uus

35 С м. неод. näidis, näide, mudel; proovikeha; teimik, proov (esemena), geol. ka käsipala; eeskuju, musterkuju; выполнить упражнение по \образеццу harjutust näidise järgi tegema, промышленный \образецец tööstusnäidis, опытный \образецец katsenäidis, \образеццы новых изделий uudistoodete näidised v mudelid, испытательный \образецец proovikeha, контрольный \образецец kontrollproovikeha, \образецец товара kaubaproov, \образецец трудового героизма näide töösangarlusest, \образецец мужества mehisuse eeskuju, служить \образеццом eeskujuks olema, брать v принимать за \образецец eeskujuks võtma v pidama, винтовка нового \образецца uut tüüpi vintpüss, uus vintpüssi mudel, на старый v старинный \образецец vana moodi, vanamoeline, vanamoeliselt, на новый v новейший \образецец uut moodi, uuemoeline, uuemoeliselt, на свой \образецец omamoodi

172 Г сов. и (в наст. вр.) несов., несов. также

образовываться 1. tekkima, moodustuma, kujunema; \образоватьсяовалось новое спортивное общество asutati uus spordiühing, здесь \образоватьсяовалась яма siia tekkis auk;

2. (без несов.) kõnek. korda minema, laabuma; всё \образоватьсяуется kõik läheb korda

347 Г сов.несов.

открываться 1. перед кем-чем, кому, без доп. avanema, lahti minema; дверь \открытьсялась uks avanes v läks lahti, перед нами \открытьсялся красивый вид meile avanes ilus vaade, рана \открытьсялась haav on lahti läinud, \открытьсялся новый магазин avati uus kauplus;

2. nähtavale tulema;

3. algama; \открытьсялась подписка на журналы algas ajakirjade ettetellimine, \открытьсялся театральный сезон algas teatrihooaeg, дискуссия \открытьсялась вступительным словом кого kelle sõnavõtt juhatas diskussiooni sisse;

4. välja v avalikuks v ilmsiks tulema; обман \открытьсялся pettus tuli välja v avalikuks;

5. кому selgeks saama; мне \открытьсялся смысл его слов mulle sai tema sõnade mõte selgeks;

6. кому teatavaks tegema, usaldama mida kellele; \открытьсяться другу sõbrale kõike usaldama v ära rääkima; ‚

глаза \открытьсялись у кого kelle silmad läksid lahti

108 С с. неод.

1. tuhaase, tulease, ahervare, lee(ase); на старом \пепелище стоял новый дом vana tuleaseme kohal oli uus maja;

2. kõrgst. van. kodukolle, isamaja; своё родное \пепелище oma kodukolle v isamaja

374 Г сов.

1. куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) ( sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); \пойтийти навстречу kellele vastu minema v tulema, \пойтийти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma v sammu pidama hakkama (ka ülek.), \пойтийти грудью v напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок \пойтишёл laps sai jalad alla v hakkas käima, \пойтийти на вёслах aerutama (hakkama), \пойтийти на парусах purjetama v seilama (hakkama), \пойтийти на охоту jahile minema, \пойтийти на войну sõtta minema, поезд \пойтийдёт утром rong läheb v väljub hommikul, на реке \пойтишёл лёд jõel hakkas jää minema v algas jääminek, кирпич \пойтишёл на стройку tellised läksid v saadeti ehitusele, \пойтийти ко дну põhja minema (ka ülek.), \пойтийти в гору (1) mäkke minema v viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога \пойтишла лесом tee keeras metsa, \пойтишла молва kuulujutud hakkasid käima v läksid liikvele v lahti, лицо \пойтишло пятнами nägu läks laiguliseks v lapiliseks, мороз \пойтишёл по телу külmajudin v külm juga käis üle ihu, кровь \пойтишла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы \пойтишёл дым korstnast hakkas suitsu tulema v tõusma, от печки \пойтишло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, \пойтийти в университет ülikooli astuma v õppima minema, \пойтийти за кого kellele mehele minema, \пойтийти в продажу müügile minema, этот товар не \пойтийдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, \пойтийти в починку parandusse minema, \пойтийти в обработку töötlusse v ümbertöötlusse v ümbertöötamisele minema, \пойтийти в v на лом vanarauaks minema, \пойтийти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, \пойтийти на уступки järele andma, \пойтийти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, \пойтийти на сделку tehingut tegema, \пойтийти на жертвы ohvreid tooma, \пойтийти на самопожертвование end ohverdama, \пойтийти на риск riskima, riskile välja minema, \пойтийти на предательство reetmisteele minema v asuma, \пойтийти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт \пойтишёл на посадку lennuk hakkas maanduma v alustas maandumist v läks maandele, \пойтийти на убыль kahanema, \пойтийти на подъём tõusuteed minema, \пойтийти в пляс tantsu lööma v vihtuma hakkama;

