-
41 ouf
intj. uf (yengil tortishni bildiradi); ouf! bon débarras uf! bittasidan qutuldim; loc. il n'a pas eu le temps de dire ouf uning miq etishga, biror og‘iz so‘z aytishga vaqti bo‘lmadi. -
42 oui
I intj.1. ha; ha shunday, xuddi shunday, balli; ha; ha shunday, xuddi shunday; êtes-vous satisfait? oui et non ko‘nglingiz to‘ldimi? ha ham deyolmayman, yo‘q ham; mais oui ha, albatta; mon dieu oui e xudoyim-e, ha; oui, bien sûr ha, albatta; ma foi, oui rost gapim, ha; eh! oui e! ha; ah oui alors! ha, endi! eh bien oui juda yaxshi, ha; il dit toujours oui u har doim ha deb javob beradi; ne dire ni oui, ni non na ha na yo‘q demaslik; répondez-moi par oui ou par non menga ha yoki yo‘q deb javob bering; en voulez-vous? undan xohlaysizmi? si oui, prenez-le agar ha desangiz, uni oling; sont-ils français? lui, oui, mais elle, non ular fransuzlarmi? erkak kishi, yo‘q, lekin ayol kishi, ha2. shundaymi? shunday emasmi? a? ah oui? shundaymi? fam. tu viens, oui? sen borasan, shundaymi? est-ce lui, oui ou non? bu o‘shami, shundaymi yoki yo‘q?II nm.inv. tarafdarlar, halar; les millions de oui d'un référendum referendumdagi millionlab tarafdorlar; loc. pour un oui pour un non asossiz, arzimagan narsa uchun. -
43 ouïr
vt.vx. eshitmoq, tinglamoq; j'ai ouï dire que men eshitdimki. -
44 pendant
-anteadj.1. osilgan, osilib turgan; les bras pendants pastga osilgan qo‘llar; les chiens haletaient, (la) langue pendante tili osilgan, itlar harsillashar edi2. affaire, question pendante yechimini kutayotgan (havoda qolgan) ishlar, masalalar.nm. zirak, boldoq, sirg‘a, isirg‘a; cette estampe est le pendant de l'autre bu estamp boshqasining jufti; faire pendant à, se faire pendant simmetrik bo‘lmoq; les deux tours du château se font pendant qasrning ikki minorasi simmetrik joylashgan.prép.1. paytida, davrida, davomida; il a été malade pendant le voyage sayohat paytida u kasal edi; il est arrivé pendant la nuit u kechqurun keldi2. davomida, mobaynida; j'ai attendu (pendant) deux heures men ikki soat kutdim; il s'est tu (pendant) un long moment u uzoq vaqt jim qoldi; elle a dansé (pendant) toute la soirée u butun kecha raqsga tushdi; pendant ce temps shu paytda; avant, pendant et après la guerre urushdan oldin, urush paytida, urushdan keyin; amusons-nous pendant que nous sommes jeunes yoshlik paytimizda xursandchilik qilib qolaylik; pendant que j'y pense, je dois vous dire men bu haqda o‘ylayotgan ekanman, men sizga aytishim kerak; iron. c'est ça, pendant que vous y êtes, prenez aussi mon portefeuille shunday, modomiki siz shu darajaga yetibsiz, mening hamyonimni ham oling. -
45 pendre
