кого-что+keda-mida

244a (деепр. заперев и заперши) Г сов.несов.

запирать 1. что lukku v riivi panema, luku(s)tama, kinni keerama v panema; он запер дверь на ключ v на замок ta pani v keeras ukse lukku, \запереть ворота väravat sulgema v kinni panema v lukustama, он запер дверь на крючок ta pani ukse haaki;

2. кого-что где, куда lukustama, luku taha panema, sulgema keda-mida kuhu; \запереть кого в сарае keda kuuri kinni panema, \запереть альбом в стол albumit laekasse lukustama;

3. что sulustama (kabemängus); ‚

дух v

дыхание заперло madalk. hing jäi kinni, matab hinge

285a Г сов.несов.

обвинять кого-что, в чём kellele mida süüks panema, keda milles süüdi mõistma, süüdistama (ka jur.); keda mille pärast hukka mõistma; его \обвинитьли в лени и небрежности talle pandi süüks laiskust ja lohakust, \обвинитьть в незаконных действиях seadusvastastes tegudes süüdistama, \обвинитьть кого в лицемерии keda ebasiiruse v silmakirjatsemise pärast hukka mõistma

243 (буд. вр. подопру, подопрёшь; повел. накл. подопри) Г сов.несов.

подпирать 1. кого-что, чем millele tugesid alla panema, mida toestama, keda-mida toetama (kõnek. ka ülek.); \подпереть потолки lagesid toestama, \подпереть голову руками pead kätele toetama;

2. безл. кого-что ülek. madalk. ummikusse ajama, vastu seina suruma;

3. что tõkestama; \подпереть струю воды veejuga tõkestama;

4. безл. ülek. madalk. hinge matma, peale pressima (köha- v. valuhoo kohta); ‚

\подпереть v

подпирать стены madalk. seina püsti hoidma (tegevuseta seisma)

324* Г сов.несов.

выбивать 1. что, из чего välja lööma; sisse lööma (näit. akent); кого-что из чего maha lööma v paiskama; кого из чего välja lööma, minema kihutama; \выбитьть стекло из рамы klaasi raamist välja lööma, \выбитьть огонь tuld välja lööma, \выбитьть мяч из рук palli käest maha lööma, \выбитьть из седла sadulast maha paiskama, \выбитьть противника из окопов vaenlast kaevikutest välja lööma, \выбитьть чьё согласие kõnek. kelle nõusolekut saavutama, \выбитьть 90 очков из 100 возможных üheksatkümmend silma sajast (välja) laskma;

2. что, из чего kõnek. välja v puhtaks kloppima; \выбитьть пыль из одежды rõivastest tolmu välja kloppima, \выбитьть ковёр vaipa puhtaks kloppima, \выбитьть трубку piipu tühjendama v tühjaks koputama;

3. что maha v ära tallama; puruks peksma; град \выбитьл озимые rahe peksis (tali)orase puruks, \выбитьть дорогу teed auklikuks sõitma;

4. что vermima; \выбитьть медаль medalit vermima;

5. что välja pressima v pigistama; у него слова не выбьешь temast ei pigista sõnagi välja;

6. что (löökriistadel) mängima, (näit. trummi) lööma; он \выбитьл на барабане походный марш ta lõi trummil rännakumarssi, \выбитьть такт takti lööma;

7. что (kontsade klõbinal) tantsu lööma; \выбитьть чечётку steppima;

8. tekst. (mustrit) trükkima; ‚

\выбитьть v

выбивать из колеи кого-что rööpast välja viima keda-mida;

\выбитьть v

выбивать дурь из головы у кого, кому kõnek. rumalusi peast välja ajama kellel;

\выбитьть v

выбивать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel

374a Г сов.несов.

