть снегом уши lumega külmunud kõrvu hõõruma;

2. кого, от кого-чего kõnek. kõrvale v eemale tõrjuma (ka ülek.) v trügima; \оттереть на задний план tagaplaanile suruma

269a (повел. накл. перечисли) Г сов.несов.

перечислять 1. кого-что loendama, loetlema, üles lugema; \перечислить фамилии лучших работников parimate töötajate nimesid üles v ette lugema;

2. кого-что, куда arvama kuhu; \перечислить в запас reservi arvama;

3. что, на что üle kandma; \перечислить деньги на текущий счёт raha jooksevarvele v jooksevkontole üle kandma

335b (повел. накл. плюнь) Г сов. однокр. к

плевать (korra) sülitama v sülgama (на что ka ülek. madalk.); ‚

\плюнуть и v

да растереть vulg. mis ei maksa midagi, (on) tühiasi, millel pole mingit tähtsust;

раз \плюнуть кому madalk. kellel ainult korraks nuusata (olema), kellele kukepea (olema), kelle käes naljaasi (olema)

пойти madalk.

1. tule, mine, käi; katsu, proovi; \поди сюда tule siia, \поди прочь käi minema, \поди пойми их katsu v proovi neid mõista, mine saa neist aru;

2. в функции вводн. сл. vist, arvatavasti, ilmselt; ты, \поди, не знаешь его sa vist ei tunnegi teda;

3. в функции частицы mis sa veel ei taha, mine nüüd, ei või olla, mis sa ütled v kostad; \поди ты, какой удар mis sa ütled, milline löök;

4. в функции межд. eest ära! hoia alt! (kutsari hoiatav hüüe)

243 (буд. вр. подопру, подопрёшь; повел. накл. подопри) Г сов.несов.

подпирать 1. кого-что, чем millele tugesid alla panema, mida toestama, keda-mida toetama (kõnek. ka ülek.); \подпереть потолки lagesid toestama, \подпереть голову руками pead kätele toetama;

2. безл. кого-что ülek. madalk. ummikusse ajama, vastu seina suruma;

3. что tõkestama; \подпереть струю воды veejuga tõkestama;

4. безл. ülek. madalk. hinge matma, peale pressima (köha- v. valuhoo kohta); ‚

\подпереть v

подпирать стены madalk. seina püsti hoidma (tegevuseta seisma)

224 (повел. накл. подъезжай) Г сов.несов.

подъезжать 1. к кому-чему, подо что ette v juurde v alla sõitma; \подъехать к дому maja ette sõitma, \подъехать к крыльцу treppi sõitma, \подъехать под мост silla alla sõitma;

2. к кому, куда kõnek. (korraks, kindlaks ajaks, mingi eesmärgiga) kohale sõitma v minema v tulema; подъедешь ко мне вечером на работу tule(d) v sõida(d) õhtul mu töö juurest läbi;

3. к кому ülek. madalk. (palvega) ligi ujuma v külje alla pugema; ‚

на козе не подъедешь к кому kõnek. kellele ei ole kerge läheneda, kellega on raske jutuotsale saada, kes ei anna v ei lase kergesti ligi

171a Г сов. van.

1. кого-что чем, кому-чему что (autasuks, armulikkuse märgiks) annetama v kinkima;

2. кого, в кого-что (ametis, auastmes) tõstma, kelleks ülendama;

3. 171b к кому-чему, куда (lahkesti) külastama, külla tulema;

4. кого armulik olema, armulikkust üles näitama kelle vastu v suhtes;

5. пожалуйте повел. накл. palun, olge lahked; ‚

добро \пожаловать tere tulemast; vrd.

374 Г сов.

1. куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) ( sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); \пойтийти навстречу kellele vastu minema v tulema, \пойтийти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma v sammu pidama hakkama (ka ülek.), \пойтийти грудью v напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок \пойтишёл laps sai jalad alla v hakkas käima, \пойтийти на вёслах aerutama (hakkama), \пойтийти на парусах purjetama v seilama (hakkama), \пойтийти на охоту jahile minema, \пойтийти на войну sõtta minema, поезд \пойтийдёт утром rong läheb v väljub hommikul, на реке \пойтишёл лёд jõel hakkas jää minema v algas jääminek, кирпич \пойтишёл на стройку tellised läksid v saadeti ehitusele, \пойтийти ко дну põhja minema (ka ülek.), \пойтийти в гору (1) mäkke minema v viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога \пойтишла лесом tee keeras metsa, \пойтишла молва kuulujutud hakkasid käima v läksid liikvele v lahti, лицо \пойтишло пятнами nägu läks laiguliseks v lapiliseks, мороз \пойтишёл по телу külmajudin v külm juga käis üle ihu, кровь \пойтишла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы \пойтишёл дым korstnast hakkas suitsu tulema v tõusma, от печки \пойтишло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, \пойтийти в университет ülikooli astuma v õppima minema, \пойтийти за кого kellele mehele minema, \пойтийти в продажу müügile minema, этот товар не \пойтийдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, \пойтийти в починку parandusse minema, \пойтийти в обработку töötlusse v ümbertöötlusse v ümbertöötamisele minema, \пойтийти в v на лом vanarauaks minema, \пойтийти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, \пойтийти на уступки järele andma, \пойтийти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, \пойтийти на сделку tehingut tegema, \пойтийти на жертвы ohvreid tooma, \пойтийти на самопожертвование end ohverdama, \пойтийти на риск riskima, riskile välja minema, \пойтийти на предательство reetmisteele minema v asuma, \пойтийти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт \пойтишёл на посадку lennuk hakkas maanduma v alustas maandumist v läks maandele, \пойтийти на убыль kahanema, \пойтийти на подъём tõusuteed minema, \пойтийти в пляс tantsu lööma v vihtuma hakkama;

2. toimima v toimuma v olema hakkama; часы \пойтишли точно kell hakkas täpselt käima, \пойтишли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре \пойтишёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился - и \пойтишли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя \пойтишли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба \пойтишли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma v kasvama, картофель \пойтишёл в ботву kartul kasvas pealsesse v kasvatas ainult pealseid, дело \пойтишло к концу asi hakkas lahenema v lõpule jõudma, мальчику \пойтишёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди \пойтишли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;

3. kõnek. edenema, laabuma; дело \пойтишло на лад asi hakkas laabuma, всё \пойтишло к лучшему kõik liikus paremuse poole, \пойтийти на выздоровление paranema hakkama;

4. кому, к чему sobima; ей не \пойтийдёт этот цвет see värv talle ei sobi v ei lähe;

5. на кого-что kuluma, minema; на книги \пойтийдёт много денег raamatute peale läheb v kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma v minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;

6. sadama; \пойтишёл дождь vihma hakkas sadama, \пойтишёл снег hakkas lund tulema v sadama, \пойтишёл град tuleb v tuli rahet;

7. чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); \пойтийти конём ratsuga käima, \пойтийти с туза ässaga käima, ässa välja käima;

8. в кого с С мн. ч. kelleks hakkama v saama; \пойтийти в артисты näitlejaks hakkama, \пойтийти в няни lapsehoidjaks v last hoidma hakkama;

9. в кого kelle sarnaseks v kellesse minema; \пойтийти в отца isasse minema;

10. на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);

11. \пойтишёл, \пойтишла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; \пойтишёл вон! madalk. käi minema!;

12. с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); \пойтишли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как \пойтишло трясти kus nüüd hakkas raputama, и \пойтишёл, и \пойтишёл küll alles v kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama; ‚

\пойтийти v

идти v

отправляться v

отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema;

\пойтийти v

идти на пользу kasuks tulema;

\пойтийти далеко (elus) kaugele jõudma;

\пойтийти v

идти по стопам кого kelle jälgedes minema v astuma v käima;

\пойтийти v

идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma;

\пойтийти по миру kerjakeppi kätte võtma;

\пойтийти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama);

\пойтийти v

идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema;

\пойтийти v

идти с молотка haamri alla minema;

\пойтишла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti;

если (уж) на то \пойтишло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on;

