kõneelundid

91 С ж. неод.

1. (без мн. ч.) kõne, kõnelemine; органы \речьи kõneorganid, kõneelundid, расстройство \речьи kõnehäire, kõnepuue, kõnedefekt, устная \речьь suuline kõne, письменная \речьь kirjalik kõne, русская \речьь venekeelne kõne v jutt, певучая \речьь laulev kõne v kõnelemine, культура \речьи kõnekultuur, õigekeelsus, дар \речьи (1) kõnevõime, (2) kõneosavus, sõnaosavus, sõnaseadmisoskus, sõnameisterlikkus, косвенная \речьь lgv. kaudkõne, kaudne kõne, прямая \речьь lgv. otsekõne, otsene kõne, части \речьи lgv. sõnaliigid, внутренняя \речьь lgv. sisekõne, авторская \речь kirj. autorikõne;

2. kõne, jutt; юбилейная \речьь juubelikõne, надгробная \речьь hauakõne, обвинительная \речьь süüdistuskõne, \речьь прокурора prokuröri kõne, держать \речьь kõnet pidama, произнести приветственную \речьь tervituskõnega esinema, tervituskõnet pidama, выступить с \речьью kõnega esinema, üles astuma, о чём идёт \речьь millest on jutt, millega on tegu, не о том \речьь mitte sellest pole jutt, завести \речьь с кем kellega juttu sobitama, не может быть и \речьи о чём mis ei tule kõne allagi;

3. (без мн. ч.) keel; стихотворная \речьь luulekeel, художественная \речьь ilukirjanduskeel, живая народная \речьь elav rahvakeel, учебник родной \речьи emakeele lugemik