kellest-millest

172 Г сов. кем-чем, с инф., без доп. huvituma kellest-millest, huvi tundma kelle-mille vastu

334 Г сов.несов.

покиäатü`II кого-что keda-mida maha jätma, hülgama, kellest-millest, kust lahkuma; \покинутьть семью perekonda maha jätma, счастье \покинутьло его õnn on ta maha jätnud v hüljanud, \покинутьть город linnast lahkuma, \покинутьть сцену lavalt lahkuma, силы \покинутьли его ta jõud on otsas

103 С с. неод.

1. põld (ka ülek.), väli; väljak; вспаханное \полее küntud põld, убранные \полея koristatud (vilja)põllud, труженики колхозных \полеей kolhoosi põldurid, опытное \полее põll. katsepõld, паровое \полее, \полее под паром põll. kesapõld, \полее ржи, ржаное \полее rukkipõld, работать в \полее (1) põllul töötama, (2) välitöödel olema, ехать по полю mööda põldu sõitma, ледяное \полее jääväli, снежное \полее lumeväli, \полее зрения vaateväli, nägemisväli, \полее деятельности tegevuspõld, -väli, tööpõld, \полее боя v kõrgst. битвы v сражения lahinguväli, võitlusväli, \полее брани kõrgst. van. sõjaväli, taplusväli, tapatander, барическое \полее meteor. õhurõhu v baariline väli, вторичное \полее el. sekundaarväli, главное \полее el. peaväli, электрическое \полее el. elektriväli, электромагнитное \полее elektromagnetväli, elektromagnetiline väli, гравитационное \полее, \полее тяготения füüs. gravitatsiooniväli, звуковое \полее füüs. heliväli, земное \полее füüs. Maa väli, магнитное \полее füüs. magnetväli, минное \полее sõj. miiniväli, учебное \полее sõj. õppeväli, семантическое \полее lgv. semantiline väli, футбольное \полее jalgpalliväljak, хоккейное \полее hokiväljak, команда вышла на \полее võistkond tuli väljakule, лётное \полее lenn. lennulagend, шахматное \полее malelauaruut, шашечное \полее kabelauaruut;

2. põhi(toon), pind, alus; tagapõhi, tagaplaan, foon; цветы вышиты по белому \полею lilled on valgele põhjale tikitud;

3. mat. korpus; конечное \полее lõplik korpus, \полее чисел arvukorpus;

4. trük. veeris; \полеe книги veeris, верхнее \полее ülaveeris, внешнее \полее välisveeris, внутреннее \полее siseveeris, seljaveeris, нижнее \полее allveeris;

5. \полея (обычно мн. ч.) äär(ed); \полея тетради vihikuäär, \полея шляпы kübaraäär, заметки на \полеях ääremärkused, написать на \полеях äärele kirjutama; ‚

одного \полея ягода kõnek. (on) ühest killast v ühte tõugu v nagu ühe vitsaga löödud, võta üks ja viska teist;

один в \полее не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur;

ищи ветра в \полее kõnek. pühi kellest-millest suu puhtaks, võta näpust, (mine) võta veel kinni

126 П (кр. ф. полон, полна, \полныйо и полно, \полныйы и полны)

1. кого-чего, кем-чем, без доп. täis(-), -täis; \полныйые бутылки täispudelid, \полныйые вёдра täisämbrid, \полныйый кувшин воды kannutäis vett, кувшин, \полныйый водой vett täis kann, \полныйое советов письмо nõuanneterohke kiri, театр уже полон teater on juba rahvast täis v tulvil;

