-
1 семья
pere; perekond -
2 семья
88 С ж. неод. perekond, pere (ka ülek.); из хорошей \семьяи heast v korralikust perekonnast, глава \семьяи perekonnapea, дружная \семьяя üksmeelne pere(kond), \семьяя народов Советского Союза Nõukogude Liidu rahvaste pere, \семьяя языков lgv. keelkond, \семьяя скворцов kuldnokapere, пчелиная \семьяя, \семьяя пчёл mesilaspere, волчья \семьяя hundipesakond -
3 рой
ngener. sulem, (mesilas) pere, parv, sülem -
4 согласная семья
adjgener. sõbralik pere -
5 фамилия
-
6 бедствовать
171b Г несов. virelema, viletsuses elama; семья сильно \бедствоватьовала pere(kond) vaevles viletsuses -
7 душа
70 (вин. п. ед. ч. душу) С ж. неод.1. (обычно без мн. ч.) hing, süda, meel; \душаа и тело hing ja keha, человек доброй \душаи heasüdamlik inimene, от всей \душаи kogu südamest v hingest, на его \душае грех tal on patt hingel, \душаа общества seltskonna hing, в его игре много \душаи ta mäng on hingestatud, \душаа моя ülek. kõnek. mu kallis;2. kõnek. hing, hingeline; у помещика триста \душа mõisnikul on kolmsada hinge, семья из шести \душа kuuehingeline pere, на улице ни \душаи õues pole ühtegi hingelist, на душу населения ühe elaniku kohta; ‚чернильная \душаа kõnek. tindihing, kantseleirott, paberiinimene;\душаа нараспашку kõnek. aval hing, hing on avali;в чём (только) \душаа держится kõnek. hing vaevu sees, hing niidiga kaelas;\душаа в пятки ушла vуходит у кого kõnek. kelle süda kukkus saapasäärde;\душаа надрывается kõnek. süda tõmbub valust kokku;\душаа разрывается vразрывалась у кого kõnek. kelle süda lõhkeb v lõhkes (valust);жить \душаа в душу üksmeeles elama;\душаа не лежит vне лежала к кому-чему kes v mis ei ole südame järgi v meelt mööda v meele järele;\душаа не на месте süda vaevab;чужая \душаа потёмки vanas. teise hinge sisse ei tea;(говорить) по \душаам südamest südamesse v hingest hinge rääkima;прийтись) по \душае meele järele (olema);на \душае кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab;сколько \душае угодно nii palju, kui süda kutsub v lustib;в глубине \душаи hingepõhjas;до глубины \душаи hingepõhjani;без \душаи (быть) от кого-чего kõnek. arust ära olema kelle-mille järele, vaimustuses olema kellest-millest;с \душаи воротит кого madalk. kellel ajab südame pahaks, kelle ajab öökima;\душаой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest;стоять над \душаой чьей, у кого kõnek. kelle hinge peale käima, kellele hingerahu mitte andma;кривить vпокривить \душаой keerutama, ebasiiras olema, tõtt maha salgama;брать vвзять vхватать за душу кого kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama;брать vвзять (грех) на душу (pattu) oma hinge peale võtma;за милую душу kõnek. (1) heal meelel, heast meelest, (2) heast peast;влезать vвывернуть душу чью kõnek. kelle hinge pahupidi pöörama;вывернуть душу наизнанку перед кем kõnek. kellele südant puistama, kõike südame pealt ära rääkima;выложить vизлить душу кому kellele südant puistama;отводить vотвести душу kõnek. (1) hingekosutust saama, (2) südamelt ära rääkima, südant puistama;вымотать (всю) душу из кого kõnek. kelle(l) hinge seest sööma;вытрясти душу из кого kõnek. kelle hinge välja võtma, kaela kahekorra käänama;отпустить душу на покаяние nalj. kelle hinge rahule jätma;отдавать vотдать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema -
8 людской
123 П1. inim-, rahva-, inimlik; \людскойой род inimsugu, \людскойой поток inimvool, rahvavool, \людскойие страсти inimlikud kired;2. aj. pere-, teenijate; \людскойой стол perelaud;3. ПС\людскойая ж. неод. aj. peretuba (talus, mõisas) -
9 между