2. toimima v toimuma v olema hakkama; часы \пойтишли точно kell hakkas täpselt käima, \пойтишли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре \пойтишёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился - и \пойтишли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя \пойтишли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба \пойтишли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma v kasvama, картофель \пойтишёл в ботву kartul kasvas pealsesse v kasvatas ainult pealseid, дело \пойтишло к концу asi hakkas lahenema v lõpule jõudma, мальчику \пойтишёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди \пойтишли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;

3. kõnek. edenema, laabuma; дело \пойтишло на лад asi hakkas laabuma, всё \пойтишло к лучшему kõik liikus paremuse poole, \пойтийти на выздоровление paranema hakkama;

4. кому, к чему sobima; ей не \пойтийдёт этот цвет see värv talle ei sobi v ei lähe;

5. на кого-что kuluma, minema; на книги \пойтийдёт много денег raamatute peale läheb v kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma v minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;

6. sadama; \пойтишёл дождь vihma hakkas sadama, \пойтишёл снег hakkas lund tulema v sadama, \пойтишёл град tuleb v tuli rahet;

7. чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); \пойтийти конём ratsuga käima, \пойтийти с туза ässaga käima, ässa välja käima;

8. в кого с С мн. ч. kelleks hakkama v saama; \пойтийти в артисты näitlejaks hakkama, \пойтийти в няни lapsehoidjaks v last hoidma hakkama;

9. в кого kelle sarnaseks v kellesse minema; \пойтийти в отца isasse minema;

10. на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);

11. \пойтишёл, \пойтишла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; \пойтишёл вон! madalk. käi minema!;

12. с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); \пойтишли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как \пойтишло трясти kus nüüd hakkas raputama, и \пойтишёл, и \пойтишёл küll alles v kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama; ‚

\пойтийти v

идти v

отправляться v

отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema;

\пойтийти v

идти на пользу kasuks tulema;

\пойтийти далеко (elus) kaugele jõudma;

\пойтийти v

идти по стопам кого kelle jälgedes minema v astuma v käima;

\пойтийти v

идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma;

\пойтийти по миру kerjakeppi kätte võtma;

\пойтийти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama);

\пойтийти v

идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema;

\пойтийти v

идти с молотка haamri alla minema;

\пойтишла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti;

если (уж) на то \пойтишло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on;

всё \пойтийдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast v kuradile

69 С ж. неод. (бeз мн. ч.) poliitika (ka ülek.); внешняя \политикаа välispoliitika, внутренняя \политикаа sisepoliitika, мирная внешняя \политикаа rahumeelne välispoliitika, международная \политикаа rahvusvaheline poliitika, \политикаа мирного сосуществования rahumeelse v rahuliku kooseksisteerimise poliitika, \политикаа разрядки pingelõdvenduspoliitika, миролюбивая \политикаа, \политикаа мира rahupoliitika, национальная \политикаа rahvuspoliitika, \политикаа невмешательства mittevahelesegamispoliitika, sekkumatuspoliitika, захватническая \политикаа anastuspoliitika, \политикаа неприсоединения mitteühinemispoliitika, liitumatuspoliitika, \политикаа с позиции силы jõupoliitika, jõupositsioonist lähtumine, \политикаа нейтралитета neutraliteedipoliitika, СССР неуклонно проводит ленинскую \политикау мира NSV Liit hoiab vääramatult leninlikku rahupoliitikat, новая экономическая \политикаа aj. uus majanduspoliitika, nepp, провал какой \политикаи millise poliitika läbikukkumine, следовать какой \политикае millist poliitikat järgima, осуществлять какую \политикау millist poliitikat teostama v ellu viima v järgima v ajama, вопросы текущей \политикаи poliitika päevaküsimused, заниматься \политикаой poliitikaga tegelema, разбираться в \политикае poliitika(küsimuste)s orienteeruma, стоять вне \политикаи poliitikast eemal v kõrval seisma, poliitikasse mitte sekkuma v mitte puutuma, poliitikaga mitte tegelema, у тебя неправильная \политикаа kõnek. sa ajad väära poliitikat v joont

51 С ж. неод.

