rahvakohus

rahvakohus

gener. rahvakohus

abbr. (народный суд) rahvakohus

2 С м. неод. kohus (riiklik v. ühiskondlik organ; kohtulik arutamine, kohtumõistmine; kohtumaja, kohtuhoone; kohtunikud); ülek. arvamus, otsustus, hinnang; верховный \суд ülemkohus, народный \суд rahvakohus, товарищеский \суд seltsimehelik kohus, литературный \суд kirjanduskohus, kirjanduslik kohus, военно-полевой \суд välikohus, \суд чести sõj. aukohus (aukohtu), \суд высшей инстанции kõrgema astme kohus, \суд присяжных vandekohus, vandemeestekohus, \суд Линча lintšikohus, omakohus, божий \суд (1) aj. jumalakohus, ordaal, (2) ülek. issanda karistus, заседание \суда kohtuistung, \суд общественности ülek. avalik v üldsuse v ühiskondlik arvamus, подавать в \суд на кого keda kohtusse kaebama, привлечь к \суду kohtulikule vastutusele võtma, отдать под \суд кого keda kohtu alla andma, предать \суду kohtu kätte andma, быть под \судом kohtu all olema, выступать в \суде kohtus esinema, быть оправданным по \суду kohtu poolt õigeks mõistetud olema, встать, \суд идёт (tõuske) püsti, kohus tuleb, странный \суд kirikl. viimsepäevakohus; ‚

шемякин \суд ebaõiglane kohus;

суды да v

и пресуды kõnek. üks igavene arutamine, kuulujutud ja keelepeks;

пока \суд да дело kõnek. kuni asjast asja saab;

да нет и \суда нет kõnekäänd surm ka ei võta sealt, kust midagi võtta pole, (kui) ei siis ei