покрывать 1. кого-что, чем katma; \покрыть одеялом tekiga katma, tekki peale panema, \покрыть голову платком rätti pähe panema, \покрыть что глазурью mida glasuurima v glasuuriga katma, \покрыть лаком lakkima, \покрыть краской värvima, \покрыть крышкой kaane(s)tama, kaanega katma, kaant peale panema, \покрыть ящик жестью kasti plekiga üle lööma, \покрыть шубу сукном kasukat kaleviga pealistama, \покрыть поцелуями кого keda suudlustega üle külvama, лицо покрыто веснушками nägu on tedretähti täis, яркая краска покрыла её лицо ta nägu läks tulipunaseks, облака покрыли небо pilved on taeva katnud, taevas on pilves, трава покрыта росой rohi on kastemärg, снег покрыл землю lumi katab maad, lumi on maas;

2. что korvama, tasa tegema; \покрыть потери kahju korvama, \покрыть расходы kulusid katma, \покрыть долг võlga tasuma v katma;

3. кого-что varjama; \покрыть чью вину kelle süüd varjama, \покрыть преступление kuritegu varjama;

4. что läbima; \покрыть расстояние vahemaad läbima;

5. что ülek. summutama, matma, varjutama, üle käima v kostma (heli kohta); оркестр не мог \покрыть его голоса (isegi) orkester ei suutnud ta häält varjutada v summutada, ta hääl oli v käis v kõlas (isegi) orkestrist üle, последние слова оратора были покрыты аплодисментами käteplagin summutas v mattis kõneleja viimased sõnad;

6. (без несов.) кого-что, чем üle käima, tapma, katma (kaardimängus);

7. кого (loomi) paaritama;

8. (без несов.) кого-что, чем madalk. sõimuga üle valama; ‚

покрыто мраком неизвестности (on) täieliku saladuskatte all;

\покрыть v

покрывать славой kuulsussäraga ümbritsema;

\покрыть v

покрывать позором v

стыдом häbisse saatma, häbivääristama, häbistama; vrd.

165a Г несов.

1. что mida plekitama v plekiliseks v laiguliseks tegema, millele plekke v laike jätma;

2. кого-что, чем ülek. häbi tegema kellele, määrima, häbistama, mustama keda-mida; \пятнать своё имя oma nimele häbi tegema, \пятнать свою репутацию oma mainet rikkuma;

3. кого kõnek. kulliks lööma (kullimängus); vrd.

278*a (повел. накл. \выставитьи и \выставитьь, \выставитььте) Г сов.несов.

выставлять 1. что (välja) tõstma; мы \выставитьили шкаф в переднюю me tõstsime kapi esikusse, \выставитьить рамы aknaid eest ära tõstma v võtma, \выставитьить на стол бутылки с молоком piimapudeleid lauale tõstma v panema;

2. кого madalk. välja viskama v ajama; \выставитьить за дверь (toast) välja viskama;

3. кого-что välja panema; eksponeerima; näitama, demonstreerima; на выставке было \выставитьлено много пейзажей näitusel oli (väljas) palju maastikumaale, на витрину \выставитьили новый товар vaateaknale pandi uus kaup, \выставитьить часовых tunnimehi paigutama v postile panema, \выставитьить команду meeskonda välja panema;

4. кого esitama, üles seadma; \выставитьить требование nõudmist esitama, \выставитьить двух кандидатов kahte kandidaati üles seadma;

5. кого, кем kõnek. silma paista laskma, esile tõstma; он \выставитьил себя в дурном свете ta näitas end halvast küljest, \выставитьить как образец eeskujuks seadma, näidisena esitama;

6. что, кому välja panema (hindeid); ученикам \выставитьили годовые отметки õpilastele pandi aastahinded välja;

7. что peale märkima v kirjutama; \выставитьить дату kuupäeva peale märkima millele, dateerima mida;

8. что, чего, кому kõnek. välja tegema, kostitama; \выставитьить вина кому veini välja tegema kellele, \выставитьить угощение кому kostitama keda;

9. что välja sirutama, ette ajama, nähtavale sättima; \выставитьить голову в окно pead aknast välja pistma, \выставитьить подбородок lõuga ette ajama

229b Г несов. кого-что olema kellel-millel, evima, omama; он \иметьет на это право tal on selleks õigus, надо \иметьть терпение peab olema kannatust, он \иметьет большой опыт tal on suured kogemused, это \иметьет важное значение sel on suur tähtsus, see on väga tähtis, я против него ничего не \иметью mul pole tema vastu midagi, он \иметьл смелость заявить, что…; tal oli julgust v südant öelda, et, \иметьть хорошую репутацию heas kuulsuses v hea mainega olema, \иметьть успех edukas olema, kellel edu olema, \иметьть целью sihiks olema, он \иметьл всё под рукой v под руками tal oli kõik käepärast v käe-jala juures, он не \иметьет понятия об этом tal pole sellest aimu(gi), я \иметью на него влияние mul on tema üle mõjuvõimu, честь \иметью доложить mul on au teatada, \иметьть разрыв mat. katkema, \иметьть место toimuma, mat. kehtima, \иметьть запах lõhnama, \иметьть намерения kavatsema; ‚

