puudu-

puudu jääma; vähem saama

219 Г несов.сов.

недостать безл.

1. кого-чего, кому-чему (millestki) vajaka v puudu olema, mitte jätkuma v piisama; \недоставатьвало силы воли tahtejõust jäi puudu, \недоставатьвало терпения kannatust ei jätkunud;

2. (без сов.) кого-чего puuduma; все были на месте, \недоставатьвало только бригадира kõik olid kohal, puudus vaid brigadir;

3. (без сов.) кого-чего, кому-чему puudust tundma; нам очень тебя \недоставатьвало tundsime sinust suurt puudust; ‚

винтиков v

клёпок \недоставатьёт (в голове) у кого madalk. mõni kruvi on puudu, kruvid logisevad peas kellel;

этого ещё v

только \недоставатьвало v

\недоставатьёт kõnek. see veel puudus

gener. puudu- (напр. недобор, недовыполнение jne.), väljendab lõpule viimata tegevust

gener. mitte kõike saama, saamisel puudu jääma, vähem saama

gener. mitte kõike saama, saamisel puudu jääma, vähem saama

gener. nappima, puudu olema, puuduma

gener. (кого-л., чего-л.) puudu leidma, puudujääki leidma v. avastama

gener. (кого-л., чего-л.) puudu leidma, puudujääki leidma v. avastama

gener. mitte jätkuma, mitte piisama, puudu olema, (кого-л., чего-л.) puuduma

119 П (кр. ф. мал, \малыйа, \малыйо, \малыйы; сравн. ст. меньше, меньший 124, van. менее, превосх. ст. малейший 124, меньший 124)

1. väike(-), kasin, vähene, napp; \малыйый круг кровообращения anat. väike vereringe, \малыйое напряжение el. väikepinge, \малыйая механизация väikemehhaniseerimine, -mehhanismid, \малыйые формы arhit., kunst väikevormid, с \малыйых лет maast madalast, \малыйая калория (gramm)kalor, \малыйый ход mer. tasane käik;

2. (без полн. ф.) кому, для кого on väike v napp; пальто ему \малыйо mantel on talle väike; ‚

мал \малыйа меньше kõnek. üks väiksem kui teine, nagu oreliviled;

от \малыйа до велика,

стар и мал kõnek. nii vanad kui noored, nii vanadusest väetid kui noorusest nõdrukesed;

куча мала! kõnek. teeme kuhja v külakuhja! (mängus);

без \малыйого (сто) kõnek. pisut vähem kui sada, ligi sada, sadakond;

\малыйую толику kõnek. õige pisut;

за \малыйым дело стало ka iroon. õige pisut jäi puudu

105b С с. неод. (без мн. ч.) piim; коровье \молокоо lehmapiim, козье \молокоо kitsepiim, кобылье \молокоо märapiim, hobusepiim, овечье \молокоо lambapiim, цельное \молокоо täispiim, снятое v обезжиренное \молокоо lõss, kooritud piim, парное \молокоо lüpsisoe v vastlüpstud piim, сгущённое \молокоо kondenspiim, kondenseeritud piim, кислое \молокоо kõnek. hapupiim, скисшее(ся) v прокисшее \молокоо tilgastanud v müre piim, сухое \молокоо piimapulber, каша на \молокое piimaga keedetud puder, бутылка \молокоа pudel piima, бутылка из-под \молокоа piimapudel (tühi), конопляное \молокоо kanepipiim, миндальное \молокоо mandlipiim, цементное \молокоо ehit. tsemendipiim; ‚

всасывать v

всосать v

впитывать v

впитать что

с \молокоом матери mida maast madalast omaks võtma v omandama, (juba) emapiimaga sisse imema;

птичьего \молокоа не хватает v

нет v

недостаёт piimajõed v pudrumäed on veel puudu; ( материнское v

материно)

\молокоо на губах не обсохло у кого kõnekäänd kes on alles piimahabe, kellel on kõrvatagused veel märjad;

как от козла \молокоа kõnek. justkui sea seljast villa, nagu vähilt villa;

кровь с \молокоом rõõsa näoga, õitsva jumega

23 С м. неод. puudus (kõnek. ka ülek.; обычно мн. ч.), vaegus, vajak, vajaolev v puuduolev osa; puue, defekt,viga; испытывать \недостатокок в чём millest puudust tundma, за \недостатокком чего mille puudu(mi)sel, нет \недостатокка в ком-чём ei ole puudust kellest-millest, в доме вечный \недостатокок kõnek. majas valitseb alatine puudus, \недостатокок воздуха õhuvaegus, вскрывать \недостатокки puudusi päevavalgele tooma v avastama, существенный \недостатокок oluline puue, физический \недостатокок kehaline defekt, \недостатокки в преподавании õpetamisvead