2. (без кр. ф.) täis-, täielik, täis; kogu; \полныйая луна täiskuu, \полныйая удача täisedu, täielik edu, \полныйый рабочий день täistööpäev, \полныйая ответственность täisvastutus, \полныйое изменение, \полныйая вариация mat. täismuut, описать \полныйый круг täisringi tegema, на \полныйом ходу täiskäigul, на \полныйой мощности täisvõimsusega, täie võimsusega, \полныйый невежда täielik võhik, \полныйая тишина täielik vaikus, \полныйое крушение планов plaanide v kavatsuste täielik luhtumine v nurjumine, \полныйое среднее образование täielik keskharidus, \полныйое разоружение täielik desarmeerimine, он здесь \полныйый хозяин ta on siin täieõiguslik v täielik peremees, в \полныйой мере täiel määral, täiesti, в \полныйый рост täies pikkuses, в \полныйом разгаре täies hoos, haritipul, haripunktis, в \полныйом составе täies koosseisus, \полныйой грудью täie rinnaga, петь \полныйым голосом täiel häälel v valju häälega laulma, \полныйая темнота pilkane pimedus, в \полныйой сохранности puutumatult, в \полныйом смысле слова sõna otseses mõttes, в \полныйом расцвете сил oma õitseeas (inimene), \полныйый дурак kõnek. pururumal, täitsa loll, \полныйое собрание сочинений kogutud teosed, \полныйое имя ees-, isa- ja perekonnanimi, \полныйое предложение täislause, täielik lause, \полныйое прилагательное lgv. omadussõna täisvorm, \полныйая мощность пласта mäend. kihi üldpaksus, \полныйое оседание mäend. jääv vajumine, \полныйая производительность колодца geol. kaevu maksimaaltootlikkus;

3. кого-чего, кем-чем ülek. tulvil, täis, pakatamas; он полон любви v любовью к детям ta on tulvil armastust laste vastu, \полныйый решимости otsusekindel, kindel oma otsuses, kindlalt otsustanud, täis otsustavust, глаза, \полныйые ужаса hirmunud silmad;

4. täidlane, tüse, kehakas; ümar; \полныйый мужчина tüse v kehakas mees(terahvas), \полныйые щёки paksud põsed, \полныйые плечи ümarad õlad; ‚

в \полныйый v

во весь голос (петь, говорить) täiel häälel (laulma, kõnelema);

\полныйым голосом (сказать, заявить что) täiel häälel v otse v varjamata (teatama, välja ütlema);

хлопот полон рот у кого kõnek. kellel käed-jalad tööd-tegemist täis;

в \полныйом параде kõnek. täies hiilguses;

\полныйым ходом täie hooga v tambiga v auruga (näit. töö kohta);

на \полныйом ходу kõnek. täiskäigu pealt (näit. maha hüppama);

\полныйая чаша rikkust küllaga v kuhjaga, kõike ülikülluses;

полным-полон (полна, полно) предик. кого-чего kõnek. tulvil keda-mida, kellest-millest, pilgeni v puupüsti täis keda-mida

374 (действ. прич. прош. вр. происшедший и произошедший) Г сов.несов.

происходить (без 1 и 2 л.)

1. toimuma, aset leidma, juhtuma, sündima, tekkima; что здесь \произойтишло? mis siin juhtus? \произойтишло несчастье juhtus õnnetus, пожар \произойтишёл от неосторожности tulekahju tekkis hooletusest, \произойтишла ссора tekkis tüli v riid, \произойтишло недоразумение tekkis arusaamatus;

2. от кого-чего põlvnema, kellest-millest sündima; от него \произойтишло большое потомство tal on palju järglasi

232b Г несов. где, над чем, на чём, без чего istuma (ka ülek.); \сидетьеть за рулём roolis v rooli taga istuma v olema, \сидетьеть целыми днями в библиотеке päevad läbi raamatukogus istuma, \сидетьеть за обедом lõunalauas istuma, lõunat sööma, \сидетьеть за чаем teelauas istuma, teed jooma, \сидетьеть без дела tegevuseta v käed rüpes istuma, \сидетьеть в тюрьме vangis v kinni istuma, \сидетьеть под арестом vahistatud v vahi all olema, \сидетьеть без денег kõnek. ilma rahata olema, \сидетьеть на диете dieedil olema, \сидетьеть на картошке kõnek. palja kartuli peal v ainult kartulist elama, \сидетьеть на корточках kükitama, kükkima, \сидетьеть на вёслах aerutama, \сидетьеть на гребне волны mer. (1) lainelaual sõitma, (2) (laineil) liuguma, \сидетьеть на мели (1) madalikule v karile jooksnud olema, (2) kõnek. ülek. näpud põhjas v peenike peos v kuival olema, omadega sees olema, глаза \сидетьят глубоко silmad on sügaval v aukus, собака \сидетьит на цепи koer on v istub ketis, лодка \сидетьела глубоко paat istus sügavalt vees, пальто \сидетьело безукоризненно mantel istus laitmatult, в ней \сидетьела крепкая уверенность ta oli kindlalt veendunud; ‚

