-
1 sää
ilm -
2 Mitä saa olla?
mida soovite? -
3 go\ figure
saa siis aru, tont seda teab -
4 шуба
51 С ж. неод. kasukas (kõnek. ka looma karvkatte kohta); овчинная \шубаа lambanahka v lambanahkne v lambanahast kasukas, каракулевая \шубаа karakullkasukas, крытая \шубаа (riidega) kaetud v pealisriidega kasukas, нагольная \шубаа pealisriideta kasukas, белая \шубаа овцы kõnek. lamba valge kasukas, медвежья \шубаа kõnek. karu kasukas; ‚\шубаы не сошьёшь, не \шубау шить из чего kõnek. humor. millest söönuks ei saa, millest ei saa suhu ega silma, mida ei saa suhu pista ega selga panna, millest ei saa kuube selga;не к \шубае рукав madalk. kui juurteta puu, tuulte-tormide tõugata -
5 никак
Н1. (mitte) kuidagi; я \никак не могу этого сделать ma ei saa mitte kuidagi seda teha, \никак не пойму mitte ei saa aru, \никак нельзя kohe kuidagi ei saa, \никак нет van. ei, ülepea mitte, nalj. teps mitte, sõj. ei (ole);2. в функции частицы, вводн. сл. madalk. ilmselt, näib (nii); \никак это он пришёл näib v paistab nii, et tema tuli, ты, \никак, заболел? sa oled õige haige või? -
6 нельзя обойти
predic.gener. ei saa ei üle ega ümber (íàïð. teema, millest ei saa ei üle ega ümber) -
7 глаз
4 С м. неод. (род. п. ед. ч. \глаза и \глазу, предл. п. о \глазе и в \глазу, род. п. мн. ч. глаз) silm; голубые \глаза sinisilmad, карие \глаза pruunid silmad, sõstrasilmad, лукавые \глаза kavalad silmad, kaval v kelm pilk, запавшие \глаза aukuvajunud silmad, мутные \глаза tuhmid silmad, tuhm pilk, близорукие \глаза lühinägelikud silmad, \глаза навыкат(е) pungis silmad, pungsilmad, хозяйский \глаз peremehesilm, слепой на один \глаз ühest silmast pime, слёзы на \глазах pisarad silmis, со слезами на \глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, опустить \глаза silmi maha lööma; ‚дурной \глаз kuri v paha silm;тут нужен \глаз да \глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla;не в бровь, а в \глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku;темно, хоть \глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista;на \глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes;не смыкает \глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja;для отвода \глаз silmapetteks;с пьяных \глаз madalk. purjuspäi;с \глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest;\глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani v suureks;\глаза разбегаются vразбежались silme ees lööb v lõi kirjuks, võtab v võttis silmad kirjuks;\глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais);идти куда \глаза глядят minema, kuhu jalad viivad;делать vсделать большие \глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama;проглядеть все \глаза kõnek. pikisilmi ootama v vaatama;отводить vотвести \глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima;бить в \глаза кому kellele silma hakkama v torkama;во все \глаза глядеть vсмотреть на кого-что kõnek. üksisilmi v teraselt v hoolega vaatama v vahtima;в \глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) v ihusilmaga v kunagi näinud;в \глаза говорить vсказать кому kellele näkku v suu sisse ütlema;попасться на \глаза кому kelle silma alla sattuma;закрыть \глаза на что silma kinni pigistama ( mis koha pealt); (этого)за \глаза хватит vдовольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi;за \глаза говорить tagaselja rääkima;пускать пыль в \глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama;читать vвидеть по \глазам что mida silmist lugema;своим vсобственным \глазам не верит ei usu oma silmi;пожирать \глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima;пробежать \глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma;на \глазах у кого kelle silma all v ees;смотреть vвидеть невооружённым \глазом palja silmaga vaatama v nägema;с \глазу на \глаз с кем kellega nelja silma all;как бельмо на \глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema;сна нет ни в одном \глазу kõnek. ei saa sõba silmale;ни в одном \глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud;у семи нянек дитя без \глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi -
8 нельзя
предик. с инф., кому-чему ei saa, ei või, ei tohi, (on) keelatud; ei ole võimalik, (on) võimatu v lubamatu; этому человеку \нельзя доверять seda inimest ei saa v ei või usaldada, здесь \нельзя курить siin ei tohi suitsetada, siin on suitsetamine keelatud, нам \нельзя терять ни минуты me ei tohi minutitki kaotada, это поручение \нельзя выполнить seda ülesannet pole võimalik täita v on võimatu täita, с этим \нельзя не согласиться sellega peab nõustuma v tuleb nõustuda, \нельзя не признать, что…; tuleb tunnistada, et, \нельзя ли им помочь? kas saaks neid kuidagi aidata? как \нельзя лучше võimalikult hästi, kõige paremini, как \нельзя кстати väga õigel ajal -