предлог с твор. и van. с род. п.1. vahel, vahele, vahelt; \между деревьями puude vahel, прийти \между двумя и тремя часами kella kahe ja kolme vahel tulema, \между небом и землёй maa ja taeva vahel, они \между собой большие приятели nad on omavahel suured sõbrad, поделить \между собой omavahel jagama, за мир и дружбу \между народами rahvastevahelise rahu ja sõpruse nimel v eest, сообщение \между городами linnadevaheline liiklus v ühendus, в промежутках \между боями lahingute vahepeal v vaheajal, время делилось \между лекциями и сном ajast jätkus vaid loenguteks ja magamiseks, читать \между строк ridade vahelt lugema, \между гор mägede vahel, ударить \между глаз silmade vahele lööma;2. seas(t), keskel(t), hulgas(t); такие рассказчики часто встречаются \между охотниками niisuguseid jutumehi leidub küttide hulgas tihti, \между бумагами отца она нашла какие-то письма isa paberite hulgast leidis ta mingid kirjad; ‚\между прочим (1) Н muu hulgas (2) в знач. вводн. сл. muuseas;\между нами (говоря) omavahel öelda;\между двух огней kahe tule vahel;\между тем как…; kuna, sellal kui;\между тем sellal, samal ajal;\между делом muu seas, muu töö vahel;\между двух стульев (сидеть) kahe tooli vahel (istuma), kahe pere koer olema -
10 опора
51 С ж. неод.1. (alus)tugi, tugialus, tugisõlm; sammas; turv, laager; mast; точка \опораы toetuspunkt, tugipunkt, \опораа свода ehit. võlvi tugi, мёртвая \опораа tehn. kinnistugi, \опораа моста sillasammas, свайная \опораа vaisammas, башенная \опораа ehit. tornsammas, \опораа путепровода ehit. viaduktisammas, воздушная \опораа tehn. õhklaager, \опораа на камнях tehn. kivilaager, плавучая \опораа ehit. ujukkandur, одностоечная \опораа el. post(mast);2. (без мн. ч.) ülek. tugi, toetus, abi; \опораа семьи pere(konna)tugi, искать \опораы у кого kellelt tuge v toetust v abi otsima, быть \опораой для кого kellele toeks olema -
11 семейство
94 С с. неод.1. perekond, pere; отец \семействоа perekonnaisa, pereisa, прибавление \семействоа pisipere juurdekasv, \семействоо почвы põll. mullaperekond, \семействоо вычислительных машин info arvutipere (ühtsetel põhimõtetel konstrueeritud eri võimsusega arvutimudelid), \семействоо патентов-аналогов patendipere, \семействоо актиноидов keem. aktinoidid;2. bot., zool. sugukond; \семействоо злаковых kõrreliste sugukond, kõrrelised, \семействоо куньих kärplaste sugukond, kärplased;3. sari, rida; parv; raad. tunnussari, karakteristikute v tunnusjoonte sari; радиоактивное \семействоо füüs. radioaktiivne rida, \семействоо кривых mat. joonte parv -
12 сидеть
232b Г несов. где, над чем, на чём, без чего istuma (ka ülek.); \сидетьеть за рулём roolis v rooli taga istuma v olema, \сидетьеть целыми днями в библиотеке päevad läbi raamatukogus istuma, \сидетьеть за обедом lõunalauas istuma, lõunat sööma, \сидетьеть за чаем teelauas istuma, teed jooma, \сидетьеть без дела tegevuseta v käed rüpes istuma, \сидетьеть в тюрьме vangis v kinni istuma, \сидетьеть под арестом vahistatud v vahi all olema, \сидетьеть без денег kõnek. ilma rahata olema, \сидетьеть на диете dieedil olema, \сидетьеть на картошке kõnek. palja kartuli peal v ainult kartulist elama, \сидетьеть на корточках kükitama, kükkima, \сидетьеть на вёслах aerutama, \сидетьеть на гребне волны mer. (1) lainelaual sõitma, (2) (laineil) liuguma, \сидетьеть на мели (1) madalikule v karile jooksnud olema, (2) kõnek. ülek. näpud põhjas v peenike peos v kuival olema, omadega sees olema, глаза \сидетьят глубоко silmad on sügaval v aukus, собака \сидетьит на цепи koer on v istub ketis, лодка \сидетьела глубоко paat istus sügavalt vees, пальто \сидетьело безукоризненно mantel istus laitmatult, в ней \сидетьела крепкая уверенность ta oli kindlalt veendunud; ‚\сидетьеть в печёнках у кого kõnek. kellel pinnuks silmas olema, kellel kui täi krae vahel olema;\сидетьеть гвоздём vкак гвоздь в голове у кого kõnek. kellel peas istuma, kellel kinnisideeks muutunud olema, keda alatasa jälitama v vaevama v kummitama v painama;\сидетьеть между двух стульев vдвумя стульями kahe pere koer olema;\сидетьеть сложа руки käed rüpes istuma;\сидетьеть не шее у кого kõnek. kelle kaelas v kaela peal olema; \сидетьетькак на иголках kõnek. nagu tulistel sütel v nõeltel istuma;\сидетьеть в голове kõnek. peas istuma, asu mitte andma (näit. mõte); \сидетьетьв девках madalk. vanatüdruk olema;вот где \сидетьит кто-что у кого kõnek. siiamaani v kõrini olema kellest-millest;\сидетьеть в четырёх стенах nelja seina vahel istuma, kodus konutama;\сидетьеть на пище святого Антония kõnek. humor. näljakäppa imema;\сидетьеть у разбитого корыта lõhkise küna ees v ääres olema v istuma, omadega läbi olema -