\сидетьеть в печёнках у кого kõnek. kellel pinnuks silmas olema, kellel kui täi krae vahel olema;

\сидетьеть гвоздём v

как гвоздь в голове у кого kõnek. kellel peas istuma, kellel kinnisideeks muutunud olema, keda alatasa jälitama v vaevama v kummitama v painama;

\сидетьеть между двух стульев v

двумя стульями kahe pere koer olema;

\сидетьеть сложа руки käed rüpes istuma;

\сидетьеть не шее у кого kõnek. kelle kaelas v kaela peal olema; \сидетьеть

как на иголках kõnek. nagu tulistel sütel v nõeltel istuma;

\сидетьеть в голове kõnek. peas istuma, asu mitte andma (näit. mõte); \сидетьеть

в девках madalk. vanatüdruk olema;

вот где \сидетьит кто-что у кого kõnek. siiamaani v kõrini olema kellest-millest;

\сидетьеть в четырёх стенах nelja seina vahel istuma, kodus konutama;

\сидетьеть на пище святого Антония kõnek. humor. näljakäppa imema;

\сидетьеть у разбитого корыта lõhkise küna ees v ääres olema v istuma, omadega läbi olema

18 С м. неод.

1. (бeз мн. ч.) kuulmine; музыкальный \слух muusikaline kuulmine, muusikakõrv, острый \слух terav v erk kuulmine, тонкий \слух peen kõrv, peen v terav v erk kuulmine, органы \слуха kuulmiselundid, kuulmisorganid, kuulmed, петь по \слуху v на \слух kuulmise v kõrva järgi laulma, дойти до \слуха кого kelle kõrvu jõudma v ulatuma, приём на \слух raad. kuulde vastuvõtt;

2. kuuldus, kuulujutt, kõmu, kumu, kõlakas (kõnek.); ложный \слух valekuuldus, valejutt, valeteade, верить \слухам kuulujutte v kuuldusi uskuma, пустить \слух kuulujuttu lahti v lendu laskma, распространять \слухи kuulujutte v kõmu levitama, знать по \слухам что mida kuulduste v kuulu järgi teadma, пошли \слухи levis kuuldus, kõmu läks lahti, о нём долго не было \слуха temast ei olnud kaua midagi kuulda, temalt ei olnud kaua mingeid teateid, про него идёт \слух, что…; tema kohta käib jutt v temast räägitakse, et…;; ‚

обращаться v

обратиться в \слух kikikõrvu v kikkis kõrvadega kuulama, tähelepanu ise v üksainus suur tähelepanu olema;

ни \слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest ei ole v ei olnud v pole kuulda ei kippu ega kõppu

277 Г несов.

1. кого-что panema, paigutama, asetama; \ставить вещи на место asju kohale panema, \ставить в ряд ritta seadma v panema, reastama; \ставить книги на полку raamatuid riiulile v riiulisse panema, \ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, \ставить кастрюлю на огонь potti v kastrulit tulele panema, \ставить друг на друга ülestikku v üksteise peale panema v asetama, \ставить горчичник sinepiplaastrit panema, \ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, \ставить заплату lappima, paikama, \ставить тесто tainast kerkima panema, \ставить вино kõnek. veini käärima panema, \ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, \ставить самовар samovari v teemasinat üles panema, \ставить часы kella õigeks panema, \ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, \ставить сеть võrku sisse panema v sisse laskma, \ставить в бригадиры v бриадиром kõnek. brigadiriks panema, \ставить в угол nurka panema, \ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), \ставить на ноги (1) püsti panema v tõstma, (2) ülek. jalule aitama, \ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), \ставить точку punkti panema (ka ülek.), \ставить тройку kolme panema (hinnet), на очередь järjekorda panema, \ставить на голосование hääletusele panema, \ставить у власти võimule panema, \ставить под сомнение kahtluse alla seadma v panema, \ставить в затруднительное положение täbarasse v rumalasse olukorda v kitsikusse panema, \ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, \ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, \ставить клеймо märgistama, \ставить мины mineerima, miine panema;

2. что püstitama (ka ülek.), ehitama; \ставить памятник mälestussammast püstitama, \ставить мачту masti püstitama, \ставить рекорд rekordit püstitama, \ставить вопрос küsimust (üles) tõstma v üles seadma, \ставить паруса purjesid üles tõmbama v üles tõstma v heiskama;