всё \пойтийдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast v kuradile

271b (повел. накл. покончи) Г сов. с чем lõpetama, lõpule viima mida; piiri panema, lõppu tegema millele; с кем keda hävitama, lõppu tegema kellele; suhteid katkestama kellega; \покончить с полем põldu lõpetama, \покончить с работой tööga maha saama, tööle lõppu peale tegema, \покончить с беспечностью muretusele lõppu tegema; ‚

\покончить с собой v

с жизнью, \покончить жизнь самоубийством endalt elu võtma, endale lõppu v otsa tegema;

\покончить счёты с кем-чем kellega-millega arveid klaarima v lõppu tegema

279 (повел. накл. ед. ч. \полакомитьсяись и \полакомитьсяься, мн. ч. \полакомитьсяьтесь) Г сов. чем (veidi) maiustama; \полакомитьсяиться ягодами marjadel hea maitsta laskma

354 (повел. накл. \полезтьь и полезай) Г сов.

1. на что, во что, куда ronima, trügima, kippuma, tikkuma (hakkama); \полезтьть на дерево puu otsa ronima, \полезтьть в яму auku ronima, \полезтьть в драку kallale tikkuma, \полезтьть в спор vaidlusse sekkuma;

2. куда, за чем kõnek. (kätt) kuhu, mille järele pistma; kust mida otsima v võtma minema; он \полезть в карман за кошельком ta pistis käe taskusse, et rahakotti võtta, \полезтьть в шкаф за книгой kapist raamatut võtma minema;

3. välja langema v maha tulema (hakkama); волосы \полезтьли juuksed tulevad maha;

4. koost lagunema v rebenema (hakkama); пальто \полезтьло по швам mantel hakkas õmblustest rebenema; ‚

глаза на лоб лезут v

\полезтьли у кого madalk. kes teeb v tegi suured silmad v ajab v ajas imestusest silmad pärani, kellel lähevad v läksid silmad peas pahupidi;

за словом в карман не \полезтьет kõnek. pole suu peale kukkunud

269a (без страд. прич.; повел. накл. помни) Г несов. кого-что, о ком-чём, про кого-что mäletama; \помнить друзей sõpru mäletama, \помнить наизусть peast mäletama; ‚

не \помнить себя ( от чего) millest meeletu v arust ära olema, enesevalitsust kaotama, endale mitte enam aru andma

271a (повел. накл. ед. ч. поморщи и поморщь, мн. ч. поморщьте) Г сов. что, от чего (veidi nägu, otsaesist) krimpsutama, kirtsutama, kibrutama, kortsutama, kibrastama, kurrutama, kortsu v kipra v krimpsu tõmbama; \поморщить лоб otsaesist kortsutama v kipra tõmbama

271 (повел. накл. ед. ч. поморщись и поморщься, мн. ч. поморщьтесь) Г сов. от чего, без доп. (veidi nägu, otsaesist) krimpsutama v kirtsutama v kortsutama, kortsu v kipra v krimpsu tõmbama; \поморщиться от боли valust v valu pärast nägu krimpsutama v krimpsu tõmbama

274a (повел. накл. порти и порть) Г несов.

1. что rikkuma, rikki ajama; \портить зрение silmi v nägemist rikkuma, \портить здоровье tervist rikkuma, \портить настроение tuju rikkuma, \портить отношения suhteid rikkuma;

2. кого madalk. hukka v raisku ajama, ära narrima; ära nõiduma v kaetama; ‚

\портить v

испортить (всю) обедню кому, без доп. kõnek. kogu lugu vussi ajama, kellel kõik kihva keerama, kõik mokka v nahka panema;

\портить кровь кому kõnek. kellel kopsu üle maksa v hinge täis ajama, kelle(l) elu kibedaks tegema; vrd.

274 (повел. накл. ед. ч. \портитьсяись и \портитьсяься, мн. ч. \портитьсяитесь и \портитьсятьтесь) Г несов.

1. riknema, rikki v halvaks minema; halvenema; рыба быстро \портитьсяится kala rikneb v roiskub kiiresti, зрение \портитьсяится nägemine halveneb v läheb kehvaks, погода стала \портитьсяиться ilm kippus v kipub halvale, отношения \портитьсяятся suhted halvenevad;

2. hukka v raisku v käest ära minema; vrd.