-
101 конь
14 С м. од. hobune (ka võimlemisriist), ratsu (ka males); оседлать \конья hobust saduldama, упражнения на \конье sport harjutused hobusel, боевой \коньь lahinguratsu, ход \коньём (1) ratsukäik, (2) ülek. järsk v viimane meede, по коням! sadulasse!, железный \коньь ülek. raudruun; ‚дарёному \конью в зубы не смотрят vanas. kingitud hobuse suhu ei vaadata;не в \конья корм kõnekäänd (kõigest) sellest pole kasu v tulu;\коньь ещё не валялся у кого kõnekäänd kellel on alg alles alustamata v ots üles võtmata -
102 конюшня
66 С ж. неод.1. (hobuse)tall;2. ülek. kõnek. must v räpane paik; не комната, а \конюшняя tuba on segi v must nagu sealaut;3. (без мн. ч.) hobused; ‚авгиевы \конюшняи Augeiase (Augiase) tallid -
103 лошадиный
126 П1. hobu-, hobuse(-), hobuslik; \лошадиныйая сила füüs. hobujõud, \лошадиныйые копыта hobusekabjad;2. ПС\лошадиныйые мн. ч. од. zool. hobuslased ( Equidae) -
104 лошадь
91 (твор. п. мн. ч. \лошадььми и \лошадьями) С ж. од. zool. hobune ( Equus); верховая \лошадьь ratsahobune, вьючная \лошадьь kandehobune, ломовая \лошадьь veohobune, скаковая \лошадьь võidusõiduhobune, племенная \лошадьь tõuhobune, коренная \лошадьь juhthobune (kolmikrakendis), пристяжная \лошадьь priipassihobune, упряжная \лошадьь rakmehobune, горячая \лошадьь tuline ratsu, верхом на \лошадьи ratsa, садиться на \лошадьь hobuse selga istuma, закладывать \лошадьей hobuseid ette panema v rakendama (näit. troikat), запрягать \лошадьь hobust rakendama, седлать \лошадьь hobust saduldama -
105 падение
115 С с. неод. (обычно без мн. ч.) kukkumine; langemine, langus, lang; alanemine; \падение с лошади hobuse seljast kukkumine, \падение крепости kindluse langemine, свободное \падение vaba langemine, угол падения lange(mis)nurk, \падение давления füüs. rõhulang, \падение напряжения el. pingelang, \падение реки hüdr. jõe lang, \падение долины geol. oru lang, моральное \падение moraalne langus, \падение воды в реке jõevee alanemine, \падение цен на что mille hindade alanemine, \падение слоя geol. kihi kallakus, \падение звёзд astr. tähesadu, \падение правительства valitsuse laialiminek -
106 перебирать
Г несов.1. 169a сов.2. 169a что sõrmitsema, näpitsema, näppima; \перебирать струны pillikeeli sõrmitsema, \перебирать носовой платок taskurätikut näppima;3. 169b чем siputama, vehklema, (rütmiliselt) klõbistama v klõpsutama; ребёнок перебирает ножками laps siputab jalgu, \перебирать каблуками kontsi klõbistama, \перебирать ногами sibama, sibades jooksma v kõndima, jalgadega sõudma (näit. hobuse kohta) -
107 погонщик
18 С м. од. (koerte-, hobuse-, karja- vm.) ajaja, ajur -
108 подхватить
316a Г сов.несов.подхватывать 1. кого-что alt v lennult v õhust v kukkumise pealt kinni haarama v püüdma (ka ülek.); \подхватить кого под мышки keda kaenla alt kinni haarama, \подхватить за руки kätest haarama, \подхватить брошенный мяч palli lennult haarama v püüdma, \подхватить чужую мысль teiste mõttest kinni haarama;2. кого-что kõnek. kaasa haarama v viima; быстрое течение подхватило лодку (kiire) vool viis paadi kaasa;3. кого-что ülek. kõnek. saama, (endale) napsama; \подхватить насморк nohu saama, \подхватить богатую невесту endale rikast pruuti napsama;4. 316b (paigalt) sööstma, minema tormama (hobuse vm. kohta);5. что, без доп. kaasa laulma hakkama, laulus kaasa lööma;6. что ülek. toetama; \подхватить призыв üleskutset toetama, \подхватить хором kooris toetama -
109 привести