\иметьть в виду кого-что silmas pidama (näit. mingit asjaolu), (siinjuures) mõtlema, arvesse võtma keda-mida;

\иметьть виды на кого-что arvestama kellega-millega, pretendeerima, hammast ihuma kellele-millele, kelle-mille peale;

\иметьть голову на плечах kõnek. pead v nuppu olema kellel;

\иметьть дело с кем-чем tegemist tegema kellega-millega;

\иметьть зуб против кого kõnek. vimma v viha kandma kelle peale;

\иметьть сердце на кого kõnek. okast südames kandma kelle vastu, vimma kandma kelle peale

229b Г сов.

1. кого-что, чего, с инф. haletsema, kellest-millest kahju olema; säästma keda; \пожалетьть сироту vaeslapsest kahju olema, ничего не \пожалетью для кого kelle jaoks pole mul millestki kahju;

2. о ком-чём, чего taga nutma v kahetsema keda-mida;

3. кого madalk. hellitama, hoidma, hellalt kohtlema; vrd.

169a Г несов.сов.

разобрать 1. что lahti võtma, demonteerima, lahti monteerima, osadeks lahutama, osandama, lammutama (ka trük.); \разбиратьть пулемёт kuulipildujat lahti võtma, \разбиратьть часы kella osadeks lahutama, \разбиратьть печь ahju lammutama, \разбиратьть постель voodit (magamaminekuks) tegema;

2. что sort(eer)ima, jaotama, korda seadma; \разбиратьть письма kirju sort(eer)ima, \разбиратьть по номерам numbrite järgi sort(eer)ima v jaotama, \разбиратьть бумаги pabereid korda seadma, \разбиратьть кассу trük. tähekasti korda seadma;

3. что arutama, analüüsima, käsitlema; \разбиратьть персональное дело personaalküsimust arutama, \разбиратьть дело в суде asja kohtus v kohtulikult arutama, \разбиратьть конфликт konflikti arutama, \разбиратьть статью artiklit v kirjutist arutama v analüüsima, \разбиратьть предложение lgv. lauset analüüsima, lauseanalüüsi tegema;

4. что, без доп. aru saama, mõistma, taipama; я не \разбиратью его почерк ma ei saa tema käekirjast aru, ma ei loe tema käekirja välja, не \разбиратью, кто говорит правду ma ei taipa, kes kõneleb tõtt;

5. что (kõike paljude poolt) võtma v ostma; \разбиратьть весь товар kõnek. kogu kaupa ära ostma;

6. (без 1 и 2 л.) кого kõnek. valdama, võimust võtma; его \разбиратьла злость teda valdas viha, ревность \разбиратьет armukadedus võtab võimust, зависть \разбиратьет кого kellel on kade meel, kes on kadedust täis, смех \разбиратьет naer tikub v kipub peale;

7. (безл.) кого kõnek. pähe hakkama, pehmeks tegema (alkoholi kohta); понемногу вино \разбиратьло всех vähehaaval hakkas vein kõigile pähe;

8. (без сов.) что kõnek. valima, vahet tegema; не \разбиратья средств vahendeid valimata, ехать, не \разбиратья дороги teed valimata v huupi v umbes sõitma; ‚

\разбиратьть v

разобрать по косточкам кого-что kõnek. keda-mida üksipulgi läbi arutama v võtma

186 Г несов.

1. что, чем, на что lõikama (ka ülek.); \резать ножом сыр noaga juustu lõikama, на куски tükkideks lõikama, tükeldama, \резать большими ломтями suurteks viiludeks v käärudeks v suurte viiludena v käärudena lõikama, \резать лук sibulat hakkima v lõikama, \резать коньками лёд uiskudega jääd lõikama, \резать нарыв kõnek. paiset (lahti) lõikama, \резать волны laineid lõikama v murdma, \резатьмяч sport palli lõikama (näit. võrkpallis), ножницы не режут käärid ei lõika v ei võta, свет режет глаза valgus lõikab silma, valgus on silmale valus;