I vi.1. osilib turmoq, ilinib turmoq; des jambons pendaient au plafond de la ferme dudlangan cho‘chqa go‘shtlari fermaning shiftida osig‘liq turar edi; laisser pendre ses bras, ses jambes qo‘llarini, oyoqlarini osiltirmoq2. osilib tushmoq, solinmoq, solinib turmoq3. fam. ça lui pend au nez u o‘zini jar yoqasiga olib borib qo‘ydiII vt.1. osmoq, ilmoq, osib, ilib qo‘ymoq; du linge pendu aux fenêtres derazaga osib qo‘yilgan kirlar; être pendu, ue osilib, yopishib olgan bo‘lmoq; il est tout le temps pendu au téléphone u har doim telefonga yopishib olgan2. osmoq, osib o‘ldirmoq; dire pis que pendre o‘ldirgandan battar haqorat qilmoq; fam. qu'il aille se faire pendre ailleurs kuchala yegan joyiga borib tirishsin; je veux être pendu si o‘lay agar; loc. avoir la langue bien pendue gapdon, mahmadona bo‘lmoqIII se pendre vpr.1. osilib turmoq; se pendre par les mains à une barre fixe mustahkam qoyaga qo‘li bilan osilib turmoq2. o‘zini osmoq, o‘zini osib o‘ldirmoq; il s'est pendu par désespoir u umidsizlikdan o‘zini osib qo‘ydi. -
46 peu
adv.1. oz, kam; kamgina, ozgina narsa; yetarli emas; un peu de ozgina, bir oz, jinday, qittak; un peu de sel ozgina tuz; loc. ce n'est pas peu dire bu hazil gap emas; éviter un ennui de peu zerikishdan zo‘rg‘a qutulmoq; à peu près taxminan, yaqin; fam. très peu pour moi mening chatog‘ im yo‘q; c'est peu, trop peu bu kam, juda kam; peu à peu oz-ozdan, sekin-asta; peu à peu le feu gagnait les étages sekin-asta alanga etajlarni qoplab olardi; en peu de temps bir ozdan so‘ng; depuis peu, il y a peu yaqinda, biroz oldin; kam odam, kamchilik2. oz, kam, kam miqdorda; cette lampe éclaire peu, très peu bu chiroq yomon, juda yomon yoritadi si peu que ce soit oz bo‘lsada; un tant soit peu anchagina; tu me parais un tant soit peu susceptible sen menga anchagina zehnli ko‘rinasan; loc.prép. pour peu que ozgina, salgina; pour peu qu'on le contrarie, il devient agressif unga salgina qarshilik qilsang, u tajovuzkor bo‘lib qoladi3. un peu ozgina, jindak; elle l'aime un peu u uni ozgina sevadi; un petit peu ozgina, salgina, biroz; il va un petit peu mieux uning ahvoli biroz yaxshi; litt. quelque peu anchagina; il se sentait quelque peu malade u o‘zini anchagina kasal his qilardi; fam. un peu iltimos! (buyruqni amalga oshirish yoki tanbeh uchun); je vous demande un peu! men sizdan iltimos qilaman! iron. ortiqcha, ancha, juda; c'est un peu fort orttirib yubordingiz; un peu beaucoup juda ortiqcha; peu! hozir! -
47 phrase
nf.1. ibora, jumla, gap; phrase simple; complexe sodda, qo‘shma gap; mélodie, intonation, ponctuation de la phrase gapning ohangi, talaffuzi, yozilishi; ordre et construction de la phrase gapning tartibi va tuzilishi; dire, prononcer une phrase bir so‘z aytmoq; échanger quelques phrases bir-ikki og‘iz so‘zlashmoq2. pl. balandparvoz, quruq gap; faire des phrases balandparvoz gaplar qilmoq; sans phrases balandparvoz gaplarsiz3. mus. fraza (musiqaviy asarning tugal bir bo‘lagi); phrase mélodique melodik fraza. -
48 pis
nm.inv. yelin, emchak (hayvonlarda); le pis, les pis de la vache, de la chèvre molning, echkining yelini, yelinlari.I adv. yomonroq; tant pis battar bo‘lsin; loc. aller de mal en pis battarroq bo‘lmoqII adj.litt. battarroq, yomonroq; eng yomon, eng bo‘lmag‘ur; c'est bien pis bu battarroq; loc. qui pis est eng yomoni, eng battari; il est paresseux ou, qui pis est, très bête u dangasa yoki eng yomoni, juda ham ahmoqIII nm. bo‘ lmag‘ur, yomon narsa; dire pis que pendre de qqn. biror kishi haqida bo‘lmag‘ur narsalarni aytmoq, ig‘vo, tuhmat, bo‘hton tarqatmoq; loc.adv. au pis aller bundan ham battarroq bo‘ladi deb. -