3. что lavastama, lavale tooma; \ставить пьесу näidendit lavastama, \ставить оперу ooperit lavale tooma;

4. что seadma, tegema; \ставить новые цели uusi eessmärke seadma, \ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, \ставить в пример eeskujuks seadma, \ставить задачей ülesandeks seadma, \ставить в соответствие vastavusse seadma v viima, \ставить перед фактом fakti ette seadma, \ставить серьёхную задачу перед кем kelle ette rasket v tõsist ülesannet seadma, \ставить голос häält seadma (lauljal), \ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, \ставить доклад ettekannet tegema v pidama, \ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, \ставить препятствие takistusi tegema, takistama, \ставить кляксу tindiplekki tegema, \ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, \ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma v tähtpäeva määrama;

5. что korraldama, organiseerima; \ставить работу tööd korraldama v organiseerima, \ставить опыты katseid korraldama v tegema v sooritama;

6. что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; \ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama v arvama v lugema, \ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama v arvama, süüdistama, \ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко \ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama; ‚

всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama v iga viga pahaks panema;

\ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima;

\ставить на вид кому kellele märkust tegema;

\ставить на кон что kõnek. mida mängu v kaalule panema;

\ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale v õrrele panema, samale pulgale panema;

\ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu v risti peale tõmbama;

\ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma;

ни в грош v

ни во что не \ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski v mitte millekski pidama;

\ставить во главу угла что mida peaasjaks v kõige tähtsamaks v peamiseks pidama, mida millegi nurgakiviks pidama;

\ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõestatama v teravalt üles tõstma;

\ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema;

\ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema v naelutama;

\ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema;

\ставить на карту что mida mängu v kaalule v ühele kaardile panema;

\ставить под вопрос küsimärgi alla panema v seadma;

\ставить под ружьё püssi alla panema;

\ставить себя на чьё место end kelle asemele panema v seadma;

\ставить точки над и i-le punkti panema; vrd.

Н õnnelikult, õnnerikkalt; \счастливо кончиться õnnelikult lõppema, \счастливо отделаться от кого-чего kõnek. õnnelikult lahti saama kellest-millest, счастливо оставаться kõnek. hüvasti, nägemiseni (lahkuja soov), счастливо! kõnek. õnn kaasa!

1. 1 (бeз мн. ч.) arvulugemine, arvude lugemine; arvutamine, arvutus, rehkendamine, rehkendus (van.); arvestus, loendamine, loendus; \счет до ста sajani lugemine v loendamine, обучение \счету и письму arvutama ja kirjutama õpetamine, устный \счет peastarvutamine, peastarvutus, второй по \счету järjekorras v loendamisel teine, \счета v \счету нет, без \счета v \счету kõnek. lugematu hulk, lugematul hulgal, arvutult palju, вести \счет arvestust pidama, сбиться со \счету loendamisega sassi minema, по первому \счету number ühe ajal (harjutuse sooritamisel);

2. 1 sport seis, tulemus, skoor; \счет матча 2:3 matši seis on 2:3, ничейный \счет viik, viigiseis, открыть \счет skoori avama, сравнять \счет seisu viigistama v võrdsustama;

3. 4 (предл. п. ед. ч. о счёте, на счету) arve, konto (raamatupidamis- ja pangaarve); товарный \счет kaubaarve, заключительный \счет lõpparve, \счет за газ gaasiarve, \счет в банке, банковский \счет pangakonto, pangaarve, лицевой \счет isikukonto, nimeline konto, текущий \счет jooksev konto, расчётный \счет arvelduskonto, балансовый \счет bilansikonto, \счет кассы kassakonto, в \счет чего mille arvel(t), за \счет кого-чего kelle-mille (1) kulul, (2) tõttu, tulemusel, ровный \счет ümmargune arve, круглым \счетом ümmarguselt, umbes, ligikaudu, предъявить \счет arvet esitama (ka ülek.), оплатить \счет arvet maksma, уплатить по \счету arve järgi maksma v tasuma, каждая копейка на \счету iga kopikas on arvel, жить за чужой \счет teis(t)e kulul elama;

4. 1 (обычно мн. ч.) arve(d), arveteklaarimine, arveteõiendamine, arveteõiendus; личные \счеты isiklikud arved, у меня с ним свои \счеты mul on temaga omad arved; ‚