367 Г сов.несов.приводить кого-что, к чему, во что (juurde, ette, kohale) tooma v viima (ülek. без 1 и 2 л.); \привести врача arsti tooma, я приведу лошадь ma toon hobuse kohale, тропинка привела его к дому teerada juhtis v viis v tõi ta maja juurde, \привести в качестве примера näiteks v näidet tooma, \привести к мысли mõttele viima, \привести к победе võidule viima, \привести к общему знаменателю что ühisnimetaja alla viima, ühist nimetajat leidma (mat., ka ülek.), \привести в исполнение что täide viima, teostama, \привести в соответствие что с чем mida millega vastavusse viima, mida millele vastavaks tegema, \привести в восторг vaimustusse viima, vaimustama, \привести в отчаяние meeleheitele viima, \привести в замешательство segadusse ajama v viima, \привести в ужас kabuhirmu peale ajama, \привести в хорошее настроение кого kelle tuju heaks tegema, kellel tuju tõstma, \привести в уныние кого kelle tuju halvaks tegema, keda kurvaks tegema, \привести в негодность kasutuskõlbmatuks tegema, rikki ajama, \привести себя в порядок end korda tegema, \привести в порядок korda seadma, korrastama, \привести в боевую готовность lahinguvalmis seadma, \привести в движение liikuma v käima panema, käivitama, käitama, \привести к убеждению veenduma panema, \привести к упадку laostama, \привести к гибели hukutama, \привести к присяге vannet võtma, jur. ka vannutama, \привести цитату tsiteerima; ‚господи kõnek. jumal hoidku selle eest;к добру не приведёт kõnek. ei see head too;\привести vприводить в чувство meelemärkusele tooma,\привести vприводить в себя кого (1)teadvusele v meelemärkusele tooma, (2) ülek. meelemõistusele v maa peale tagasi tooma -
110 прижать
220 Г сов.несов.прижимать кого-что, к кому-чему1. vastu v ligi suruma v pressima v litsuma; \прижать противника к земле vastast maha panema v vastu maad suruma, \прижать ухо к стене kõnek. kõrva vastu seina suruma, \прижать руку к сердцу kätt südame vastu suruma, \прижать уши kõrvu pea ligi v lidusse tõmbama v vedama (näit. hobuse kohta);2. кого-что ülek. kõnek. pitsitama, survet avaldama, ahistama; ‚\прижать vприпереть в угол кого kõnek. keda nurka suruma, kimbatusse v kitsikusse v ummikusse ajama;\прижать к ногтю кого madalk. keda nurka suruma, kelle kõri pihku võtma, kellele jalga kõrile panema;\прижать v\прижать vподжать хвост kõnek. saba jalgade vahele tõmbama;\прижать vприщемить хвост кому kõnek. kellele saba peale astuma, kelle tiibu kärpima -
111 ржание
115 С с. неод. hirnumine (madalk. ka ülek.), hirnatus; \ржание лошади hobuse hirnumine v hirnatus -
112 саврасый
119 П põdravõik (hobuse värvuse kohta) -
113 свалиться
306 Г сов.несов.сваливаться I 1. с кого-чего, на что, подо что, куда alla v maha v ümber kukkuma, maha langema; alla v ümber v küljele vajuma; \свалитьсяться с лестницы trepist alla kukkuma, \свалитьсяться с лошади hobuse seljast (maha) kukkuma, \свалитьсяться с ног от усталости väsimusest ümber kukkuma, забор \свалитьсялся aed v tara on ümber kukkunud v maha vajunud v maas, самолёт \свалитьсялся на левое крыло lennuk vajus vasakule küljele;2. ülek. kõnek. (kaela) sadama; на кого-что õlule v kaela langema; ты откуда \свалитьсялся? kust sina siia said v välja ilmusid?, на него \свалитьсялось большое горе tal on suur mure, все дела \свалитьсялись на него kõik tööd-toimetused jäid tema teha v tema kaela;3. kõnek. voodisse pikali v siruli jääma (haiguse tõttu); lõpma (loomade kohta); он \свалитьсялся haigus v tõbi on ta maha võtnud; ‚ \свалитьсяться v сваливатьсякак снег на голову kõnek. nagu välk selgest taevast (tulema, kaela sadama);как с луны \свалитьсяться kõnek. nagu kuu pealt kukkuma;камень с души \свалитьсялся kivi langes südamelt;\свалитьсяться vсваливаться с плеч kõnek. (1) oma kaelast ära saama, (2) seljas ära lagunema;как с неба \свалитьсяться kõnek. (1) nagu välk selgest taevast, ootamatult kaela sadama, (2) nagu kuu pealt kukkuma, (3) nagu taevast sülle kukkuma;\свалитьсяться vсваливаться на плечи кого, чьи kõnek. kelle õlule jääma -
114 слезть