1. zool. tõug; новая \породаа овец uus lambatõug;

2. bot. liik; древесная \породаа puuliik, puiduliik;

3. kõnek. sugu, tüüp, sort; человек другой \породаы teist tüüpi inimene;

4. van. päritolu, sünnipära, suguvõsa, suguselts; он в материнскую \породау ta on emapoolsesse suguseltsi läinud;

5. geol. kivim; ehit. pinnas; mäend. aheraine; горная \породаа geol. kivim, материнская \породаа geol. lähtekivim, выветрившаяся \породаа (1) ehit. murenenud pinnas, (2) geol. murenenud v porsunud kivim, выработанная \породаа ehit. väljakaevatud pinnas, отборка \породаы mäend. aherainenoppimine, vääristus

36 С м. од.

1. (uus)asunik, asukas, kolonist; военный \поселенец aj. sõjaväeasukas, militaarkolonist;

2. asumisele saadetu, väljasaadetu

336b Г сов. (mööda) vilksatama v välgatama (ka ülek.); \промелькнутьть мимо окон akendest mööda vilksatama, \промелькнутьть перед глазами silmade eest mööda vilksatama, в голове \промелькнутьла новая мысль peas välgatas uus mõte, в его словах \промелькнутьла насмешка tema sõnades oli tunda kerget irooniat v pilget, в газете \промелькнутьло сообщение о чём ajalehes vilksatas teade mille kohta

369 Г несов. kasvama, võrsuma (ka ülek.), iibama; трава \растиёт rohi kasvab, дети \растиут на глазах lapsed kasvavad silmanähtavalt, он рос в городе ta kasvas linnas v on linnas kasvanud, город \растиёт linn kasvab v laieneb, \растиут доходы народа suureneb v kasvab rahva sissetulek, \растиёт политическое сознание масс rahvahulkade poliitiline teadlikkus kasvab v tõuseb, \растиёт новое поколение kasvab v võrsub v tõuseb v sirgub uus põlvkond, его талант \растиёт tema anne kasvab v areneb edasi, художник \растиёт kunstnik edeneb v areneb edasi; ‚

хоть трава не \растии kõnek. mingu või maailm hukka, tulgu või veeuputus;

\растии как грибы после дождя kõnek. tulema nagu seeni pärast vihma;

\растии как на дрожжах kõnek. silmanähtavalt kasvama, kerkima v kohuma nagu pärmisai v saiatainas; vrd.

89 С ж. неод.

1. (без мн. ч.) toimetamine, redigeerimine, parandamine, viimistlemine, trükivalmis seadmine; под \редакцияей кого kelle toimetatud, toimetanud kes;

2. redaktsioon, sõnastus, formuleering; tekstiteisend; новая \редакцияя повести jutustuse uus redaktsioon, правильная \редакцияя õige sõnastus;

3. toimetus; \редакцияя газеты ajalehe toimetus, \редакцияя журнала ajakirja toimetus

124 П (кр. ф. \свежийж, свежа, свежо, \свежийжи и свежи) värske (ka ülek.), karge, jahe; \свежийжая рыба värske kala, \свежийжая капуста värske kapsas, \свежийжее сено värske hein, \свежийжие продукты värsked toiduained, \свежийжий номер газеты värske ajaleht, \свежийжий ветер värske v värskendav tuul, mer. kaunis tugev tuul, \свежийжая погода karge ilm, \свежийжий вид värske v puhanud ilme v nägu v väljanägemine, \свежийжая мысль värske v uus v originaalne mõte, \свежийжие краски värsked v puhtad värvid, \свежийжее бeлüё puhas pesu, \свежийжая память erk mälu, \свежийжая порода geol. nüüdisaegne kivim, на \свежийжем воздухе värskes õhus, värske õhu käes, vabas õhus, õues, по \свежийжим следам (1) värskeid jälgi pidi, (2) ülek. kuni asi veel värske v värskelt meeles, värskeid jälgi mööda, со \свежийжими силами uue jõuga; ‚