сводить v

свести \счеты с кем kellega arveid õiendama v klaarima;

не в \счет arvesse mitte tulema v minema;

в два \счета kõnek. jalamaid, silmapilk, otsekohe, üks-kaks-kolm, kähku ja kärmesti;

не знать \счета кому-чему kellel on mida jalaga segada v tohutult v arvutult v väga palju, kellel-millel ei ole v ei olnud aru ega otsa, keda-mida on nagu muda;

относить v

отнести за \счет кого-чего mida kelle-mille arvele panema, kontosse kandma v kirjutama;

принимать v

принять на свой \счет что mida enda arvele panema v kirjutama, enda kontosse kandma;

ставить v

поставить в \счет что кому kõnek. mida kellele süüks panema;

терять v

потерять \счет кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, keda-mida on lugematu hulk;

сбросить v

сбрасывать со \счета v

счетов кого kõnek. arvest välja jätma, keda arvelt maha kandma;

быть на хорошем v

плохом \счету heas v halvas kirjas olema;

в конечном v

в последнем \счете lõppkokkuvõttes;

покончить \счеты с кем-чем kellega-millega lõpparvet tegema;

ровным \счетом ничего mitte kui midagi, mitte kõige vähematki;

деньги \счет любят kõnekäänd raha nõuab täpsust

285a Г несов.

1. что, без доп. liter. looma, sünnitama, tegema; toime panema; \творить историю ajalugu tegema, \творить добро head tegema, \творить чудеса imesid v imet tegema, \творить беззакония seadusvastaseid tegusid toime panema, \творить насилие vägivallatsema;

2. что van. pidama; \творить суд kohut pidama, \творить молитву palvet pidama, palvetama; ‚

\творить себе кумира из кого-чего liter. kellest-millest endale ebajumalat tegema; vrd.

53 С ж. неод. (бeз мн. ч.) soojus (ka füüs., ka ülek.); внутренняя \теплотаа sisemine soojus, sisesoojus, лучистая \теплотаа kiirgussoojus, \теплотаа тела kehasoojus, \теплотаа горения füüs. põlemissoojus, \теплотаа плавления füüs. sulamissoojus, \теплотаа сердца ülek. südamesoojus, с \теплотаой во взгляде ülek. sooja v maheda pilguga, mahedalt, образование \теплотаы soojusteke, единица \теплотаы soojusühik, \теплотаа разливается по телу keha läheb soojaks, soojus levib üle keha, говорить о ком-чём с \теплотаой ülek. kellest-millest (suure) soojusega rääkima

254a Г несов. кого-что, в чём, из него, на ком-чём, кому, чем kaotama (ka ülek.), kaotsi minna laskma, minetama, ilma jääma; \терять ключи võtmeid kaotama, \терять терпение kannatust kaotama, \терять красоту ilu kaotama v minetama, \терять зрение pimedaks jääma, nägemist kaotama, nägemisest ilma jääma, \терять силы jõudu kaotama, \терять здоровье tervisest ilma jääma, \терять равновесие tasakaalu kaotama, \терять высоту kõrgust kaotama, \терять скорость vähenema, kahanema (kiiruse kohta), \терять надежду usku kaotama, \терять авторитет в глазах кого kelle silmis autoriteeti kaotama, \терять сознание teadvust v meelemärkust kaotama, minestama, \терять дар речи kõnevõimet kaotama, \терять стыд häbitunnet kaotama v minetama, \терять в весе kaalus maha võtma, \терять перья sulgi ajama, sulgima, sulil olema, \терять форму vormist välja minema (näit. kübar), \терять силу за давностью jur. aeguma, не теряя времени otsekohe, aega viitmata, aegaviitmatult; ‚

нечего \терять кому kellel pole midagi kaotada;

\терять из виду кого-что silmist laskma v kaotama keda-mida;

\терять голову pead kaotama;

\терять почву под ногами pinda jalge alt v jalgealust kaotama;

\терять нить чего mõttelõnga v jutulõnga käest kaotama;

\терять рассудок mõistust v aru kaotama;

\терять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, kelle-mille arv on v oli juba ammu segi, keda-mida on v oli lugematul arvul;

\терять цену в чьих

глазах (oma) väärtust v tähtsust kelle silmis kaotama; vrd.

