madalk

69 С ж. од kärbes, kärblane; zool. \мухаи kärbselised ( Brachycera), настоящие \мухаи päriskärblased ( Muscidae), комнатная \мухаа toakärbes ( Musca domestica), мясные \мухаи lihakärblased (Calliphoridae, Sarcophagidae), porikärbsed (kõnek.); ‚

белые \мухаи lumehelbed, -räitsakad;

до белых \муха enne lume v talve tulekut;

под \мухаой madalk. vintis, kilk peas;

делать v

сделать из \мухаи слона sääsest elevanti tegema;

\мухау раздавить v

задавить v

зашибить madalk. kärakat viskama;

\мухаи мрут v

дохнут madalk. tappev igavus, kas või sure igavuse kätte;

\мухаи не обидит kõnek. ei tee kärbselegi liiga;

ловить \муха kõnek. mitte lillegi liigutama, luuslanki v lulli lööma;

считать \муха kõnek. molutama;

какая \мухаа (его) укусила? mis kärbes teda on hammustanud?

3 (род. п. ед. ч. \носа и \носу, предл. п. о \носе и в v на \носу) С м. неод.

1. nina; вздёрнутый \нос püstnina, \нос пуговкой nöbinina, \нос с горбинкой kühmnina, kongnina, kongus nina, орлиный v ястребиный \нос kullinina, прямой \нос sirge nina, высморкать \нос nina (puhtaks) nuuskama, говорить в \нос läbi nina rääkima, у кого кровь идёт из \носа v из \носу kellel jookseb nina verd;

2. lennukinina; vöör, laevanina; käil, paadinina; (jalatsi)ninats; maanina, neem; \нос корабля laevanina, vöör, \нос лодки käil, paadinina, туфли с открытым \носом lahtise ninaga kingad;

3. nokk; ‚

водить за нос кого kõnek. keda ninapidi vedama; (говорить)

под нос kõnek.habemesse pobisema v pomisema; (столкнуться v встретиться)

\нос к \носу, \носом к \носу kõnek. ninapidi kokku sattuma;

вешать v

повесить \нос (на квинту) kõnek. nalj. pead v nina norgu laskma;

задирать v

задрать v

поднимать v

поднять \нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima;

совать \нос не в своё дело madalk oma nina võõrastesse asjadesse toppima;

утереть \нос кому madalk. keda üle trumpama;

с гулькин \нос kõnek. kukenokatäis; у кого

\нос не дорос kõnek. kes on veel roheline, kelle kõrvatagused alles märjad;

держать \нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma;

показывать v

показать \нос (1) kõnek. pikka nina näitama, (2) oma nina näitama kus, kuhu ilmuma;

не видеть дальше своего \носа kõnek. oma ninast v ninaotsast kaugemale mitte nägema;

из-под (самого) \носа kõnek. nina alt;

комар \носа v

\носу не подточит kõnekäänd kellel pole millestki kinni haarata v hakata;

под самым \носом, под носом kõnek. nina all;

перед (самым) \носом kõnek. nina all v alt;

оставлять v

оставить с \носом кого kõnek. keda pika ninaga jätma;

оставаться v

остаться с \носом kõnek. pika ninaga jääma, pikka nina saama;

клевать \носом kõnek. (istudes) tukkuma, peaga tonksima (tukkudes); (экзамен, весна…;)

на \носу kõnek. (eksam, kevad…;) on ukse ees v käega katsuda;

не по носу кому madalk. kellele ei ole meeltmööda;

зарубить (себе) на \носу kõnek. endale kõrva taha kirjutama v otsa ette v pealuusse raiuma

165a Г сов.несов.

обламывать 1. что küljest v ümbert (ära) v paljaks v lagedaks v katki murdma v murima; \обломатьть кусты põõsad okstest lagedaks tegema;

2. кого-что ülek. madalk. (vastupanu vm.) murdma, jagu saama; со временем и его \обломатьют küllap ajapikku temastki jagu saadakse; ‚

\обломатьть v

нагреть v

намять v

помять бока кому madalk. keda läbi kolkima, valu v nahatäit v keretäit andma kellele;

\обломатьть v

обламывать рога кому kõnek. rõngast ninna panema kellele, taltsaks tegema keda;

\обломатьть зубы обо что madalk. kõrvetada saama millega

227 Г сов.несов.