94 С с. неод. ühiskond; ühing, selts, ühistu; seltskond; aj. kogukond; античное \обществоо antiikühiskond, бесклассовое \обществоо klassideta ühiskond, классовое \обществоо klassiühiskond, первобытное \обществоо ürgkogukondlik ühiskond, феодальное \обществоо feodaalühiskond, человеческое \обществоо inimühiskond, передовое \обществоо eesrindlikud ühiskonnaliikmed, спортивное \обществоо spordiühing, -selts, студенческое научное \обществоо üliõpilaste teaduslik ühing, \обществоо дружбы sõprusühing, \обществоо охраны природы looduskaitseselts, акционерное \обществоо maj. aktsiaselts, порядочное v приличное \обществоо viisakas seltskond, избранное \обществоо valitud seltskond, женское \обществоо naiste seltskond, в \обществое кого kelle seltsis v seltskonnas, быть душой \обществоа seltskonna hing olema, бывать в \обществое seltskonnas käima, вращаться в высшем \обществое kõrgemas seltskonnas liikuma, попасть в дурное \обществоо halba seltskonda v kampa sattuma, он принят в \обществое van. ta on seltskonnas omaks võetud, мне не хватает \обществоа mul on seltsist puudu, в своём \обществое omasuguste seltsis, сливки \обществоа (seltskonna) koorekiht, дворянское \обществоо aadel, aadelkond, \обществоо друзей sõprade ring, sõbrad, в \обществое взрослых täiskasvanute hulgas v keskel, избегать \обществоа inimesi vältima

316a Г сов.несов.

прихватывать kõnek.

1. что, чем kinni haarama v pigistama;

2. что, чем (kergelt) kinni siduma v nõeluma v lööma, kinnitama;

3. кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma v viima v tooma; \прихватитьть с собой детей lapsi kaasa võtma;

4. что, чего kõnek. juurde v lisaks võtma v haarama; дня не хватило, пришлось ночь \прихватитьть päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;

5. что kõnek. hankima, muretsema; \прихватитьть денег в долг raha laenama v laenuks võtma;

6. что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы \прихватитьло морозом külm on v oli lilli näpistanud, морозец \прихватитьл лужи (kerge) külm on v oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;

7. кого (äkki) maha murdma v kallale tulema (haiguse kohta); живот \прихватитьло kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;

8. ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм \прихватитьл нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal

1. sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое \словоо hell v lahke v sõbralik sõna, ругательное \словоо sõimusõna, иностранное \словоо võõrsõna, заголовочое \словоо v заглавное \словоо märksõna (sõnastikus), ключевое \словоо võtmesõna, отдельное \словоо üksiksõna, lekseem, знаменательное \словоо lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное \словоо lgv. abisõna, вводное \словоо lgv. kiilsõna, крылатое \словоо lgv. lendsõna, порядковое \словоо bibl. järjestussõna, удвоенное \словоо info topeltsõna, \словоо данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать \словоа sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее \словоо техники tehnika viimane sõna, новое \словоо в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном v прямом смысле \словоа sõna otseses mõttes, к \словоу сказать вводн. сл. muide, muuseas, к \словоу пришлось kõnek. tuli jutuks;

2. (бeз мн. ч.) sõna, kõne; культура \словоа kõnekultuur, дар \словоа (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное \словоо emakeel, оружие писателя -- \словоо kirjaniku relv on sõna;

3. jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное \словоо veenev jutt, веское \словоо kaalukas sõna, громкие слова suured v kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade v ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих v коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним \словоом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом \словоа нет selle kohta pole midagi v sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром \словое aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым \словоом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks saama v hakkama, перейти от \словоа к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем \словоа сказать pole kellega sõnakestki vahetada v rääkida, не даёт мне \словоа сказать ei lase mul sõnagi v sõnakestki ütelda;

4. (бeз мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное \словоо ausõna, сдержать своё \словоо oma sõna pidama, человек \словоа sõnapidaja, он крепок на \словоо ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать \словоо (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna v lubadust aandma, связать себя \словоом end lubadusega siduma, взять \словоо с кого kellelt ausõna v lubadust võtma, верить на \словоо sõna v lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на \словоо кого kelle lubadusele lootma;