49 plaisant
-anteI adj.1. yoqimli, yoqadigan, quvontiradigan; ce n'est guère plaisant bu judayam kulgili emas2. nazokatli, xushmuomala, shirin so‘z; c'est une femme plaisante bu nazokatli ayol3. litt.iron. g‘alati, kulgili, qiziq; je vous trouve plaisant d'oser me dire cela à moi sizning buni mening o‘zimga aytishga jur'at qilishingiz menga g‘alati ko‘rinyaptiII nm.1. litt. le plaisant de qqch. quvontiradigani, qiziqarlisi, ajoyibi2. un mauvais plaisant qo‘pol, bema'ni, bemaza hazilkash. -
50 prière
nf.1. ibodat qilish, namoz o‘qish, sig‘inish; être en prière ibodat qilayotgan bo‘ lmoq2. ibodat; namoz, duo; faire, dire sa prière, des prières ibodat qilmoq, duo o‘qimoq; les prières musulmanes musulmon namozlari3. iltijo, o‘ tinch, yolvorish, o‘tinib (yolvorib, xudoning zorini qilib) so‘rash; il finit par céder à sa prière u uning o‘ tinib so‘rashlaridan so‘ng, yon berdi; c'est une prière que j'ai à vous faire bu mening sizdan bir o‘ tinchim; à la prière de qqn. biror kishining iltimosiga, o‘ tinchiga ko‘ra; ellipt. prière de so‘raladi, iltimos qilinadi, iltimos. -
51 prochain
-aineadj.1. vx. yaqin joydagi, yaqin o‘rtadagi, yaqindagi, yaqin; dans la forêt prochaine yaqin o‘rtadagi, qo‘shni o‘rmonda2. yaqin fursatdagi, yaqin orada bo‘lajak, yaqinda bo‘ ladigan; j'irai à la prochaine occasion men yaqin fursatda boraman; un jour prochain, un prochain jour yaqin kunda3. yaqin fursatda bo‘ladigan, kelayotgan, kelgusi; la semaine prochaine kelayotgan haftada; la prochaine fois kelgusi safar; fam. à la prochaine! kelgusi safar ko‘rishguncha! je descends à la prochaine station men keyingi bekatda tushaman; fam. vous descendez à la prochaine? siz keyingisida tushasizmi?nm.sing. yaqin kishi, qadrdon, o‘z yaqinlari; l'amour du prochain yaqin kishiga bo‘lgan muhabbat; dire du mal de son prochain o‘z yaqinlari haqida yomon gap qilmoq. -
52 prophète
-prophétessen.1. payg‘ambar; Mahomet est le prophète des musulmans Muhammad musulmonlar payg‘ambari2. bashorat qiluvchi, kelajakda bo‘ladigan narsalarni aytib beruvchi, sohibkaromat; je ne peux pas te dire ce qui va se passer, je ne suis pas prophète men senga nima bo‘lishini aytib berolmayman, men sohibkaromat emasman. -
53 quel
-quelleadj.1. qanday, qanaqa, nechuk, qaysi; qanday-a, qarang-a; qelle est donc cette jeune fille? qanaqa qiz o‘zi bu? quelle heure est-il? soat necha bo‘ldi? il ne savait pas quelle route prendre u qaysi ko‘chaga yurishni bilmasdi2. quelle jolie maison! qanday chiroyli uy! quelle idée! zo‘r g‘oya, zo‘r fikr!3. qaysi; dire quelle était la plus belle des trois uchovidan qaysi biri eng chiroyli ekanligini aytmoq; d'un homme quel qu'il soit kim bo‘ lsa ham. -
54 raison