отдавать 1. кого-что, кому-чему tagasi v ära andma, tagastama; \отдатьть долг võlga tagasi andma v tasuma, \отдатьть книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, \отдатьть визит vastukülaskäiku v vastuvisiiti tegema, \отдатьть в аренду välja rentima, rendile andma, \отдатьть напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), \отдатьть вещи на хранение asju hoiule andma, \отдатьть в починку parandusse andma, \отдатьть жизнь за родину kodumaa eest elu andma, \отдатьть свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, \отдатьть голос за кого kelle poolt hääletama v oma häält andma, \отдатьть за бесценок kõnek. poolmuidu v võileivahinna eest ära andma v müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud v annaksin paljugi mille eest, \отдатьть под суд kohtu alla andma, \отдатьть в солдаты aj. nekrutiks andma, \отдатьть на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), \отдатьть приказ käsku andma, \отдатьть честь sõj. au andma, \отдатьть предпочтение eelistama, \отдатьть поклон van. kummardama, kummardust tegema;

2. кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; \отдатьть за старика vanamehele mehele panema, \отдатьть замуж за кого v в жёны кому mehele panema, \отдатьть в школу kooli panema;

3. (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, \отдатьло в спину seljast käis valuhoog läbi;

4. что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; \отдатьть канат köit lahti päästma v tegema, \отдатьть концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, \отдатьть якорь ankrut hiivama, \отдатьть рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, \отдатьть назад madalk. taganema;

5. кого-что, кому-чему pühendama; \отдатьть жизнь науке oma elu teadusele pühendama, \отдатьть все силы чему kogu jõudu pühendama millele; ‚

\отдатьть v

отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema;

\отдатьть v

отдавать v

платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele;

\отдатьть v

отдавать последний долг кому liter. viimset v viimast austust avaldama;

\отдатьть v

отдавать должное v

справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida

51 С ж. неод.

1. paar; \параа чулок sukapaar, \параа сил füüs. jõupaar, \параа вёсел aerupaar, супружеская \параа abielupaar, гулять \параами paaris v paaristikku v paariviisi jalutama, работать в \парае v на \парау с кем kõnek. kellega paaris töötama, ты ему не \параа sa ei ole talle võrdne paariline, \параа яблок kõnek. paar õuna, (выйдем) на \парау слов madalk. (lähme) räägime mõne sõna v paar sõna juttu, через \парау дней madalk. mõne päeva pärast;

2. paarisrakend; ехать на \парае paarisrakendiga sõitma, sõitma, kaks hobust ees, сани \параой kahehobusesaan, -regi;

3. (meeste) ülikond, frakk vm. (kuub ja püksid); фрачная \параа frakk, в новой серой \парае uues hallis ülikonnas;

4. madalk. kaks (hinne); ‚

\параа пустяков для кого kõnek. kelle jaoks kukepea v tühiasi (olema);

два сапога \параа kõnekäänd paras paar, võta üks ja viska teist, kuidas pott, nõnda kaas

177b Г несов. sülitama (madalk. ka ülek. на кого-что), sülgama; \плевать сквозь зубы läbi hammaste sirtsama, мне \плевать на это ma sülitan v vilistan selle peale; ‚

\плевать v

плюнуть в глаза кому madalk. näkku sülitama kellele;

\плевать v

плюнуть в душу кому madalk. keda hingepõhjani solvama;

\плевать в потолок kõnek. lakke vahtima, jalgu seinale panema

243 (буд. вр. подопру, подопрёшь; повел. накл. подопри) Г сов.несов.

подпирать 1. кого-что, чем millele tugesid alla panema, mida toestama, keda-mida toetama (kõnek. ka ülek.); \подпереть потолки lagesid toestama, \подпереть голову руками pead kätele toetama;

2. безл. кого-что ülek. madalk. ummikusse ajama, vastu seina suruma;

3. что tõkestama; \подпереть струю воды veejuga tõkestama;

4. безл. ülek. madalk. hinge matma, peale pressima (köha- v. valuhoo kohta); ‚

\подпереть v

подпирать стены madalk. seina püsti hoidma (tegevuseta seisma)

305 Г сов.несов.