2. что, из чего, по чему, на чём nikerdama, voolima; graveerima, uurendama; \резать из дерева nikerdama, puust voolima, (puu)nikerdisi tegema, \резать по металлу metalli graveerima v uurendama;

3. кого-что tapma, veristama; \резать гусей hanesid tapma, \резать свинью siga veristama;

4. (безл.) lõikavat valu tegema, lõikavalt valutama; в животе режет kõhus on lõikav(ad) v terav(ad) valu(d), kõhus nagu lõikaks;

5. что (sisse) soonima; ремень режет плечо rihm soonib õlga;

6. кого ülek. madalk. (eksamil) läbi kukutama v põrutama;

7. что, без доп. kõnek. suisa v suu sisse ütlema, teravalt ütlema;

8. кого-что ülek. kõnek. hukutama, hukka saatma, hauda ajama;

9. madalk. kiiresti v ägedasti v raginal v riks-raks toimima, nagu pohli panema; ‚

\резать ухо v

уши kõnek. kõrvu lõikama;

\резать глаз v

глаза (1) silmal v silmadel valus vaadata olema, (2) pilku riivama;

\резать без ножа кого madalk. keda elusalt hauda ajama;

\резать по живому kõnek. mida nagu kreissaega läbi lõikama;

\резать правду в глаза кому kõnek. sulatõtt suu sisse ütlema v näkku paiskama kellele

287a Г сов.несов.

окружать кого-что, кем-чем keda-mida ümbritsema (ka ülek.), ümber v sisse piirama, kelle-mille ümber koguma; \окружить сад забором aiale tara ümber tegema, aeda taraga ümbritsema, \окружить вниманием кого keda tähelepanuga ümbritsema, kelle vastu väga tähelepanelik olema, \окружить ребёнка заботой lapse eest igati hoolitsema v hoolt kandma, \окружить город linna ümber piirama, тесно \окружить рассказчика jutuvestja ümber kobaras koos olema, \окружить себя единомышленниками enda ümber mõttekaaslasi koondama

239 Г сов.

1. кого-что, во что, на кого-что, без доп. (üle, läbi) vaatama; nägema; \посмотреть в окно aknast välja vaatama, \посмотреть на сына pojale otsa vaatama, \посмотреть в упор ainiti otsa vaatama, \посмотреть мотор mootorit (üle) vaatama, \посмотреть больного haiget läbi v üle vaatama, хочется \посмотреть своими глазами oma silmaga tahaks näha, (это) мы ещё посмотрим kõnek. seda me veel vaatame v näeme, посмотрим kõnek. eks me näe, а вот посмотришь! kõnek. küll sa näed! я не посмотрю, что он бригадир kõnek. ega see mulle veel loe, et ta brigadir on;

2. (без страд. прич.) за кем-чем järele vaatama, valvama; \посмотреть за порядком korra järele valvama; ‚

\посмотреть v

смотреть правде в глаза tõele näkku v silma vaatama;

\посмотреть одним глазом на кого-что (ühest) silmanurgast jälgima keda-mida; vrd.

232a (дееприч. наст. вр. глядя и глядя) Г несов.

1. без доп., на кого-что vaatama (ka ülek.); \глядетьеть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, \глядетьеть на картину pilti vaatama, \глядетьеть на друга sõbrale otsa vaatama, \глядетьеть прямо в глаза кому kellele otse silma sisse vaatama, \глядетьеть исподлобья altkulmu vaatama, \глядетьеть в окно aknast välja v sisse vaatama, окна \глядетьят на север aknad on põhja poole;

2. за кем kõnek. kelle järele vaatama; \глядетьеть за больным haige järele vaatama, haige eest hoolitsema;

3. кем, каким kõnek. kellena, millisena välja nägema, näima; \глядетьеть простачком lihtsameelne näima;

4. \глядетьишь в функции вводн. сл. madalk. võib v oleks võinud juhtuda, et…;; к вечеру, \глядетьишь, дома были бы vaata et oleksime õhtuks koduski olnud;

5. \глядетьи,

\глядетьите в функции частицы kõnek. vaata v vaadake, et…; (hoiatus); \глядетьи, не забудь vaata, et sa ei unusta, \глядетьи у меня! vaata sa mul! ‚

(идти) куда глаза \глядетьят (minema) kuhu jalad viivad;