nf.1. aql, fahm, idrok, zehn, zakovat; un choix conforme à la raison oqilona tanlov; loc. l'âge de raison hayotning ongli yillari; ramener qqn. à la raison biror kishini aqlga chaqirmoq; mettre qqn. à la raison aqlini, esini kiritib qo‘ymoq; un mariage de raison hisob-kitob bilan uylanish2. es, es-hush, aqli joyidalik; perdre la raison esini yo‘qotmoq; il n'a plus toute sa raison uning es-hushi joyida emas; loc. plus que de raison ortiqcha, meyoridan ortiqcha, aqlga to‘g‘ri kelmaydigan darajada; il a bu plus que de raison u aqlga to‘g‘ri kelmaydigan darajada ko‘p ichibdi3. hayotga aql ko‘zi bilan, tiyran qarash; avoir raison haq bo‘lmoq; vous avez raison de dire degan gapingiz haq; donner raison à qqn. biror kishining haqligini tan olmoq, haqligiga qo‘shilmoq; je te donne raison sur ce point bu fikrda sening haqliginga qo‘shilaman4. sabab, bois; loc. par, pour la raison chunki; je ne l'ai pas vu pour la (simple) raison que je me trouvais absent men uni ko‘rganim yo‘q, chunki men yo‘q edim; pour quelle raison? nima sababdan? en raison de sababli, tufayli; se faire une raison ko‘nmoq, rozi bo‘lmoq, tan bermoq; s'il le faut, je me ferai une raison agar shu kerak bo‘lsa, men tan beraman5. asos, sabab, maqsad; avoir une raison d'espérer niyat qilishga asosi bo‘lmoq; avoir de bonnes, de fortes raisons de croire, de penser que haqida o‘ylashga katta ishonchi bo‘lmoq; ce n'est pas une raison bu sabab bo‘lolmaydi; il n'y a pas de raison sabab yo‘q; raison de plus pour que yana bir bor isbotki; loc. (sing) avec (juste) raison to‘g‘risi, bori; à plus forte raison asosliyroq, ayniqsa, buning ustiga6. pl. dalil, dalil-isbot, asos; se rendre aux raisons de qqn. biror kishining dalillariga ishonmoq; avoir raison de qqn.qqch. g‘olib chiqmoq, g‘olib kelmoq, ustun kelmoq, qarshiligini yengmoq; les excès ont eu raison de sa santé suiiste'mol sog‘ligidan ustun keldi; la raison sociale d'une société birlashmaning nomi7. math. nisbat, proporsiya; mutanosiblik; la raison de la progression est 2 dans,,,, (+2),,,, (+2) sonlarida oshib borish nisbati 2ga teng; en raison directe, inverse de to‘g‘ri proporsiyada, teskari proporsiyada. -
55 répéter
I vt.1. biror narsani qayta-qayta gapirmoq, takrorlamoq, qaytarmoq; répéter toujours la même chose doim bir narsani takrorlamoq; je vous ai répété cent fois de ne pas toucher à cet appareil men sizga bu apparatga tegmang deb, yuz marta qaytardim2. qaytarmoq, takrorlamoq (biror kishi aytgan narsani); je ne fais que répéter ses paroles men uning gapini qaytaryapman xolos; répéter qqch. mot pour mot biror narsani so‘zma-so‘z qaytarmoq; je vous confie un secret, ne le répétez pas men sizga bir sirni ishonib aytaman, siz uni birovga aytmang; il répète ce qu'il a entendu dire u eshitgan narsasini qaytaraveradi3. qaytarmoq, qayta boshlamoq; répéter une expérience sinovni qaytarmoq4. takrorlamoq, qaytarmoq, repetitsiya qilmoq; répéter un rôle rolni takrorlamoq; les comédiens sont en train de répéter aktyorlar takrorlashyaptiII se répéter vpr.1. bir narsani qaytaravermoq2. qaytarilmoq, takrorlanmoq; que cet incident ne se répète pas! bu hodisa boshqa qaytarilmasin! -
56 répugnance