проваливаться 1. куда sisse v läbi vajuma v kukkuma; (без 1 и 2 л.) sisse kukkuma v langema v varisema; \провалитьсяться в яму auku kukkuma, \провалитьсяться под лёд jääst läbi vajuma, \провалитьсяться по пояс в снег vööni lumme vajuma, потолок \провалитьсялся lagi on sisse langenud, диван \провалитьсялся diivan on auku vajunud, щёки \провалитьсялись põsed on auku vajunud;

2. ülek. kõnek. läbi kukkuma; \провалитьсяться на выборах valimistel läbi kukkuma, пьеса \провалитьсялась näidend kukkus läbi;

3. ülek. kõnek. luhta v nurja minema, nurjuma, luhtuma, liiva jooksma; попытка \провалитьсялась katse nurjus;

4. ülek. madalk. kaduma; куда это она \провалитьсялась? kuhu ta küll kadus? да \провалитьсясь он! ülek. madalk. käigu ta kus see ja teine v kus kurat; ‚

как v

точно v

будто v

словно сквозь землю \провалитьсялся kõnek. (on) nagu maa alla vajunud, kadunud nagu vits vette v tina tuhka;

готов (сквозь землю) \провалитьсяться vaju kas või maa alla;

чтоб мне \провалитьсяться, \провалитьсяться мне на этом (самом) месте ülek. madalk. jumala tõsi; (see on) tõsi mis tõsi, see on niisama tõsi kui see, et ma siin seisan

339a Г сов.несов.

протягивать 1. что üles panema, tõmbama; rajama, viima, juhtima; \протянуть верёвку для белья pesunööri üles panema, \протянуть телефонную линию telefoniliini üles panema, \протянуть канал до реки kanalit jõeni kaevama v juhtima v välja viima, \протянуть дорогу до посёлка teed asulani rajama;

2. что, (к) кому ette v välja sirutama, ulatama, küünitama; \протянуть руку вперёд kätt ette sirutama, \протянуть руку на прощанье hüvastijätuks kätt ulatama;

3. что, сквозь v через что läbi tõmbama (ka tehn. metalle survega töötlema); \протянуть нитку сквозь игольное ушко niiti nõelasilmast läbi tõmbama v ajama;

4. что tõmbekammiga lõikama;

5. что kõnek. edasi v paigast tirima v vedama v tõmbama, lohistama; \протянуть воз пять метров koormat viis meetrit edasi vedama v tirima;

6. что, без доп. venitama (что, с чем ka kõnek. ülek.), venitades hääldama v ütlema; \протянуть ноту nooti venitama v pikemalt hoidma, \протянуть дело до осени asja sügiseni venitama, \протянуть время до обеда lõunani (välja) venitama;

7. 339b kõnek. vastu pidama; старик протянул ещё десять лет vanataat pidas veel kümme aastat vastu, больной долго не протянет haige enam kaua vastu ei pea;

8. 339b jah. (üle, mille kohal) lendama (lindude kohta);

9. кого ülek. madalk. (ajalehes, koosolekul) nahutama v pähe andma;

10. кого, чем madalk. kellele äigama, kellel üle küüru tõmbama; ‚

\протянуть ноги madalk. koibi välja sirutama v sirgu ajama, kõrvu pea alla panema, vedru välja viskama;

\протянуть руку помощи abistavat kätt ulatama

186 Г несов.

1. что, чем, на что lõikama (ka ülek.); \резать ножом сыр noaga juustu lõikama, на куски tükkideks lõikama, tükeldama, \резать большими ломтями suurteks viiludeks v käärudeks v suurte viiludena v käärudena lõikama, \резать лук sibulat hakkima v lõikama, \резать коньками лёд uiskudega jääd lõikama, \резать нарыв kõnek. paiset (lahti) lõikama, \резать волны laineid lõikama v murdma, \резатьмяч sport palli lõikama (näit. võrkpallis), ножницы не режут käärid ei lõika v ei võta, свет режет глаза valgus lõikab silma, valgus on silmale valus;

