taevaskera

astr. (taevasfäär) taevaskera

gener. taevalaotus

astr. taevaskera

gener. taevavõlv

astr. (àíãë.: sphere; celestial sphere; coelosphere; celestial vault // íåì.: Sphäre; Himmelssphäre; Himmelskugel) taevaskera

poet. taevalaotus, taevavõlv

126 П

1. taeva-; \небесныйое тело astr. taevakeha, \небесныйый свод taevavõlv, \небесныйое светило taevakeha (valgusallikana), \небесныйая сфера taevasfäär, taevaskera, \небесныйая механика astr. taevamehaanika, царство \небесныйое kirikl. taevariik;

2. taeva(s)sinine;

3. ülek. luulek. van. taevalik, üllas, puhas, ebamaine; \небесныйая красота taevalik ilu; ‚

ждать как манны \небесныйой чего nagu taevamannat ootama;

жить как птица \небесныйая elama nagu linnuke taeva all v oksal;

царство ему (ей) \небесныйое van. rahu tema põrmule

51 С ж. неод.

1. sfäär (toimimisala, valdkond, ulatus, piirid, piirkond, ring, keskkond, ümbrus, mat. kerapind); земная \сфераа maakera, небесная \сфераа astr. taevasfäär, taevaskera, \сфераа влияния mõjuala, mõjupiirkond, mõjusfäär, \сфераа действия mõjuala, mõjupiirkond, tööpiirkond, jur. kehtivuspiirkond, \сфераа обращения ringlussfäär, \сфераа производства tootmissfäär, \сфераа потребления tarbimissfäär, \сфераа сотрясения mäend. vappesfäär, \сфераа деятельности tegevusala, tegevusvaldkond, \сфераа полномочий pädevus, kompetents, \сфераа интересов huviring, в своей \сферае oma sõiduvees;

2. \сфераы мн. ч. ringkon(na)d; \сфераы культуры kultuuriringkond, дипломатические \сфераы diplomaatilised ringkonnad, в высших \сфераах kõrgemates ringkondades