\глядетьеть v

смотреть букой v

волком kõnek. altkulmu põrnitsema;

\глядетьеть v

смотреть в гроб v

в могилу haua äärel seisma, ühe jalaga hauas olema;

\глядетьеть v

смотреть во все глаза kõnek. pärani silmi (otsa) vaatama;

\глядетьеть v

смотреть косо на кого-что kellele-millele viltu vaatama;

\глядетьеть v

смотреть в оба за кем-чем kõnek. keda-mida hoolega passima v jälgima;

\глядетьеть v

смотреть в глаза смерти surmale silma vaatama;

\глядетьеть v

смотреть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama;

\глядетьеть v

смотреть свысока на кого-что kellele-millele ülalt alla vaatama;

того и \глядетьи kõnek. iga hetk võib juhtuda, et…;;

на ночь глядя vastu ööd; vrd.

198 Г сов.несов.

показывать 1. кого-что, кому-чему (ette) näitama; \показать паспорт passi näitama, \показать, как делать ette näitama, kuidas teha tuleb, \показать больного врачу haiget arstile näitama, \показать язык keelt näitama;

2. чем, на кого-что näitama, osutama; \показать пальцем sõrmega v näpuga näitama (ka ülek.), \показать рукой käega näitama v osutama, \показать дорогу кому kellele teed näitama v juhatama;

3. кому-чему, что (üles) näitama, ilmutama, demonstreerima, kujutama; часы показали полночь kell näitas kesköötundi, \показать прекрасные знания hiilgavaid teadmisi näitama v ilmutama, \показать лучшее время в беге на 100 м saja meetri jooksus parimat aega saavutama v näitama (kõnek.), \показать себя на деле end töös näitama, \показать опыт katset demonstreerima, \показать своё превосходство oma üleolekut näitama v demonstreerima, \показать в романе romaanis kujutama, я ему покажу kõnek. ma talle (veel) näitan;

4. (без несов.; без страд. прич.) на кого, с союзом что jur. tunnistama, tunnistust andma; \показать под присягой vande all tunnistama v tunnistust andma,

5. показан, \показатьа, \показатьо, \показатьы (кр. ф. страд. прич.) (on) soovitatav v sobiv v näidustatud v kasulik; больному показан покой haige vajab rahu; ‚

\показать v

показывать (на) дверь кому ust näitama kellele;

\показать v

показывать спину (1) selga pöörama, (2) sääri v putket tegema;

не \показать v

не показывать v

не подавать v

не подать (и) вида v

виду mitte teist nägugi tegema, mitte välja näitama;

\показать v

показывать когти v

ногти v

ноготки v

зубы kõnek. hambaid näitama;

\показать кузькину мать madalk.,

\показать, где раки зимуют кому kõnek. näitama, kuidas Luukas õlut teeb v keedab v pruulib;

\показать v

показывать кукиш в кармане madalk. (püksi)taskus rusikat pigistama (julguse puudumise tõttu);

\показать v

показывать товар лицом keda-mida kõige paremast küljest v kõige soodsamas valguses näitama;

\показать v

показывать пятки kõnek. sääri v putket tegema, varvast laskma v viskama

1. 171a, b кого-что, чего, от кого, с союзом чтобы, с инф., без доп. nõudma, vajama; \потребовать объяснений у кого kellelt seletust nõudma, \потребовать от дирекции чего direktsioonilt mida nõudma, это потребует много времени see võtab v nõuab palju aega, selleks läheb vaja palju aega, это потребует серьёзной работы see nõuab tõsist tööd, selleks on vaja tõsist tööd teha;

2. 171a кого-что, куда (välja) kutsuma; \потребовать в суд кого keda kohtusse välja kutsuma; vrd.

257 Г несов.

1. seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); \стоятьять на месте paigal seisma v püsima, \стоятьять на ногах püsti seisma, \стоятьять на цыпочках kikivarvul seisma, \стоятьять навытяжку tikksirgelt seisma, \стоятьять спиной к кому seljaga v selg kelle poole seisma, \стоятьять перед зеркалом peegli ees seisma, \стоятьять на ветру tuule käes seisma, \стоятьять в очереди järjekorras seisma v olema, \стоятьять перед глазами silmade v silme ees seisma, \стоятьять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, \стоятьять борт о борт pardati v pardad vastakuti v parras pardas seisma, \стоятьять на мели madalikul seisma v olema, \стоятьять на якоре ankrus seisma v olema, \стоятьять на вахте vahis seisma v olema, \стоятьять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, \стоятьять на стороне кого kelle poolt olema, \стоятьять в центре внимания tähelepanu keskpunktis v keskmes olema, \стоятьять у власти võimul olema, valitsema, \стоятьять во главе чего mille eesotsas olema, \стоятьять на повестке дня päevakorras olema, \стоятьять в списке nimekirjas olema, \стоятьять наготове valmis olema, \стоятьять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, \стоятьять в обороне kaitses v kaitsel olema, \стоятьять на почту (vahi)postil olema v seisma, \стоятьять на коленях põlvili olema, põlvitama, \стоятьять лагерем laagris olema, \стоятьять на зимних квартирах talvekorteris olema, \стоятьять перед катастрофой katastroofi v suure õnnetuse äärel v hukkumas v hukul olema, часы \стоятьят kell seisab, работа \стоятьит töö seisab, перед нами \стоятьят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы \стоятьят в вазе lilled on vaasis, слёзы \стоятьят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах \стоятьяли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel v vees, \стоятьяло лето oli suvi, на дворе \стоятьял октябрь käes oli oktoober, \стоятьяли солнечные дни olid v püsisid päik(e)selised v päikest täis päevad, жара \стоятьит palav v kuum ilm püsib, peab palavat v kuuma ilma, на ногах не \стоятьит ta püsib vaevu jalul, в ушах \стоятьял шум kõrvus kohises, \стоятьит грохот müriseb, mürtsub, \стоятьит смех on kuulda naeru, naerdakse;

2. стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! \стоятьйте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde; ‚

\стоятьять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma;

\стоятьять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma;

\стоятьять на карте kaalul olema;

\стоятьять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu v hingerahu mitte andma; ругать v бранить на чём

свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must;

\стоятьять выше кого kellest üle olema;

\стоятьять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks v kindlaks jääma;

\стоятьять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel v ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel;

\стоятьять на ложном пути valel teel olema;

\стоятьять на смерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama;

\стоятьять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema

119 П (кр. ф. \чистыйт, чиста, \чистыйто, \чистыйты; сравн. ст. чище)

1. puhas, korras, kasitud; \чистыйтая комната puhas tuba, \чистыйтое полотенце puhas käterätik, \чистыйтая одежда puhtad rõivad;

2. puhas, puhas-, tühi, lage, vaba; \чистыйтая тетрадь puhas v tühi vihik (täis kirjutamata), \чистыйтый лист (1) puhas v tühi leht, (2) trük. puhaspoogen, \чистыйтое поле tühi v lage väli v põld, \чистыйтая полоса воды vaba veeriba, \чистыйтое небо selge v puhas v pilvitu taevas, ночевать под \чистыйтым небом lageda taeva all ööbima v ööd olema;

3. (без кр. ф.) puhas-, puhas, ehtne, ehe, lisanditeta, segunemata, rikkumata; \чистыйтый доход puhastulu, \чистыйтая прибыль puhaskasu(m), \чистыйтая продукция puhastoodang, netotoodang, \чистыйтый вес puhaskaal, puhasmass, \чистыйтая культура biol. puhaskultuur (ühe liigi rakkudest); \чистыйтое золото puhas v ehe v ehtne kuld, \чистыйтая шерсть puhas vill, täisvill, \чистыйтые металлы puhtad metallid (lisandita), \чистыйтые краски puhtad värvid, \чистыйтый тон puhas toon, \чистыйтая вода (1) puhas vesi, (2) (jää)vaba vesi, \чистыйтый спирт puhas piiritus, \чистыйтый пар põll. puhaskesa, kultuurideta kesa, täiskesa, \чистыйтое произношение puhas v laitmatu v korralik hääldus, \чистыйтый голос puhas v selge hääl, \чистыйтая наука puhas teadus (praktilise rakenduseta), \чистыйтое искусство puhas kunst (kunst kunsti pärast), говорить на \чистыйтом русском языке puhast vene keelt rääkima, vene keelt puhtalt rääkima;

4. (бeз кр. ф.) puhas-, puhas, viimistletud, korralik, peen; \чистыйтый шов puhasvuuk, ищет \чистыйтую работу otsib puhast tööd;