на \свежийжую голову puhanud v värske v selge peaga;

на \свежийжую память kuni asi veel värske v värskelt meeles

1. sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое \словоо hell v lahke v sõbralik sõna, ругательное \словоо sõimusõna, иностранное \словоо võõrsõna, заголовочое \словоо v заглавное \словоо märksõna (sõnastikus), ключевое \словоо võtmesõna, отдельное \словоо üksiksõna, lekseem, знаменательное \словоо lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное \словоо lgv. abisõna, вводное \словоо lgv. kiilsõna, крылатое \словоо lgv. lendsõna, порядковое \словоо bibl. järjestussõna, удвоенное \словоо info topeltsõna, \словоо данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать \словоа sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее \словоо техники tehnika viimane sõna, новое \словоо в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном v прямом смысле \словоа sõna otseses mõttes, к \словоу сказать вводн. сл. muide, muuseas, к \словоу пришлось kõnek. tuli jutuks;

2. (бeз мн. ч.) sõna, kõne; культура \словоа kõnekultuur, дар \словоа (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное \словоо emakeel, оружие писателя -- \словоо kirjaniku relv on sõna;

3. jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное \словоо veenev jutt, веское \словоо kaalukas sõna, громкие слова suured v kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade v ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих v коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним \словоом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом \словоа нет selle kohta pole midagi v sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром \словое aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым \словоом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks saama v hakkama, перейти от \словоа к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем \словоа сказать pole kellega sõnakestki vahetada v rääkida, не даёт мне \словоа сказать ei lase mul sõnagi v sõnakestki ütelda;

4. (бeз мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное \словоо ausõna, сдержать своё \словоо oma sõna pidama, человек \словоа sõnapidaja, он крепок на \словоо ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать \словоо (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna v lubadust aandma, связать себя \словоом end lubadusega siduma, взять \словоо с кого kellelt ausõna v lubadust võtma, верить на \словоо sõna v lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на \словоо кого kelle lubadusele lootma;

5. (бeз мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное \словоо avasõna, заключительное \словоо lõppsõna, последнее \словоо подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода \словоа sõnavabadus, приветственное \словоо tervituskõne, надгробное \словоо lahkumissõnad, järelehüüe, просить \словоо на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить \словоо для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого \словоа kellelt sõnaõigust ära võtma;

6. (бeз мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; "Слово о полку Игореве…" "Lugu Igori sõjaretkest…";

7. слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele; ‚

крепкое \словоо vänge v krõbe sõna, sõimusõna;

\словоо за \словоо sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.;

бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima v pilduma, suure suuga rääkima;

бросаться словами tühje sõnu tegema;

играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema v kõlksutama;

ловить v

поймать на \словое кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama;

не лезть v

полезть за \словоом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule;

без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa;

сказать своё \словоо oma sõna ütlema;

слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus v huulil;

\словоо в \словоо sõna-sõnalt;

держаться на чистом \словое kõnek. ausõna peal püsima;

\словоо -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld;

не проронить ни \словоа mitte sõnakestki poetama;

ни \словоа не добьёшься ei saa sõnagi suust v kätte;

быть хозяином своего \словоа oma sõna peremees olema

1. täiesti, täitsa, sootuks, hoopis, päris, päriselt; \совсем новый täiesti v päris uus, uhiuus, tuttuus, \совсем готов täiesti v päris valmis, не \совсем понимаю ma ei saa päriselt aru, он уехал \совсем ta sõitis päriselt ära, я не \совсем здоров ma pole päris terve, \совсем больной puruhaige, живёт \совсем одна elab ihuüksinda;

2. перед отриц. kõnek. hoopiski v sugugi mitte, üldse(gi); \совсем нет sugugi v teps mitte, я этого \совсем не ожидал ma ei oodanud seda hoopiski (mitte), я сказал это \совсем не в насмешку ma ei öelnud seda hoopiski mitte pilkeks v pilkamiseks, ütlesin seda täiesti tõsiselt, \совсем не так sootuks v hoopiski mitte nii, я \совсем не понимаю ma ei saa üldsegi v mitte millestki aru

80 С ж. неод. lehekülg (ka ülek.); (raamatu vm.) leht; на \страницаах книги raamatu lehekülgedel, raamatus, на \страницаах газет ajalehtedes, ajalehtede veergudel, поле \страницаы trük. veeris, титуальная \страницаа trük., bibl. tiitelleht, \страницаа за \страницаей lehekülg lehekülje järel, lehekülg-leheküljelt, leht-lehelt, вписать новую \страницау в исследование Аарктики ülek. Arktika uurimise ajalukku uut lehekülge kirjutama, открыли новую \страницау в чём ülek. pöörati v keerati uus lehekülg milles, \страницаа жизни ülek. elulehekülg, \страницаа истории ülek. ajaloo lehekülg, перелистывать \страницаы lehitsema

85 С ж. неод.

