-
1 süüdistama
сущ.1) общ. бросать обвинение, винить (кого-л., что-л. в чём-л. v. за что-л.), инкриминировать, обвинить (кого-л. в чём-л.), обвинять2) разг. пенять (кому-л. v. на кого-л., на что-л.) -
2 süüdistama
винить,вменить,вменять,обвинить,обвинять,пенять,судить,укорить,укорять -
3 süüdistama
sälyttääsyyttää -
4 accuse
-
5 accuse\ of
-
6 inculpate
-
7 обвинять
süüdistama -
8 arraign
süüdistama, kohtu ette kutsuma -
9 incriminate
süüdistama, inkrimineerima -
10 reproach
süüdistama, pahaks panema -
11 винить
285a Г несов. кого-что, в чём süüdistama, etteheiteid tegema; \винитьть себя iseennast süüdistama -
12 обвинить
285a Г сов.несов.обвинять кого-что, в чём kellele mida süüks panema, keda milles süüdi mõistma, süüdistama (ka jur.); keda mille pärast hukka mõistma; его \обвинитьли в лени и небрежности talle pandi süüks laiskust ja lohakust, \обвинитьть в незаконных действиях seadusvastastes tegudes süüdistama, \обвинитьть кого в лицемерии keda ebasiiruse v silmakirjatsemise pärast hukka mõistma -
13 бросать обвинение
vgener. süüdistama -
14 винить
vgener. (кого-л., что-л. в чём-л. v. за что-л.) süüdistama -
15 инкриминировать
vgener. (что-л. кому-л.) inkrimineerima, süüdistama, süüks arvama -
16 обвинить
vgener. (кого-л. в чём-л.) süüdistama -
17 обвинять
vgener. süüdistama -
18 пенять
vcolloq. (кому-л. v. на кого-л., на что-л.) ette heitma, (кому-л. v. на кого-л., на что-л.) noomima, (кому-л. v. на кого-л., на что-л.) süüdistama -
19 accuse\ yourself
-
20 blame
hukkamõist, süü ; süüdistama, ette heitma
Страницы
- 1
- 2