2. что, из чего, по чему, на чём nikerdama, voolima; graveerima, uurendama; \резать из дерева nikerdama, puust voolima, (puu)nikerdisi tegema, \резать по металлу metalli graveerima v uurendama;

3. кого-что tapma, veristama; \резать гусей hanesid tapma, \резать свинью siga veristama;

4. (безл.) lõikavat valu tegema, lõikavalt valutama; в животе режет kõhus on lõikav(ad) v terav(ad) valu(d), kõhus nagu lõikaks;

5. что (sisse) soonima; ремень режет плечо rihm soonib õlga;

6. кого ülek. madalk. (eksamil) läbi kukutama v põrutama;

7. что, без доп. kõnek. suisa v suu sisse ütlema, teravalt ütlema;

8. кого-что ülek. kõnek. hukutama, hukka saatma, hauda ajama;

9. madalk. kiiresti v ägedasti v raginal v riks-raks toimima, nagu pohli panema; ‚

\резать ухо v

уши kõnek. kõrvu lõikama;

\резать глаз v

глаза (1) silmal v silmadel valus vaadata olema, (2) pilku riivama;

\резать без ножа кого madalk. keda elusalt hauda ajama;

\резать по живому kõnek. mida nagu kreissaega läbi lõikama;

\резать правду в глаза кому kõnek. sulatõtt suu sisse ütlema v näkku paiskama kellele

287a Г сов.несов.

решать 1. что, с инф. otsustama; \решитьть чью участь v судьбу kelle saatust otsustama, он \решитьл остаться дома ta otsustas koju jääda, \решитьли созвать съезд otsustati kongress kokku kutsuda;

2. что lahendama; \решитьть задачу ülesannet lahendama, \решитьть вопрос küsimust lahendama, \решитьть кроссворд ristsõnamõistatust lahendama;

3. кого, чего madalk. ära võtma, ilma jätma; \решитьть всех прав kõikidest õigustest ilma jätma, \решитьть хлеба и жилья leivast ja eluasemest ilma jätma, söögi ja peavarjuta jätma;

4. кого madalk. maha koksama v nottima, otsa peale tegema; ‚

\решитьть v

решать жизни кого madalk. kellele lõppu v otsa peale tegema, kellelt elu võtma;

решено и подписано lõplikult otsustatud, otsus tehtud, käsi all

317 Г сов.несов.

спускать 1. кого-что alla v lahti v välja laskma; \спустить парус purje alla laskma, \спустить занавес eesriiet alla laskma (näit. teatris), \спустить флаг lippu alla laskma v langetama, \спустить чулок (1) sukka alla laskma, (2) sukka ahendama v kokku võtma, \спустить петлю (kudumisel) silma maha laskma, (suka)silmal maha joosta laskma, \спустить с лестницы kõnek. trepist alla viskama, \спустить поезд под откос rongi kraavi laskma, \спустить на воду veeskama, vette laskma, \спустить новый корабль uut laeva vette laskma, \спустить собаку с цепи koera ketist lahti laskma, \спустить воду vett välja laskma, \спустить пар auru välja laskma, \спустить баллон ballooni tühjaks laskma, \спустить пруд tiiki tühjaks v maha v alla laskma, \спустить с рук (1) sülest maha panema, (2) ülek. kõnek. lahti saama (näit. kaubast);

2. что alla laskma; (lahti) päästma, päästikule vajutama; \спустить курок (1) vinna v kukke alla laskma, (2) vinna v kukke lahti päästma, päästikule vajutama;

3. что ülek. (ülaltpoolt) andma v ette kirjutama; \спустить директиву allorganeile direktiivi v suunist andma, \спустить план plaani andma v ette kirjutama;

4. (без страд. прич.) õhku läbi laskma, tühjaks minema; шина спустила rehv v kumm läks tühjaks;

5. что madalk. maha võtma; \спустить жир rasva v rasvu maha võtma, \спустить несколько килограммов paar kilo maha võtma;

6. что õhendama, õhemaks tegema; \спустить края nahat. ääri õhendama, \спустить петли silmi kokku võtma, (kudumist) ahendama;

7. что (häält) tasandama;

8. что, кому-чему kõnek. armu heitma v kinkima, niisama jätma;

9. что ülek. madalk. maha v ära müüma; läbi lööma, maha laristama; \спустить за бесценок poolmuidu v võileiva hinna eest ära müüma v ära andma; ‚

\спустить шкуру v

три шкуры v

семь шкур с кого madalk. kellele opmani keretäit andma, kellel nahka maha võtma;

спустя рукава lohakalt, pilla-palla, kuidagiviisi, kuidas juhtub

87 С ж. неод.