13 служить
310 Г несов.1. кому-чему, кем, где teenima (ka ülek.); \служитьть народу rahvast teenima, \служитьть в армии (1) aega teenima, (2) sõjaväes teenima, служу Советскому Союзу sõj. teenin Nõukogude Liitu, \служитьть сторожем valvurina töötama, сапоги \служитьли три года saapad käisid kolm aastat, ноги не служат jalad ei kuula sõna, чем могу \служитьть millega võin (teile) kasulik olla;2. чем, kes-mis olema, kelle-mille aset täitma; \служитьть доказательством asitõend olema, \служитьть источником чего mille allikas olema, ть примером eeskuju v eeskujuks olema, \служитьть приправой к чему mille maitsestamiseks olema, millele maitset andma, диван \служитьл ему постелью diivan oli tal voodi eest v täitis voodi aset;3. что, без доп. jumalateenistust pidama; \служитьть обедню päevast jumalateenistust pidama;4. без доп. sitsima; собака \служитьт koer sitsib; ‚\служитьть вашим и нашим kõnek. kahe pere koer olema;\служитьть верой и правдой tões ja vaimus teenima -
14 содержание
115 С с. неод.1. (бeз мн. ч.) hoid, hoidmine, pidamine; korrashoid; \содержаниее под стражей valve all hoidmine, \содержаниее в тюрьме vangishoidmine, \содержаниее в секрете v в тайне salajashoidmine, salajaspidamine, стойловое \содержаниее скота loomade laudaspidamine, пастбищное \содержаниее скота loomade karjatamine v karjamaal pidamine, \содержаниее в порядке korrashoid, korraspidamine, \содержаниее дома в чистоте kodu korrashoid, \содержаниее зданий hoonete korrashoid, \содержаниее путей v дорог teede korrashoid, зимнее \содержаниее teed. talvine korrashoid, talihooldus, taliteenistus, надзор за \содержаниеем памятников культуры kultuurimälestiste järelevalve v hoole;2. (бeз мн. ч.) ülalpidamine, toitmine, elatamine; elatis, elatusvahend, elatusraha, sissetulek, teenistus, palk; \содержаниее семьи pere v perekonna ülalpidamine v toitmine, годовое \содержаниее aastapalk, aastateenistus, aastasissetulek, денежное \содержаниее sõj. teenistusraha, отпуск без сохранения \содержаниея palgata puhkus, расходы по \содержаниею elatuskulud, ülalpidamiskulud, жить на \содержаниеи кого kellelt ülalpidamist saama, kelle kulul elatuma v elama, kelle ülal pidada olema v ülalpidamisel elama, выделить средства на \содержаниее кого kellele elatist v elatusraha v ülalpidamisraha andma;3. sisu; форма и \содержаниее vorm ja sisu, \содержаниее понятия mõiste sisu, \содержаниее письма kirja sisu, серьёзная по \содержаниею книга tuumakas v sisukas v sisutihe raamat, наполняться новым \содержаниеем uut sisu saama, пересказать \содержаниее фильма filmi sisu (ümber) jutustama;4. sisukord; \содержаниее журнала ajakirja sisukord;5. (бeз мн. ч.) sisaldus, sisaldamine, sisaldumine, sisaldis; \содержаниее сахара в свёкле peedi suhkrusisaldus, руда с богатым \содержаниеем железа rauarikas maak, rikkaliku rauasisaldusega maak, \содержаниее влаги niiskusesisaldus, niiskus, \содержаниее воды в чём mille veesisaldus, \содержаниее информации info(rmatsiooni)sisaldus -
15 сор
1 (род. п. ед. ч. сора и сору) С м. неод. (бeз мн. ч.) pühkmed, prügi, praht, rämps (ka ülek.); вынести \сор из комнаты tuba pühkima, toast prahti v prügi välja pühkima; ‚выносить \сор из избы oma (pere) musta pesu (võõraste ees v. silme all) pesema -
16 стул
ед. ч. 1, мн. ч. 49 С м. неод.1. tool (ülek. ka ametikoht); мягкий \стул pehme tool, жёсткий \стул kõva tool, плетённый \стул korvtool, складной \стул klapptool, венский \стул viini tool, электрический \стул elektritool, предложить \стул tooli v istet pakkuma;2. jaland, tüvitulp; pukk, pakk; деревянный \стул ehit. puitjaland, \стул наковальни alasipakk; ‚двумя стульями kahe pere koer olema -