1. nire, juga; zool. nõre; дождевые струи vihmanired, воздушная \струяя õhujuga, \струяя пара aurujuga, \струяя дыма suitsujuga, распылённая \струяя pihustatud juga, закрученная \струяя keerisjuga, бобровая \струяя zool. kopranõre, \струяя за гребным винтом mer. kruvivesi, \струяя за винтом mer. päravesi, бить \струяёй joana purskama, слёзы текут струями pisarad voolavad ojadena;

2. струи мн. ч. vetevoog; холодные струи реки jõe külmad vood;

3. ülek. (uus, värske) noot, joon, (uued, värsked) tuuled; свежая \струяя в работе värsked tuuled töös, \струяя бодрости reipusnoot; ‚

внести v

выносить v

влить v

вливать свежую \струяю во что uusi tuuli tooma millesse;

попасть в \струяю õiget joont tabama, õigele soonele sattuma

51 С ж. неод.

1. kool (ka ülek.); koolimaja; начальная \школаа algkool, неполная средняя \школаа (1) põhikool, (2) aj. mittetäielik keskkool, средняя \школаа keskkool, высшая \школаа kõrgkool, музыкальная \школаа muusikakool, морская \школаа merekool, лётная \школаа aj. lennukool, общеобразовательная \школаа üldhariduskool, вечерняя \школаа õhtukool, базовая \школаа педагогического училища pedagoogilise kooli harjutuskool, сельская \школаа maakool, \школаая продлённого дня pikapäevakool, \школаа высшего спортивного мастерства kõrgema spordimeisterlikkuse kool, суровая \школаа жизни karm elukool, \школаа передовых методов труда paremate töömooduste õppus, наша новая \школаа meie uus kool v koolimaja, здание \школаы koolimaja, koolihoone, выпускник средней \школаы (1) abiturient, keskkoolilõpetaja, (2) keskkoolilõpetanu, vilistlane, поступить в \школау kooli minema, kooliteed alustama, ходить в \школау koolis käima, окончить \школау kooli lõpetama, пройти хорошую \школау head (elu)kooli saama, это ему хорошая \школаа see on talle hea v paras õppus v õppetund;

2. koolkond; научная \школаа koolkond (teaduses), натуральная \школаа realistlik suund v koolkond (vene kirjanduses XIX saj. 40. aastail), создать свою \школау oma koolkonda rajama;

3. puukool (maa-ala puude ja põõsaste paljundamiseks); \школаа плодовых деревьев viljapuukool;

4. väljaõpe, koolitus; у вас первоклассная \школаа teil on hea koolitus

129 П

1. majandus-, ökonoomika-, majanduslik, ökonoomiline, majandusalane, majandusteaduslik; \экономическийая политика majanduspoliitika, \экономическийий закон majandusseadus, \экономическийая география majandusgeograafia, \экономическийий кризис majanduskriis, \экономическийий анализ majandusanalüüs, \экономическийая информация majandusinfo(rmatsioon), \экономическийий журнал majandusajakiri, \экономическийое сотрудничество majanduskoostöö, majandusalane v majanduslik koostöö, \экономическийая депрессия majanduslik surutis v depressioon, новая \экономическийая политика aj. uus majanduspoliitika, nepp, улучшить \экономическийие методы хозяйствования majandamismeetodeid parandama;

2. van. ökonoomne, kokkuhoidlik, säästlik;

3. van. mõisa-;

4. aj. ökonoomia-, riigi-, kroonu-; \экономическийие крестьяне ökonoomiatalupojad (kloostritalupojad Venemaal XVIII`saj.)

Taevariik, Jumalariik, tulevase aja elu, kaheksas päev, uus taevas, taevane Jeruusalemm

noor-; uus-