9 плохой
123 П (кр. ф. \плохой, \плохойа, плохо, плохи; сравн. ст. хуже, kõnek. плоше, превосх. ст. самый \плохойой, худший 124)1. halb, paha, kehv, vilets; \плохойой человек halb inimene, \плохойой характер halb iseloom, \плохойой воздух halb v paha õhk, \плохойая погода halb v vilets v paha ilm, \плохойое настроение halb v kehv tuju v meeleolu, \плохойая память halb mälu, \плохойие вести halvad teated, \плохойая привычка halb komme, \плохойой писатель vilets kirjanik, плохи дела asjad on kehvad, \плохойая надежда на кого-что kellele-millele ei saa päris kindel olla, \плохойое утешение väike v nõrk lohutus;2. (без полн. ф.) kehv, vilets, nõrk (haigusest); мама очень \плохойа ema on väga vilets (väga haige);3. ПС\плохойое с. неод. (без мн. ч.) halb; было и хорошее, и \плохойое on olnud nii head kui halba; ‚шутки плохи с кем-чем kõnek. kellega-millega pole nalja v ei saa naljatada -
10 рука
78 С ж. неод.1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;золотые руки kuldsed käed;руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;средней \рукаи kõnek. keskpärane;не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;из первых рук kelle enda käest, algallikast;на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;тяжёл vтяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;\рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;сидеть сложа руки käed rüpes istuma;сон в руку unenägu läks v on läinud täide;чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;бить vударять vударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;брать vвзять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;брать vвзять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;брать vвзять себя в руки end kätte v kokku võtma;греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;давать vдать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;давать vдать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;давать vдать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;давать vдать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;держать себя в \рукаах end vaos hoidma;играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;иметь руку seljatagust omama;ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;марать vзамарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;набивать vналожить руку на что millele käppa peale panema;наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;носить на \рукаах кого keda kätel kandma;отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;плыть в руки кому kellele sülle langema;подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma;попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama;развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;связать руки кому keda käsist siduma;связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;смотреть vрук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;сходить vсойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;\рукаа не дрогнет vне дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;\рукаа не поднимается vне поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;сбывать vсбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;\рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;мастер на все руки meister v mees iga asja peale;из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умеретьна чьих\рукаах kelle käte vahel surema;из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;\рукаи kelle kätt paluma;предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma -
11 сказать
198 Г сов.1. что, кому, без доп. ütlema; \сказать по секрету saladuskatte all ütlema, \сказать со зла vihaga v südametäiega ütlema, легко \сказать kerge v lihtne ütelda, нельзя \сказать ei saa(ks) ütelda, трудно \сказать, что из этого получится raske (ette) ütelda, mis sellest välja tuleb, чтобы не \сказать больше et mitte rohkem ütelda, можно \сказать, что это так võib ütelda, et see on nii, этого не скажешь seda nüüd (küll) ei ütleks;2. скажем 1 л. мн. ч. буд. вр. в функции вводн. сл. näiteks, ütleme; поезжай, скажем, завтра sõida näiteks homme;3. скажи(те) повел. накл. kõnek. ole lahke, no mis sa ütled, ütle siis; скажи, какой молодец vaat kui tubli;4. скажешь, скажете 2 л. ед. и мн. ч. буд. вр. kõnek. küll (nüüd alles) ütles, kah mul; ‚ничего не скажешь kõnek. pole midagi ütelda, ei saa paha sõna ütelda;скажи на милость kõnek. ütle nüüd ometi(gi);скажи пожалуйста ole lahke, mis sa ütled;нечего \сказать kõnek. pole midagi ütelda, ega midagi (heakskiidu, nõusoleku v. pahameele väljendamiseks);\сказать своё слово oma sõna ütlema;словом \сказать ühesõnaga;с позволения \сказать teie lahkel loal;\сказать в глаза suu sisse ütlema; \сказать на ухо kõrva sosistama, kõrva sisse ütlema;так \сказать nii-öelda, nii-ütelda;к примеру \сказать näiteks;правду \сказать tõtt öelda, ausalt öeldes;шутка \сказать kõnek. ega see nali v naljaasi ole, kas see naljaasi on; \сказатьв один голос kooris v ühel häälel v nagu ühest suust ütlema -