17 угодить
289 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов.несов.угождать 1. кому-чему, на кого-что, чем kelle tahtmist (mööda) tegema, kelle meele järele olema v talitama v toimima, kellele meelehead v heameelt tegema v valmistama; \угодитьть его желаниям tema soove täitma v rahuldama, на её вкус трудно \угодитьть tema meele järele on raske olla, tema tahtmist ei oska keegi teha v täita, на всех v всем не \угодитьшь kõigi tahtmist ei saa teha, kõigi meele järele ei jõua olla;2. (без несов.) по чему, чем, в кого-что, куда kõnek. sattuma, juhtuma, trehvama, tabama, sattuda v trehvata v tabada oskama; \угодитьть камнем в окно kiviga (otse) aknasse sattuma v tabama v trehvata v põrutada oskama, \угодитьть в гости к обеду just lõunasöögiks külla sattuma v trehvama v sattuda v trehvata oskama, \угодитьть в тюрьму vangi v kinni kukkuma, пуля \угодитьла ему прямо в плечо kuul tabas teda otse õlga, что под руку \угодитьло mis kätte juhtus v pihku puutus;3. (без несов.) в кого kõnek. kellesse minema, kellega sarnanema; сыновья \угодитьли в отца pojad on isasse läinud; ‚\угодитьть в самую точку naelapea pihta tabama v minema, täkkesse v täppi minema, märki v kümnesse tabama;\угодитьть пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu v märgist mööda laskma; \угодитьть v угождатьи нашим и вашим kõnek. kahte isandat teenima, kahe pere koer olema, kõigiga hea olla tahtma -
18 фамилия
89 С ж. неод.1. perekonnanimi, liignimi, sugunimi (van.); девичья \фамилияя neiupõlvenimi, настоящая \фамилияя õige v tegelik (perekonna)nimi;2. suguvõsa; старинная \фамилияя vana suguvõsa, происходить из дворянской \фамилияи aadlisoost pärinema;3. kõnek. pere, perekond;4. familia (perekond Vana-Roomas, hõlmas kõiki perekonnaisale alluvaid isikuid: abikaasat, lapsi, orje) -
19 община
kari; kogukond; parv; pere; selts; ühing -
20 фамилия
familia; liignimi; pere; perekond; perekonnanimi; sugunimi; suguvõsa
См. также в других словарях:
père — père … Dictionnaire des rimes
père — [ pɛr ] n. m. • XIIe; pedre fin XIe; paire v. 980; lat. pater, tris 1 ♦ Homme qui a engendré, qui a donné naissance à un ou plusieurs enfants. Devenir, être père. Être (le) père de deux enfants. « Allons donc, et que les Cieux prospères Nous… … Encyclopédie Universelle
pere — PERE. s. m. Celuy qui a un ou plusieurs enfants. Tendresse de pere. amour de pere. ce sont de veritables entrailles de pere. ce pere là est heureux dans ses enfants. vous estes fils d un pere qui m aimoit fort. imaginez vous quelle douleur pour… … Dictionnaire de l'Académie française
Pêre — Père Cette page d’homonymie répertorie les différents sujets et articles partageant un même nom. Pour les articles homophones, voir Pair et Paire … Wikipédia en Français
Pere — Pere … Deutsch Wikipedia
Père — (französ. f. Vater) steht für Le Père, Familienname Lepère, Familienname Saint Père, Ortsname Siehe auch Pere Père Anselme (Pierre de Guibours, Père Anselme de la Vierge Marie; 1625–1694), französischer Historiker, Genealoge und Heraldiker Père… … Deutsch Wikipedia
Péré — Saltar a navegación, búsqueda Péré País … Wikipedia Español
Pere 2b — (Кальви,Франция) Категория отеля: 2 звездочный отель Адрес: Route de Pietra Maggiore, 20260 … Каталог отелей
Péré — may refer to the following places in France:*Péré, Charente Maritime, a commune in the Charente Maritime department *Péré, Hautes Pyrénées, a commune in the Hautes Pyrénées department … Wikipedia
Pere — Pere, n. A peer. [Obs.] Chaucer. [1913 Webster] … The Collaborative International Dictionary of English
Père — [pɛ:r] <aus fr. père »Vater«, dies aus lat. pater, vgl. ↑Pater> franz. Anrede für kath. Ordensgeistliche … Das große Fremdwörterbuch