5. (бeз мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное \словоо avasõna, заключительное \словоо lõppsõna, последнее \словоо подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода \словоа sõnavabadus, приветственное \словоо tervituskõne, надгробное \словоо lahkumissõnad, järelehüüe, просить \словоо на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить \словоо для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого \словоа kellelt sõnaõigust ära võtma;

6. (бeз мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; "Слово о полку Игореве…" "Lugu Igori sõjaretkest…";

7. слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele; ‚

крепкое \словоо vänge v krõbe sõna, sõimusõna;

\словоо за \словоо sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.;

бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima v pilduma, suure suuga rääkima;

бросаться словами tühje sõnu tegema;

играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema v kõlksutama;

ловить v

поймать на \словое кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama;

не лезть v

полезть за \словоом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule;

без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa;

сказать своё \словоо oma sõna ütlema;

слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus v huulil;

\словоо в \словоо sõna-sõnalt;

держаться на чистом \словое kõnek. ausõna peal püsima;

\словоо -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld;

не проронить ни \словоа mitte sõnakestki poetama;

ни \словоа не добьёшься ei saa sõnagi suust v kätte;

быть хозяином своего \словоа oma sõna peremees olema

115 С с. неод.

1. püüd, püüe, püüdlus, hool, innukus, usinus; с большим \стараниеем suure hoolega, kõigest väest, несмотря на все \стараниея kõigist püüdlustest hoolimata, приложить \стараниее püüdma, проявить \стараниее hoolikust v püüdu üles näitama, innukas olema;

2. kullatööndus, (kodutöönduslik) kullaotsimine

165b Г несов.

1. чем, от кого-чего, за кого-что, из-за кого-чего mille all v kelle-mille pärast kannatama, vaevlema, piinlema, kannatada saama; \страдатьть от холода külma kannatama, \страдатьть от голода nälga kannatama v tunda saama, \страдатьть малокровием kehvveresuse all kannatama, \страдатьть от бессонницы unetuse v unepuuduse all kannatama, unepuuduses vaevlema, \страдатьть головными болями v от головных болей peavalu all v peavalude käes kannatama, peavaludes vaevlema, \страдатьть от боли valudes vaevlema v piinlema, valusid kannatama, \страдатьть ревностью armukadeduses v kiivuses piinlema, \страдатьть за свои убеждения oma veendumuste pärast kannatama v kannatada saama, \страдатьть за правду tõe eest v tõe pärast kannatada saama, \страдатьть от любви armastuse pärast kannatama, \страдатьть за больного друга haige sõbra pärast südant valutama v südamevalu tundma, гордость \страдатьет uhkus kannatab mille all, город \страдатьет от землетрясений linn saab ühtelugu maavärina all v maavärinast kannatada;

2. kõnek. по кому-чему, по ком-чем (taga) igatsema, igatsust tundma, kellegi õhkama;

3. чем, без доп. kõnek. lonkama, vilets olema, vajaka v puudu jääma; в классе \страдатьет дистциплина klassi distsipliin v distsipliin klassis lonkab, у ученика \страдатьет грамотность õpilane ei oska õigesti kirjutada, õpilase kirjaoskus on vilets, доклад \страдатьет серьёзными недостатками ettekandes on tõsiseid puudusi, у него \страдатьет память tal on vilets mälu, tema mäluga ei ole asjad korras; vrd.

159 М miski; \что-то приятное miski meeldiv, midagi meeldivat, чего-то не хватает midagi on puudu, \что-то не так miski pole nii v korras, miski on viltu v valesti, пять рублей с чем-то viis rubla millegagi v kopikatega

18 С м. неод.

1. dem. (väike) kera, pall, kuul; kerake, pallike, kuulike; mas. (laagri)kuul; снежный \шарик lumepall, хлебный \шарик leivakuulike, лекарственные \шарики ravimkerakesed, ravimkuulikesed, белые кровяные \шарики füsiol. valgelibled, leukotsüüdid, красные кровяные \шарики füsiol. punalibled, erütrotsüüdid, он объехал весь земной \шарик kõnek. humor. ta on tervele maakerale ringi peale teinud;

2. madalk. pastapliiats, pastakas; в \шарике паста кончилась pastakas on tühi; ‚

\шариков не хватает у кого kõnek. kellel on mõni kruvi peas puudu;

\шарики не работают у кого kõnek. kelle v kellel nupp ei noki v pea ei jaga

mõõdust puudu jätma; vähem mõõtma