nf.1. ko‘ngli aynish, jirkanish; il a une véritable répugnance pour le lait uning sutdan ko‘ngli ayniydi, uning sutni ko‘rarga ko‘zi yo‘q2. nafratlanish, jirkanish; avoir une grande répugnance pour le mensonge yolg‘ondan o‘ ta nafratlanmoq3. botinolmaslik, madori yetmaslik; éprouver une invincible répugnance à faire, à dire qqch. biror narsa qilishga, deyishga yengib bo‘lmas darajada botinolmaslik. -
57 retenir
I vt.1. ushlab, tutib qolmoq; on lui retient dix pour cent de son salaire uning ish haqidan o‘n foyiz ushlab qolishadi2. band qilmoq, tutib turmoq; retenir une chambre dans un hôtel mehmonxonada bir xonani band qilmoq3. eslab qolmoq, esda saqlamoq; retenez bien ce que je vais dire men hozir sizga aytadigan narsani yaxshilab eslab qoling4. e'tiborga olmoq; nous regrettons de ne pouvoir retenir votre proposition sizning taklifingizni e' tiborga ololmaganimizdan afsusdamiz5. math. eslab qolmoq, yodda saqlamoq; je pose 4 et je retiens 3 men to‘rtni yozaman va uchni yodda saqlayman6. tutib, ushlab qolmoq; il m'a retenu plus d'une heure u meni bir soatdan ortiqroq tutib qoldi; retenir qqn. à dîner biror kishini kechki ovqatga ushlab qolmoq; je ne vous retiens pas, vous pouvez partir men sizni tutib turganim yo‘q, siz ketaversangiz bo‘ladi; retenir qqn. prisonnier kimnidir qamoqda tutmoq7. e' tiborni tortmoq, o‘ziga qaratmoq; votre offre a retenu toute notre attention sizning taklifingiz bizning e' tiborimizni tortdi8. tutib, ushlab turmoq; la corde qui retenait le chargement s'est rompue yukni tutib turgan arqon uzilib ketdi9. tutib, o‘ tkazmay, to‘sib turmoq; une écluse retient l'eau shluz suvni to‘sib turibdi10. to‘xtatib turmoq, tiymoq, ichiga yutmoq; retenir son souffle nafasini to‘xtatib turmoq; retenir un cri, une insulte qichqirib, so‘kib yuborishdan o‘zini tiymoq; retenir sa langue tilini tiymoq11. ushlab, tutib qolmoq; retenir qqn. par le bras biror kishini qo‘lidan ushlab qolmoq; retenir un cheval otning jilovini tortmoq12. retenir de biror narsa qilishdan ushlab, tutib, qaytarib qolmoq; retenir qqn. de faire une bêtise biror kishini ahmoqona ish qilishdan tutib qolmoq; retenez-moi ou je fais un malheur! meni ushlang yoki men bir falokat ish qilib qo‘yaman!13. ushlab turmoq, tutib turmoq; ushlab qolmoq, tutib qolmoq; je ne sais pas ce qui me retiens de te flanquer une gifle! senga bir tarsaki tortib yuborishdan meni nima tutib turibdi, bilmadimII se retenir vpr.1. (à) biror narsaga yopishib olmoq, biror narsani ushlab olmoq2. o‘zini tutib turmoq, o‘zini qo‘lga olmoq; elle se retenait pour ne pas pleurer yig‘lab yubormaslik uchun u o‘zini tutib turar edi. -
58 revenir