12 совсем
Н1. täiesti, täitsa, sootuks, hoopis, päris, päriselt; \совсем новый täiesti v päris uus, uhiuus, tuttuus, \совсем готов täiesti v päris valmis, не \совсем понимаю ma ei saa päriselt aru, он уехал \совсем ta sõitis päriselt ära, я не \совсем здоров ma pole päris terve, \совсем больной puruhaige, живёт \совсем одна elab ihuüksinda;2. перед отриц. kõnek. hoopiski v sugugi mitte, üldse(gi); \совсем нет sugugi v teps mitte, я этого \совсем не ожидал ma ei oodanud seda hoopiski (mitte), я сказал это \совсем не в насмешку ma ei öelnud seda hoopiski mitte pilkeks v pilkamiseks, ütlesin seda täiesti tõsiselt, \совсем не так sootuks v hoopiski mitte nii, я \совсем не понимаю ma ei saa üldsegi v mitte millestki aru -
13 сравнение
115 С с. неод. võrdlemine, võrdlus (ka mat., lgv.); mat. kongruents; lgv. kompareerimine, komparatsioon; \сравнениее языков keelte võrdlemine, неожиданные \сравнениея ootamatud võrdlused, по \сравнениею, в \сравнениеии с кем-чем kellega-millega võrreldes, \сравнениея нет v не может быть, не поддаётся никакому \сравнениею с кем-чем ei saa kellega-millega võrreldagi, ei ole kellega-millega võrreldavgi, не идёт ни в какое \сравнениее võrdlemisest ei saa juttugi olla, степени \сравнениея lgv. võrded, võrdlusastmed -
14 дальше ехать некуда
advgener. halvem, kui on, ei saa enam ollaРусско-эстонский универсальный словарь > дальше ехать некуда
-
15 как в лесу
part.liter. mitte midagi ei saa aru -
16 на нет и суда нет
prepos.gener. siis pole midagi teha, vanasõna kui ei ole v. ei saa -
17 не возьму в толк
prepos.gener. ma ei saa aru -
18 не мм так катаньем
prepos.gener. ei saa võitu heaga, tuleb kurjaga, vanasõna -
19 нельзя
predic.gener. ei ole lubatud, (on) lubamatu, ei tohi, ei saa, ei või, pole võimalik -
20 нельзя сказать
predic.gener. ei saa ütelda, et...
Страницы
См. также в других словарях:
SAA — [Abk. für System Application Architecture, dt. »Systemanwendungsarchitektur«], ein Konzept der Mensch Maschine Kommunikation, das IBM 1987 ursprünglich nur für seine eigenen Computersysteme erarbeitete. SAA definiert eine Sammlung von Software… … Universal-Lexikon
SAA — steht für: Saarland, als einmaliges olympisches Länderkürzel 1952 Serum Amyloid A Proteine, eine Familie von Apolipoproteinen, wovon vor allem auch die Akut Phase Serum Amyloid A Proteine von Bedeutung sind Sexual Addicted Anonymous; siehe… … Deutsch Wikipedia
Saa — [arabisch], Saah, Sahha, nordafrikanische Volumeneinheit für Getreide; 1 Saa = 4 Muhd (Mudd) = 57,548 l (Marokko), 1 Saa =1/8 Kaila = 70,71 l (Libyen, Bengasi) … Universal-Lexikon
SAA — SAA; saa·di·an; saa·nen; … English syllables
SAA — is a three letter abbreviation that can stand for a number of things:;Companies: * SAA (Algeria), Algerian insurance company * Shannon Airport Authority, Ireland * South African Airways;Institutions: * the former Saarland protectorate IOC country … Wikipedia
Saâ — (Sah, Saâh, v. arab. saa, »messen«), Trockenmaß, in Marokko ursprünglich die kastilische Fanega zu 4 Mud = 55,5 Lit., aber auch 57,548 L.; gehäuft in Algerien 5/11 Caffiso = 58,1 L. und mehr; in Tunis 1/12 Uiba = 2,583 L., hier auch für Öl, Essig … Meyers Großes Konversations-Lexikon
saâ — [saa] n. m. ÉTYM. 1846; arabe class. să‘ăh « capacité d un objet ». ❖ ♦ Mesure de capacité pour les grains utilisée en Afrique du Nord et valant quarante huit litres … Encyclopédie Universelle
Saa — Saa, Saah das; [s], s <aus arab. sa a »das Messen«> nordafrik. Volumenmaß (Getreidemaß) … Das große Fremdwörterbuch
sää — • sää, ilma, keli, säätila … Suomi sanakirja synonyymejä
Saa — In Egyptian mythology, Saa (also spelt Sia) was the deification of wisdom, which is what his name means, in the Ennead cosmogeny. Due to the connection between wisdom and writing, Saa was often shown holding a papyrus, the plant from which a form … Wikipedia
Saá — Adolfo Rodríguez Saá Adolfo Rodríguez Saá Páez Montero (* 25. Juli 1947 in San Luis, Provinz San Luis, Argentinien) ist ein argentinischer Politiker und war vom 23. Dezember 2001 bis zum 30. Dezember 2001 nur knapp eine Woche Präsident… … Deutsch Wikipedia