1. artikkel (kirjutis, kirjatükk; paragrahv v. punkt seaduses, klausel, kirje; toote v. kauba liik); газетная \статьяя ajaleheartikkel, ajalehekirjutis, критическая \статьяя kriitiline v arvustav artikkel, передовая \статьяя juhtkiri, \статьяя договора lepingu artikkel v paragrahv v punkt, коллизионная \статьяя jur. kokkupõrkeklausel, \статьяя затраты maj. kuluartikkel, kulukirje, \статьяя дохода maj. tuluartikkel, tulukirje, \статьяя экспорта väljaveoartikkel, получить \статьяю kõnek. paragrahvi alla minema;

2. järk; старшина 1-й \статьяи sõj. 1.`järgu vanem;

3. madalk. asi, lugu;

4. madalk. (looma) kehaehitus; ‚

по всем \статьяям madalk. igati, igas mõttes v suhtes, igat kanti, kõikepidi;

особь \статьяя kõnek. omaette number, (hoopis) iseasi, teine asi

стукать 1. 335a кого, чем по чему kõnek. kopsama, äigama, lööma, põrutama; \стукнутьть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama, \стукнутьть кого по спине kellele võmmu selga andma, сердце \стукнутьло süda värahtas, в голову \стукнутьло кому madalk. (mõte) torkas v kargas pähe, водка \стукнутьла в голову кому kõnek. viin lõi v hakkas pähe;

2. 335a кого madalk. maha lööma v koksama;

3. 335b во что (korra) koputama; \стукнутьть в окно aknale v vastu akent koputama;

4. 335b kolksatama; калитка \стукнутьла värav kolksatas;

5. 335b (без несов.) (безл.) кому kõnek. täis saama, täituma; \стукнутьло четыре часа kell sai neli, ему \стукнутьло сорок ta v tal sai nelikümmend täis; ‚

кондрашка \стукнутьл(а) кого madalk. (1) halvatus v rabandus võttis äkki kelle maha, kes halvati äkki ära, (2) kes võttis kätte ja suri ära v viskas vedru välja v pani kõrvad pea alla

335b Г сов.

1. praksatama, prõksatama, raksatama, kärgatama, paugatama; в лесу \треснутьла ветка metsas praksatas oks, \треснутьл первый удар грома kõlas esimene kõuekärgatus, \треснутьл выстрел raksatas pauk;

2. pragunema, mõranema, lõhenema, lõhki minema (kõnek. ka ülek.); на холоде банка \треснутьла külm lõi purgi lõhki v on purgi lõhki löönud, стакан \треснутьл klaasile tuli mõra v pragu sisse, klaas on mõranenud, лёд \треснутьл jää pragunes v on pragunenud, jäässe tulid v on tulnud praod, кожа \треснутьла nahk pragunes v lõhenes v on pragunenud v on lõhenenud, \треснутьть пополам pooleks v kaheks murduma, пиджак \треснутьл по швам pintsak kärises õmblustest (lahti), \треснутьть со злости ülek. kõnek. vihast lõhki minema v lõhkema,äело \треснутьло ülek. kõnek. asi läks lõhki v untsu;

3. кого-что, чем, по чему madalk. virutama, äigama, äsama, lajatama; \треснутьть по голове vastu pead virutama, \треснутьть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama; ‚

хоть тресни madalk. tee või tina, poe või nahast välja;

чтоб ты \треснутьл madalk. susi sind söögu, ei sul vihmavari kõhus lahti läheks

169a Г несов. кого-что, за что austama, lugu pidama (madalk. ka ülek.), respekteerima; \уважатьть старших vanemaid inimesi austama, \уважатьть кого за честность kellest tema aususe pärast lugu pidama, \уважатьть чужое мнение teiste arvamust respekteerima v arvestama, teiste arvamusest hoolima v lugu pidama, \уважатьть чьи седины kelle halli pead austama, \уважатьть науки teadust kõrgelt hindama, teadu(se)sse austavalt v austusega suhtuma, \уважатьйте тишину pidage vaikust, olge vaikselt, \уважатьть чай madalk. teest lugu pidama, я \уважатью селёдку madalk. ma pean heeringast lugu, mulle maitseb heeringas

243 Г сов.несов.