vi.1. qaytib kelmoq, kirib o‘tmoq; le docteur promit de revenir le lendemain doktor ertasiga qaytib kelishligini va'da berdi; je reviendrai vous voir men sizning oldingizga kirib o‘taman2. qayta paydo bo‘lmoq, qayta uchramoq, qaytarilmoq, qaytalamoq; un mot qui revient souvent dans la conversation suhbatda tez-tez qaytariladigan so‘z; voilà le mauvais temps qui revient yomon havo yana qaytyapti3. qaytmoq, qaytib kelmoq; revenir chez soi, à la maison uyiga qaytib kelmoq; je reviens dans une minute men bir daqiqadan so‘ng qaytib kelaman; loc. revenir sur ses pas iziga qaytmoq4. oldiga, yoniga qaytmoq; il est revenu à sa femme u xotinining yoniga qaytdi5. revenir aux anciennes méthodes eski uslublarga qaytmoq; nous y reviendrons biz bunga yana qaytamiz6. esiga tushmoq, esiga kelmoq; ça me revient! esimga tushdi!7. eshitilmoq, yetmoq, chalinmoq; cela lui revient aux oreilles bu uning qulog‘ iga yetti; il me revient que mening qulog‘imga chalindiki8. o‘ziga, hushiga kelmoq; elle est revenue à elle après un long évanouissemet uzoq hushdan ketishdan so‘ng u o‘ziga keldi9. tegmoq, berilmoq, taalluqli bo‘ lmoq; la propriété doit lui revenir à sa majorité mulkning ko‘p qismi unga tegishi kerak; cet honneur vous revient bu shon-sharaf sizga taalluqli; impers. c'est à lui qu'il revient de bu uning zimmasida10. yoqmoq, ma'qul bo‘lmoq; il a une tête qui ne me revient pas uning basharasi menga yoqmayapti11. teng bo‘lmoq, olib kelmoq; cela revient au même bu o‘sha narsaning o‘ziga kelib taqaladi; cela revient à dire que bu xuddi aytilganiday, boshqacha qilib aytganda12. tushmoq; le dîner m'est revenu à trois cents euros kechki ovqat menga uch yuz yevroga tushdi13. qaytmoq, qaytib kelmoq; les enfants reviennent de l'école bolalar maktabdan qaytishyapti; loc. il revient de loin u narigi dunyodan qaytdi, uning o‘lishiga oz qoldi14. o‘ziga kelmoq (biror holatdan); revenir de son étonnement hayratdan o‘ziga kelmoq; n'en pas revenir hayratdan o‘ziga kelolmaslik; il n'en revient pas u bundan o‘ziga kelolmayapti; j'en suis bien revenu! mening bundan juda ko‘nglim qoldi!15. yangidan, qaytadan qaytmoq; ne revenons pas sur le passé o‘tgan narsaga qaytmaylik16. qaytmoq, qaytarib olmoq (so‘z, va'da); revenir sur sa décision qaroridan qaytmoq; faire revenir un aliment massalliqni qovurib olmoq; faire revenir des oignons dans une cocotte tovada piyozni qovurib olmoq. -
59 revoir
I vt.1. qayta ko‘rmoq, qayta uchratmoq; je l'ai souvent revu depuis men uni shundan beri tez-tez ko‘rib turdim; au plaisir de vous revoir siz bilan qayta uchrashguncha! (biror kishi bilan xayrlashuvda); au revoir xayr; dire au revoir xayrlashmoq; ce n'est qu'un au revoir et non un adieu bu xayr xolos, alvido emas2. qaytib ko‘rmoq, qaytib kelmoq; l'exilé n'a jamais revu sa patrie surgun qilingan o‘z vatanini boshqa qayta ko‘rmadi3. qayta borib ko‘rmoq; un film qu'on aimerait revoir qayta borib ko‘rsak, degan film4. xayolan qayta ko‘rmoq; je revois les lieux de mon enfance men yoshligimdagi joylarni xayolan qayta ko‘raman5. qayta ko‘rib chiqmoq; revoir un texte de près biror matinni qaytadan yaxshilab ko‘rib chiqmoq; édition revue et corrigée qayta ko‘rib chiqilgan va tuzatilgan bosma6. qayta takrorlab chiqmoq; j'ai revu tout le programme men butun programmani qayta ko‘rib chiqdimII se revoir vpr. qayta ko‘rishmoq, uchrashmoq; ils ne se sont jamais revus ular hech qachon qayta uchrashmadilar. -
60 rien