354 Г сов.несов.слезать 1. с кого-чего alla v maha ronima; \слезтьть с коня hobuse seljast maha ronima, sadulast maha tulema;2. с чего, без доп. kõnek. maha tulema; \слезтьть с поезда rongilt maha tulema, краска \слезтьла värv on maha tulnud, кожа \слезтьла с рук kätelt on nahk maas, шапка \слезтьла на затылок müts on kuklasse vajunud -
115 сойти
374 Г сов.несов.сходить I 1. с кого-чего alla v maha tulema v minema; на что laskuma (ka ülek.); \сойти с лестницы trepist alla tulema v minema, treppi mööda laskuma, \сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, \сойти с подножки astmelaualt alla v maha astuma, \сойти на станции jaamas maha tulema v minema, \сойти с поезда rongilt maha tulema v minema, кожа сошла с пальца sõrme v varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära v maha, снег сошёл с полей lumi on v oli põldudelt läinud v sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, \сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), \сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.), \сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.), \сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.);2. с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on v oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on v oli näolt maha tulnud v läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;3. с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; \сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama v astuma, \сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja v rööbastelt maha;4. kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;5. сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;6. за кого-что kelle-mille pähe v eest käima, mõõtu välja andma; \сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja; ‚\сойти vсходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma;\сойти vсходить на нет tühja minema v jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema;\сойти vсходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi v õnneks minema;\сойти vсходить с ума (1) aru v mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema;\сойти в могилу kõnek. hauda minema;не \сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus -
116 спрыгнуть
335b Г сов.несов.спрыгивать с кого-чего, куда alla v maha hüppama; \спрыгнуть с лошади hobuse seljast maha hüppama -
117 труп
1 С м. неод. laip, surnukeha, koolnu; korjus; \труп коня hobuse korjus, вскрытие \трупа laiba lahkamine v lahang; ‚\труп (kas või) üle laipade minema;только через мой \труп ainult üle mine laiba -
118 упасть
356b Г сов.1. maha v alla v pikali kukkuma v langema (ka ülek.), maha varisema, maha v alla vajuma; \упастьсть с лошади hobuse seljast v sadulast maha kukkuma, \упастьсть без чувств meelemärkuseta maha kukkuma v varisema, \упастьсть в обморок minestusse langema, (ära) minestama, \упастьсть навзничь selili kukkuma, \упастьсть ничком ninali v silmili v näoli kukkuma, книга \упастьла на пол raamat kukkus põrandale, \упастьли первые капли дождя langesid esimesed vihmapiisad, занавес \упастьл eesriie langes, \упастьсть в постель voodisse vajuma, \упастьсть на грудь кому kelle rinnale langema, голова \упастьла на грудь pea vajus v langes rinnale, волосы \упастьли на плечи juuksed vajusid v langesid õlgadele, свет \упастьл на его лицо valgus langes ta näole, взгляд \упастьл на незнакомца pilk langes tundmatule, настроение \упастьло tuju v meeleolu langes, роса \упастьла kaste tuli maha;2. saabuma, laskuma; ночь \упастьла saabus öö, сумерки \упастьли saabus videvik;3. alanema, vähenema, langema (ka ülek.); барометр \упастьл baromeeter langes, температура \упастьла palavik v temperatuur alanes v langes, скорость \упастьла kiirus vähenes v langes, цены \упастьли hinnad on alanenud v langenud, интерес к кому-чему \упастьл