упираться 1. чем, во что, обо что kõnek. kuhu v mille vastu toetuma, naalduma, nõjatuma, najatuma; \упереться спиной в стену seljaga vastu seina toetuma v najatuma, \упереться о палку kepile toetuma, \упереться рукой в бок (1) kätt puusa panema, (2) vastu küljekonte nügima, \упереться ногами в землю jalgu vastu maad v maha toetama;

2. во что kõnek. vastu mida jõudma, ees püsti olema, risti ees olema, millega lõppema; улица упёрлась в ворота tänav oli püsti ees, я шёл, шёл и упёрся в забор läksin, läksin, järsku oli aed risti ees;

3. на чём ülek. madalk. vastu punnima v ajama v panema, sõrgu vastu ajama, tõrkuma, oma jonni ajama; он упёрся и никуда не поехал ta punnis vastu ega sõitnud kuhugi, он упёрся на своём ta ajas oma jonni;

4. чем, в кого-что ülek. kõnek. pilku kuhu puurima, üksisilmi v ainiti vahtima, jõllitama;

5. (без несов.) madalk. minema vajutama v litsuma v panema, vehkat tegema; ‚

\упереться v

упираться как бык v

баран madalk. (nagu sõnn) sõrgu vastu ajama, sarvi vastu ajama

союз tingimuse puhul kuigi, millest hoolimata, ehkki; \хотя я и согласился, но остался недоволен kuigi jäin nõusse, ei olnud ma rahul;

2. союз vastandamisel kuigi, kuid; он учился хорошо, \хотя часто болел ta õppis hästi, kuigi oli sageli haige;

3. частица madalk. vähemalt, kas või; \хотя немножко kas või pisutki;

4. частица madalk. isegi, olgu(gi), kas või;

5. частица madalk. näiteks, kui, isegi kui, siis, kas või; напиши \хотя бы два слова kirjuta mõni ridagi v kas või paar ridagi, взять \хотя бы вашу работу kui võtta teiegi töö, \хотя бы кто-нибудь пришёл tuleks siis keegigi, \хотя бы увдеться скорее saaks ometi kiiremini kokku

276a Г несов. кого-что

1. чем puhastama, puhtaks v korda tegema, kasima; \чистить обувь jalatseid puhastama, \чистить ногти küüsi puhastama, \чистить зубы hambaid pesema, \чистить грибы seeni puhastama, \чистить рыбу kala puhastama v rappima v rookima, \чистить картофель kartuleid koorima, \чистить щёткой harjama, \чистить пылесосом ковёр tolmuimejaga vaipa puhastama, \чистить лес metsa puhastama, puhastusraiet tegema, \чистить дно реки jõepõhja puhastama, jõge süvendama, \чистить коня hobust puhastama v harjama;

2. ülek. kõnek. puhastustööd tegema (näit. organisatsioonis);

3. ülek. madalk. puhast tööd tegema, puhtaks v tühjaks tegema (röövima); \чистить карманы taskuid tühjendama (ka ülek.);

4. ülek. madalk. kelle kallal võtma, sõimama;

5. madalk. lahmima, peksma; vrd.

1 С м. од.

1. jäär; ülek. halv. oinas; (горные v каменные) \бараны zool. lambad ( Ovis), снежный \баран zool. Kanada lammas, pakssarv ( Ovis canadensis);

2. (без мн. ч.) lambanahk; ‚ (как)

стадо \баранов halv. (nagu) lambakari;

уставиться v

смотреть, как \баран на новые ворота madalk. vahtima nagu vasikas uut väravat;

упираться v

упереться как \баран madalk. sõrgu vastu ajama