I pron. idéf1. hech narsa, hech nima; il fut incapable de rien dire u hech narsa deyishga qodir bo‘lmadi; a-t-on jamais rien vu de pareil hech qachon bunday narsa ko‘rilganmi?2. hech nima, hech narsa; je n'ai rien vu men hech narsa ko‘rmadim; je n'y comprends rien bu yerda men hech narsa tushunmayman; il n'y a rien à craindre qo‘rqadigan narsa yo‘q; il ne comprend rien de rien u hech baloni tushunmaydi cela ne fait rien hechqisi yo‘q, hech narsa qilmaydi; ça ne sert à rien buning hojati, foydasi yo‘q; ils ne s'entendent sur rien ular hech narsaga kelishisha olmayapti; rien que faqatgina, -dan boshqa; je n'ai rien que mon salaire mening maoshdan boshqa hech narsam yo‘q; il n'y a de plus facile bundan ko‘ra osonroq narsa yo‘q; je n'ai rien trouvé qui vaille la peine men biror arziguday narsa topmadim; il n'y a rien que tu puisses faire sen qilguday narsa yo‘q; n'avoir rien de biror xususiyatga ega bo‘lmaslik; cela n'a rien d'impossible bu ilojsiz narsa emas, buning iloji bor; rien ne motive son absence uning yo‘qligini hech narsa oqlay olmaydi; n'être rien hech narsa, kim bo‘lmaslik; n'être rien en comparaison de qqn. u uning oldida hech kim emas; elle n'est rien pour moi u mening uchun hech kim emas; ce n'est rien bu hech narsa emas; ce n'est pas rien bu arzimas narsa emas; il n'en est rien bu umuman to‘g‘ri emas; litt. rien moins (que) hech, sira, mutlaqo, aslo, butunlay …emas; ce n'est rien moins que sûr bu mutlaqo aniq emas; loc.adv. en rien hech narsadan; sans gêner en rien son action o‘zining xatti-harakatida hech narsadan uyalmay; ne … en rien hech qanday, umuman; cela ne nous touche en rien buning bizga hech qanday daxli yo‘q4. hech narsa; à quoi penses-tu? – à rien nima haqida o‘ylayapsan? – hech narsa haqida; rien d'étonnant si l'affaire a raté, que l'affaire ait raté agar ish yurishmagan bo‘lsa, buning hech qanday hayratlanarli joyi yo‘q; rien à faire iloji yo‘q; rien à faire pour faire démarrer ce moteur bu matorni yurgizib yuborishning iloji yo‘q; je vous remercie – de rien men sizdan minnatdorman – arzimaydi; ce que nous faisons ou rien, c'est la même chose biz qilsak ham, qilmasak ham bari bir; rien de plus, rien de moins ko‘p ham emas, oz ham emas (aynan); c'est mieux que rien bu yo‘qdan ko‘ra harna; c'est moins que rien bu umuman hech narsa emas; en moins de rien hash-pash deguncha; rien que faqat, faqatgina; c'est à moi, rien qu'à moi bu faqat menga, faqatgina menga qarashli5. narsa yoki miqdorning umuman yo‘qligi; se réduire à rien yo‘qqacha yetib bormoq; pour rien arzimagan, yo‘q narsa uchun; se déranger pour rien yo‘q narsa uchun bezovta bo‘lmoq; ce n'est pas pour rien que besabab emaski; je l'ai eu pour rien men buni tekinga oldim; c'est pour rien bu arzimagan pulga; de rien, de rien du tout arzimas; c'est deux, trois fois rien arzimas narsa; loc. comme si de rien n'était go‘yoki hech narsa bo‘lmagandayII nm.1. arzimas narsa; un rien l'amuse arzimas narsa uni xursand qiladi; au plur. perdre son temps à des riens arzimagan narsalarga o‘z vaqtini yo‘qotmoq; il se fait de la bile pour