kaitsma

gener. (от кого-л.) end tulistades kaitsma, vastu tulistama

gener. hoidma, kaitsma, valvama

gener. hoidma, kaitsma, valvama

gener. (кому-л., чему-л.) kaitsma, soosima

gener. (çà êîãî-ë., çà ÷òî-ë.) eest seisma, pisut seisma, kaitsma

gener. (предохранить семена от порчи - seemne/te/ riknemist дra hoidma / vдltima) vältima, (кого-л., что-л. от чего-л.) (millegi eest) kaitsma

gener. (кого-л., что-л. от чего-л.) (millegi eest) kaitsma

gener. kaitsma, (кого-л., что-л. от чего-л.) millegi eest hoidma, tervena säilitama

1) gener. end hoidma, end hoidma v. kaitsma, hoiduma, puutumatuna säilima, tervena säilima

2) colloq. (о ком-л., о чем-л.) end murega tapma, (о ком-л., о чем-л.) üleliia kurvastama

gener. kaitsma, millegi eest hoidma, tervena säilitama

1) gener. end hoidma, end hoidma v. kaitsma, hoiduma, puutumatuna säilima, tervena säilima

2) colloq. end murega tapma, üleliia kurvastama

223 Г сов.несов.

вставать 1. (üles, püsti) tõusma; \встатьть с места kohalt (püsti) tõusma, солнце \встатьло päike on tõusnud, \встатьть на ноги (1) jalule v püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро \встатьнет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, \встатьть из-за стола lauast v laua tagant tõusma, при этой мысли волосы \встатьли дыбом seda v sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;

2. (üles) tõusma, ärkama; \встатьть с постели voodist tõusma, он \встатьл с головной болью ta ärkas valutava peaga v peavaluga;

3. за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ \встатьл на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele v kaitseks, \встатьть грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;

4. astuma, asuma; \встатьть на ковёр vaibale astuma, \встатьть в очередь järjekorda asuma, \встатьть во главе etteotsa asuma, \встатьть на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, \встатьть на чьё место kelle kohale asuma, \встатьть кругом v в круг end ringi võtma, \встатьть на колени põlvili laskuma v langema (ka ülek.), \встатьть на учёт end arvele võtma;

5. peatuma, seisma jääma; лошадь \встатьла hobune peatus v jäi seisma, река \встатьла jõgi külmus kinni, заводы \встатьли tehased jäid seisma;

6. перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником \встатьли высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним \встатьла трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними \встатьли новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он \встатьл перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;

7. kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого \встатьнет see läheb meile kalliks maksma;

8. kõnek. mahtuma; сюда стол не \встатьнет laud ei mahu siia; ‚

\встатьть v

вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas v tülinaks olema;

\встатьть v

вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma

91 (род. и предл. п. ед. ч. \грудьи и \грудьи) С ж. неод. rind; плоская \грудьь lame rind, широкая \грудьь lai rind, впалая \грудьь sisselangenud rind, дышать всей v полной \грудьью, дышать во всю \грудьь täie rinnaga hingama, прижать к \грудьи vastu rinda suruma, скрестить руки на \грудьи käsi risti rinnale panema, кормить v вскармливать \грудьью rinnaga toitma, отнять ребёнка от \грудьи last (rinnast) võõrutama, \грудьь рубашки särgi rinnaesine, \грудьью проложить себе дорогу ülek. endale rinnaga teed murdma, таить в \грудьи ülek. südames hoidma, бить себя в \грудьь endale vastu rindu taguma; ‚

встать v

стоять v

стать \грудьью за кого-что keda (oma) rinnaga kaitsma

90 С ж. неод. (без мн. ч.) sõltumatus, iseseisvus, suveräänsus, vabadus; \независимость суждений arvamuste sõltumatus, политическая \независимость poliitiline sõltumatus, национальная \независимость rahvuslik iseseisvus v sõltumatus, \независимость судей jur. kohtunike sõltumatus, признать \независимость iseseisvust tunnustama, отстаивать свою \независимость oma vabadust kaitsma

271a Г сов.несов.

обеспечивать что, кому-чему tagama, kindlustama, garanteerima; кого-что, кем-чем varustama; \обеспечить выполнение чего mille täitmist tagama, \обеспечить успех edu tagama, \обеспечить мир во всём мире kogu maailmas rahu tagama v kindlustama v kaitsma, \обеспечить семью материально perekonda materiaalselt kindlustama, мы всем обеспечены oleme igati kindlustatud, \обеспечить строительство всем необходимым ehitust kõige vajalikuga varustama, \обеспечить колхоз тракторами kolhoosile piisavalt traktoreid andma, kolhoosi traktoritega varustama

255 Г несов.сов.

оборониться от кого-чего, без доп. end kaitsma

1. millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest v sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele v emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama v tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;

2. põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma v lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast v hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima v varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;

3. terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;

4. eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;

5. daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1марта käskkiri 1.märtsist, 1.märtsi käskkiri, письмо от 2июля kiri 2.juulist, 2.juuli (kuupäevaga) kiri;

6. ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;

7. tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;

8. tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed

51 С ж. неод. (без мн. ч.)

1. kaitse, valve; kaitsmine, valvamine; \охранаа материнства и детства emade- ja lastekaitse, \охранаа младенчества lastekaitse, \охранаа общественного порядка avaliku korra kaitse, \охранаа памятников древности muinsuskaitse, \охранаа права собственности omandiõiguse kaitse, \охранаа окружающей среды keskkonnakaitse, \охранаа природы looduskaitse, \охранаа труда töökaitse, личная \охранаа ihukaitse, брать под \охранау kaitse alla võtma, нести \охранау кого-чего keda-mida kaitsma, \охранаа леса metsavalve, пограничная \охранаа piirivalve, противопожарная \охранаа tuletõrje;

2. valveüksus, valvkond; выставлять \охранау valveposti v valveüksust v valvet välja panema

89 С ж. неод.

1. positsioon (ka ülek.), asend, asetus, seis, asupaik, (asu)koht; ключевая \позицияя võtmepositsioon, исходная \позицияя (1) sport lähteasend, algseis, (2) lähtepositsioon (ka sõj.), удобная \позицияя mugav asend, \позицияя пальцев sõrmede asetus (pillil), гласные в сильной \позицияи lgv. rõhulised täishäälikud, täishäälikud rõhulises asendis, передовые \позицияи (1) sõj. eelpositsioon, (2) ülek. eesliin, огневая \позицияя sõj. tulepositsioon, сдать \позицияи positsioone käest andma;

2. ülek. seisukoht, hoiak; занять выжидательную \позицияю äraootavale seisukohale asuma, отстаивать свою \позицияю oma seisukohta kaitsma, активная жизненная \позицияя aktiivne eluhoiak v ellusuhtumine

171b Г несов. кому-чему kaitsma, soosima, protežeerima