5. ülek. puhas, karske, kasin, aus; \чистыйтый человек puhas v karske inimene, \чистыйтая девушка karske v kasin neiu, \чистыйтые деньги aus raha, \чистыйтые намерения ausad plaanid v kavatsused, \чистыйт душой puhta hingega;

6. (без кр. ф.) puhas, päris, täielik, tõeline, lausa, puha, puhta (kõnek.); \чистыйтая случайность puhas juhus, \чистыйтый Шаляпин madalk. (nagu) päris v eht(ne) Šaljapin, \чистыйтая пытка päris v lausa v puhta piin, \чистыйтое наказание tõeline nuhtlus, \чистыйтая правда sulatõde, puhas tõde, \чистыйтая беда püstihäda, lihtsalt rist, \чистыйтый вздор puhas v selge v täielik v tõeline jama, täisjama, это \чистыйтая ложь see on puha vale;

7. (без кр. ф.) kõnek.nalj. paljas, kõigest ilma, lage (rahast);

8. lõplik; suur; \чистыйтая отставка madalk. lõplik erruminek, aplaagrisse jäämine, \чистыйтый понедельник kirikl. kannatusnädala esmaspäev, \чистыйтый четверг kirikl. kannatusnädala neljapäev, suur neljapäev, \чистыйтая суббота kirikl. vaikne laupäev (päev enne ülestõusmispühi); ‚

\чистыйтой v

чистейшей воды kõnek. kõige ehtsam v puhtam, pesueht, läbi ja läbi, puhastverd;

выводить v

вывести на \чистыйтую воду кого-что kõnek. keda valge ette tooma, mida päevavalgele tooma;

принимать v

принять за \чистыйтую монету что mida puhta kullana võtma;

по \чистыйтой совести ausalt, puhta südametunnistusega;

с \чистыйтой совестью puhta südamega v süümega v südametunnistusega;

от \чистыйого сердца puhtast südamest

169a Г несов.сов.

пожрать 1. кого-что ahnelt v aplalt (ära) sööma, nahka pistma, vohmerdama, süüa ahmima, vohmima, puukima, õgima (looma kohta; madalk. ka inimese kohta);

2. (без сов.) что ülek. neelama, õgima; \пожиратьть книги raamatuid neelama, машина \пожиратьет километры auto lausa neelab kilomeetreid, пламя \пожиратьет дом tulekeeled õgivad maja, maja on üleni leekides;

3. (без сов.) кого ülek. jäägitult haarama; любопытство \пожиратьло его ta põles uudishimust; ‚

\пожиратьть глазами v

взглядом кого-что kõnek. silmadega õgima v sööma keda-mida

217a Г несов.

1. что (välja) kiskuma, tõmbama, rebima; \рвать гвозди naelu välja kiskuma v tõmbama, \рвать зубы kõnek. hambaid kaksama v välja tõmbama;

2. noppima, küljest kiskuma; \рвать цветы lilli noppima, \рвать вишни kirsse noppima;

3. что-кого (katki, lõhki) rebima, tõmbama, kiskuma, tirima, käristama; \рвать на куски tükkideks rebima, \рвать платье kleiti katki rebima, машина рвёт нитку õmblusmasin lööb niidi katki, ветер рвёт паруса tuul rebib v peksab purjesid, волки рвут овец hundid murravad lambaid, \рвать за волосы karvustama, tutistama, \рвать отношения ülek. suhteid katkestama;

4. что, чем õhku laskma, lõhkama; \рвать скалу kaljut lõhkama, \рвать мост silda õhku laskma;

5. (безл.) tulitama, tuld välja lööma, kihkama, kõrvetavat valu tegema; рану рвёт haav tulitab v kihkab v teeb kõrvetavat valu;

6. ülek. madalk. (pettusega) endale kahmama v rabama v krabama; рвёт куши, где может krabab, kust kätte saab; ‚

\рвать и метать kõnek. tuld ja tõrva sülitama v välja ajama;

\рвать на себе волосы kõnek. endal juukseid katkuma;

\рвать горло v

глотку kõnek. halv. täiest kõrist röökima;

\рвать на части кого kõnek. keda lõhki kiskuma;

\рвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma, minema nagu värsked saiad