90 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) sõltuvus, sõltumus, seos, olenevus; колониальная \зависимостьь koloniaalsõltuvus, крепостная \зависимостьь pärisorjuslik sõltuvus, pärisorjussõltuvus, линейная \зависимостьь mat. lineaarsõltuvus, ставить в \зависимостьь от чего millest sõltuvaks v olenevaks tegema v pidama, находиться в \зависимостьи от кого kellest sõltuma v olenema, \зависимостьь рыночных цен от спроса turuhindade olenevus nõudmisest, в \зависимостьи от чего olenevalt millest

gener. selline, kellest v. millest ei saa mööda kihutada v. ette jõuda, ületamatu

115 С с. неод. (без мн. ч.) tähelepanu; быть в центре \вниманиея tähelepanu keskpunktis v tulipunktis olema, обращать \вниманиее на что millele tähelepanu pöörama v juhtima, обращать на себя \вниманиее tähelepanu enesele tõmbama, tähelepanu äratama, не обращайте \вниманиея! ärge pange tähele! не обращая \вниманиея на что tähele panemata mida, hoolimata millest, уделять \вниманиее кому-чему kellele-millele tähelepanu osutama v pöörama, оказывать \вниманиее кому kellele tähelepanu osutama, kellest välja tegema, окружать \вниманиеем кого erilist tähelepanu osutama, сосредоточивать \вниманиее на чём tähelepanu millele keskendama, заострить \вниманиее на чём tähelepanu juhtima v suunama v koondama v keskendama millele, привлекать \вниманиее tähelepanu äratama, приковывать \вниманиее tähelepanu paeluma v köitma, отвлечь \вниманиее от чего tähelepanu kõrvale juhtima millelt, оставлять без \вниманиея что tähelepanuta jätma mida, принимать во \вниманиее что arvesse võtma mida, принимая во \вниманиее что arvestades mida, достойный v заслуживающий \вниманиея вопрос tähelepanu vääriv küsimus, он весь \вниманиее ta on tähelepanu ise, \вниманиею покупателей ostjate tähelepanuks v ostjatele teadmiseks, слушать с большим \вниманиеем suure tähelepanuga v väga tähelepanelikult kuulama

ед. ч. 1, мн. ч. 49 С м. неод.

1. kiil, talb; вогнать \клин kiilu sisse taguma, борода \клином kikkhabe;

2. (põllu-, riide-) siil (-u), paan; põllutükk; вшить \клин siilu vahele õmblema, юбка из четырёх \клиньев nelja paaniga seelik, озимый \клин taliviljapõld;

3. aj., sõj. seanina (kiilukujuline lahingurivi); ‚

\клином не вышибешь чего из кого kõnek. löö või maha, aga seda mõtet vm. kellest välja ei saa;

свет не \клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), kelle-mille pärast ei lähe veel maailm hukka;

\клин \клином вышибать kõnek. talba talvaga välja taguma, millest tõbi, sellest abi;

куда ни кинь -- всё \клин vanas. igal pool pigi (väljapääsutu olukorra kohta)

325 Г сов.несов.

перебивать 1. кого-что (hulgaviisi) hävitama v tapma v maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;

2. что (kõike, palju) puruks lööma v peksma v ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;

3. что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki v pooleks lööma; \перебить нос ninaluud purustama v puruks lööma, \перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;

4. кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; \перебить рассказ кого kelle juttu v jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, \перебить мысль mõtet segi ajama, \перебить аппетит söögiisu rikkuma, \перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;

5. кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; \перебить карту kaarti üle lööma v tapma, \перебить хорошего работника head töötajat ära napsama v üle lööma, \перебить цену üle pakkuma (hinda);

6. что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, \перебить запах lõhna summutama, \перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;

7. что teise kohta lööma; \перебить гвоздь naela teise kohta lööma;

8. что uuesti kohevaks kloppima; \перебить подушку patja uuesti v veel kord kohevaks kloppima;

9. что, чем (uue riidega) üle lööma v katma; \перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema; ‚

\перебить v

перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema v ära lõikama, kellest milles ette jõudma

1. peale, välja arvatud, paitsi; \помимо всего прочего peale kõige muu;

2. kelle osavõtuta, kellest mööda minnes; millest hoolimata; всё совершилось \помимо меня kõik toimus minu teadmata, \помимо моего желания minu soovist hoolimata, minu soovi vastu, \помимо воли vastu tahtmist