un rien u arzimagan narsaga achchiqlanyapti; fam. comme un rien hech gap emasday, osongina; il saute 1,50 m. comme un rien u bir yarim metrdan osongina sakraydi2. un rien de ozgina; en reprenez-vous? – un rien bundan ichasizmi? – ozgina; en un rien de temps ko‘z ochib yumguncha; un rien loc.adv. ozgina, salgina; c'est un rien trop grand bu salgina kattaroq3. n.inv. un, une rien du tout bir pulga qimmat odam; ce sont des rien du tout bular bir pulga qimmat odamlar
См. также в других словарях:
dire — DIRE. v. a. Je dis, tu dis, il dit; nous disons, vous dites, ils disent. Je disois; nous disions. Je dirai, tu diras, il dira; nous dirons. Dis. Je dirois. Que je dise. Que je disse. Disant. Exprimer, énoncer, expliquer, faire entendre par la… … Dictionnaire de l'Académie Française 1798
dire — Dire, Dicere, Praedicere, Eloqui, Enuntiare. Dire par jeu, et non à bon escient, Dicere ioco. Dire à bon escient et de courage, Ex animo dicere. Dire à bon escient et selon qu on le pense, Dicere sedulo. Dire d or, C est dire avec grande maniere… … Thresor de la langue françoyse
dire (1) — {{hw}}{{dire (1)}{{/hw}}A v. tr. (pres. io dico , tu dici , egli dice , noi diciamo , voi dite , essi dicono ; imperf. io dicevo ; pass. rem. io dissi , tu dicesti , egli disse , noi dicemmo , voi diceste , essi dissero ; fut. io dirò , tu… … Enciclopedia di italiano
dire — (ant. dicere / ditʃere/) [lat. dicĕre ] (pres. dico, dici [ant. o pop. di ], dice, diciamo, dite, dìcono ; imperf. dicévo, ecc.; pass. rem. dissi, dicésti, ecc.; fut. dirò, ecc.; condiz. dirèi, ecc.; cong. pres. dica,... diciamo, dìcano ; cong.… … Enciclopedia Italiana
Diré — Commune and town … Wikipedia
dire — [ daır ] adjective 1. ) very severe or serious: News reports portray the situation as dire. in dire need: Refugees are arriving in dire need of food and medical attention. in dire straits (=in a very bad situation): The farming industry in this… … Usage of the words and phrases in modern English
dire — dire; dire·ful; dire·ly; dire·ness; ar·thro·dire; cryp·to·dire; dire·ful·ly; dire·ful·ness; pleu·ro·dire; … English syllables
dire — [daıə US daır] adj [Date: 1500 1600; : Latin; Origin: dirus] 1.) extremely serious or terrible ▪ warnings of dire consequences that often don t come true ▪ The country is in dire need of food aid. ▪ The situation looked dire. 2.) be in dire… … Dictionary of contemporary English
dire´ly — dire «dyr», adjective, dir|er, dir|est. causing great fear or suffering; dreadful: »the dire consequences of a nuclear war, dire necessity. Dire was the noise of conflict (Shakespeare). ╂[< Latin dīrus] … Useful english dictionary
Dire — (d[imac]r), a. [Compar. {Direr} (d[imac]r [ e]r); superl. {Direst}.] [L. dirus; of uncertain origin.] 1. Ill boding; portentous; as, dire omens. [1913 Webster] 2. Evil in great degree; dreadful; dismal; horrible; terrible; lamentable. [1913… … The Collaborative International Dictionary of English
Diré — Géographie Pays Mali Région Tombouctou Cercle … Wikipédia en Français