huvi kelle-mille vastu on vähenenud v langenud, вода \упастьла vesi on alanenud, рубль \упастьл kõnek. rubla (väärtus) on langenud;4. nõrgenema, nõrkema, vaibuma; ветер \упастьл tuul nõrgenes v vaibus, голос \упастьл hääl nõrgenes, жара \упастьла kuumus andis järele, силы \упастьли jõud nõrkes v ütles üles;5. alla käima, allamäge minema; дисциплина \упастьла kord on alla käinud v käis alla, искусство \упастьло kunst on alla käinud v mandunud;6. madalk. lõpma, otsa saama; ‚\упастьсть в ноги кому v\упастьсть с неба на землю taevast v pilvedelt maa peale kukkuma v langema, asju kainema pilguga v kainelt vaatama;сердце \упастьло у кого kõnek. kellel läks südame alt külmaks, kelle süda vajus saapasäärde;\упастьсть в чьихяблоку негде \упастьсть kõnek. nööpnõelgi ei mahu maha kukkuma, täiskiilutud, puupüsti täis;как vточно с луны \упастьсть kõnek. nagu kuu pealt kukkuma;точно vкак с неба \упастьсть kõnek. (1) nagu välk selgest taevast ilmuma, (2) taevast sülle kukkuma, (3) nagu kuu pealt kukkuma -
119 фураж
29 С м. неод. (бeз мн. ч.) (looma)sööt, keert, (hobuse)moon, furaaž; грубый \фураж koresööt, зерновой \фураж sööda(tera)vili -
120 хвост
2 С м. неод.1. saba (ka ülek.), händ; лисий \хвост rebase saba, rebasesaba, мышиный \хвост hiire saba, hiiresaba (ka ülek.), \хвост спускового крючка päästikusaba, \хвост кометы komeedi saba, \хвост поезда rongi saba v lõpp, \хвост полосы trük. veerusaba, veerulõpp, \хвост литеры trük. trükitüübi valunaga, ласточкин \хвост ehit. kalasaba (muster, seotis, tapp), конский \хвост (1) hobuse saba, hobusesaba (ka ülek.), (2) anat. hobusesaba (seljaaju närvijätked), \хвост дыма suitsuviir, suitsujoom, \хвост пыли tolmujutt, \хвост поклонников austajate rodu v parv, платье с длинным \хвостом slepiga v vedikuga v pika sabaga kleit, тянуть за \хвост sabast kiskuma, стоять в \хвосте колонны kolonni sabas v lõpus seisma, идти v плестись в \хвосте sabas sörkima (ka ülek.), наступить кому на \хвост kellele saba peale astuma (kõnek. ka ülek.), поджать \хвост saba jalge vahele tõmbama (kõnek. ka ülek.), махать \хвостом sabaga vehkima, вилять v вертеть \хвостом (1) saba liputama, (2) перед кем ülek. madalk. lipitsema, saba liputama, (3) ülek. madalk. keerutama, vingerdama, haake viskama, задрать \хвост (1) saba püsti ajama v rõngasse tõmbama, (2) ülek. madalk. pead kuklasse v nina püsti ajama, сдать все \хвосты kõnek. kõiki sabasid v võlgnevusi likvideerima (näit. eksamite kohta);2. tehn.\хвосты мн. ч. (rikastus)jääk; \хвосты обогащения rikastusjääk; ‚показать \хвост madalk. jalga laskma, varvast viskama, kandu v päkki näitama;(и) в \хвост и в гриву madalk. vastu päid ja jalgu, nii et aitab v vähe pole v kõliseb v küll saab;вожжа под \хвост попала кому madalk. keda on hull kärbes hammustanud;накрутить \хвост кому madalk. nahka v nägu täis sõimama;тянуть кота за \хвост kõnek. (rääkimisega) venitama, sõna takka vedama, joru ajama, jorutama;висеть на \хвосте у кого madalk. kannul olema, kannule jõudma;насыпать соли на \хвост кому madalk. rähka tegema kellele;держи \хвост трубой vпистолетом madalk. pea püsti, ära nina norgu lase;бабий \хвост kõnek. seelikukütt, naistekütt; дрожатькак vсловно овечий \хвост kõnek. nagu tallesaba värisema;псу vсобаке vкобелю под \хвост vulg. kassi saba alla;прижать vприщемить \хвост кому madalk. kellele saba peale astuma;пришей кобыле \хвост vulg. (1) ei keegi, (2) nagu sea seljas sadul
См. также в других словарях:
Carl Wilhelm Freundlich — (* 12.jul./ 24. Februar 1803greg. in Kuressaare, Insel Saaremaa; † 9.jul./ 21. Januar 1872greg. in Kaigu, Insel Muhu) war ein estnischer Schriftsteller. Inhaltsverzeichnis 1 … Deutsch Wikipedia
Lycée Hugo Treffner — 58° 22′ 57″ N 26° 43′ 15″ E / 58.3824, 26.7209 Le … Wikipédia en Français