hoogsalt

1) общ. бравурно, оживленно, стремительно, усиленно

2) разг. размашисто

оживленно,

размашисто

hoogsalt; laialt

hoogsalt; hoogsasti; kiiresti; maruliselt; sööstes; sööstlikult; tormakalt; tormates

90 С ж. неод. (бeз мн. ч.) laius, avarus, ulatus; необозримая \ширь степей mõõtmatud stepiavarused, и в \ширь и в высь nii pikkusesse kui laiusesse; ‚

во всю \ширь (1) laialt, ulatuslikult, жизнь открылась для меня во всю \ширь elu oli mu ees avali, kõik teed olid mu ees lahti, (2) täies ulatuses, igal rindel, надо во всю \ширь поставить вопросы экономии säästuprobleem tuleb kilbile tõsta, развёртываться v развернуться во всю \ширь igal rindel v täies ulatuses v hoogsalt käima hakkama, развернуть во всю \ширь täies ulatuses v hoogsalt käima panema

gener. hoogsalt

gener. hoogsalt

colloq. hoogsalt, laiakaareliselt, suurelt

gener. hoogsalt, tormakalt

gener. tungivalt, hoogsalt, intensiivselt, kõvendatult

168a Г несов.сов.

нажарить 1. что, чего (teatud hulka) valmis praadima;

2. что madalk. tuliseks ajama v kütma;

3. (без сов.) что, на чём ülek. madalk. hoogsalt v hasartselt tegema, teha vihtuma; \нажаривать на гармошке lõõtspilli mängida vihtuma

374 Г сов.

1. куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) ( sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); \пойтийти навстречу kellele vastu minema v tulema, \пойтийти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma v sammu pidama hakkama (ka ülek.), \пойтийти грудью v напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок \пойтишёл laps sai jalad alla v hakkas käima, \пойтийти на вёслах aerutama (hakkama), \пойтийти на парусах purjetama v seilama (hakkama), \пойтийти на охоту jahile minema, \пойтийти на войну sõtta minema, поезд \пойтийдёт утром rong läheb v väljub hommikul, на реке \пойтишёл лёд jõel hakkas jää minema v algas jääminek, кирпич \пойтишёл на стройку tellised läksid v saadeti ehitusele, \пойтийти ко дну põhja minema (ka ülek.), \пойтийти в гору (1) mäkke minema v viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога \пойтишла лесом tee keeras metsa, \пойтишла молва kuulujutud hakkasid käima v läksid liikvele v lahti, лицо \пойтишло пятнами nägu läks laiguliseks v lapiliseks, мороз \пойтишёл по телу külmajudin v külm juga käis üle ihu, кровь \пойтишла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы \пойтишёл дым korstnast hakkas suitsu tulema v tõusma, от печки \пойтишло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, \пойтийти в университет ülikooli astuma v õppima minema, \пойтийти за кого kellele mehele minema, \пойтийти в продажу müügile minema, этот товар не \пойтийдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, \пойтийти в починку parandusse minema, \пойтийти в обработку töötlusse v ümbertöötlusse v ümbertöötamisele minema, \пойтийти в v на лом vanarauaks minema, \пойтийти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, \пойтийти на уступки järele andma, \пойтийти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, \пойтийти на сделку tehingut tegema, \пойтийти на жертвы ohvreid tooma, \пойтийти на самопожертвование end ohverdama, \пойтийти на риск riskima, riskile välja minema, \пойтийти на предательство reetmisteele minema v asuma, \пойтийти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт \пойтишёл на посадку lennuk hakkas maanduma v alustas maandumist v läks maandele, \пойтийти на убыль kahanema, \пойтийти на подъём tõusuteed minema, \пойтийти в пляс tantsu lööma v vihtuma hakkama;

2. toimima v toimuma v olema hakkama; часы \пойтишли точно kell hakkas täpselt käima, \пойтишли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре \пойтишёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился - и \пойтишли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя \пойтишли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба \пойтишли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma v kasvama, картофель \пойтишёл в ботву kartul kasvas pealsesse v kasvatas ainult pealseid, дело \пойтишло к концу asi hakkas lahenema v lõpule jõudma, мальчику \пойтишёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди \пойтишли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;

3. kõnek. edenema, laabuma; дело \пойтишло на лад asi hakkas laabuma, всё \пойтишло к лучшему kõik liikus paremuse poole, \пойтийти на выздоровление paranema hakkama;

4. кому, к чему sobima; ей не \пойтийдёт этот цвет see värv talle ei sobi v ei lähe;

5. на кого-что kuluma, minema; на книги \пойтийдёт много денег raamatute peale läheb v kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma v minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;

6. sadama; \пойтишёл дождь vihma hakkas sadama, \пойтишёл снег hakkas lund tulema v sadama, \пойтишёл град tuleb v tuli rahet;

7. чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); \пойтийти конём ratsuga käima, \пойтийти с туза ässaga käima, ässa välja käima;

8. в кого с С мн. ч. kelleks hakkama v saama; \пойтийти в артисты näitlejaks hakkama, \пойтийти в няни lapsehoidjaks v last hoidma hakkama;

9. в кого kelle sarnaseks v kellesse minema; \пойтийти в отца isasse minema;

10. на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);

11. \пойтишёл, \пойтишла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; \пойтишёл вон! madalk. käi minema!;

12. с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); \пойтишли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как \пойтишло трясти kus nüüd hakkas raputama, и \пойтишёл, и \пойтишёл küll alles v kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama; ‚

\пойтийти v

идти v

отправляться v

отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema;

\пойтийти v

идти на пользу kasuks tulema;

\пойтийти далеко (elus) kaugele jõudma;

\пойтийти v

идти по стопам кого kelle jälgedes minema v astuma v käima;

\пойтийти v

идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma;

\пойтийти по миру kerjakeppi kätte võtma;

\пойтийти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama);

\пойтийти v

идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema;

\пойтийти v

идти с молотка haamri alla minema;

\пойтишла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti;

если (уж) на то \пойтишло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on;

всё \пойтийдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast v kuradile

18 С м. неод.

1. vehkimine, vibutamine, viibutamine;

2. hoog (ka ülek.), ulatus, haare, laiahaardelisus, laiaulatuslikkus (ka ülek.); füüs. võnkeulatus, amplituud; variatsioon (statistikas); с \размаха täie hooga, hoo pealt, во весь \размах täies ulatuses, получить широкий \размах suurt ulatust v hoogu saavutama v saama, suurt v laia ulatust võtma, väga ulatuslikuks minema, работать с \размахом hoogsalt ja laia haardega töötama, \размах крыльев (linnutiibade) siruulatus, \размах колебания võnkeamplituud, võnkeulatus, \размах смещения geol. nihke ulatus, \размах крыла lenn. tiiva ulatus, человек широкого \размаха laia ettevõtmisega v laia haardega inimene, широкий \размах спортивного движения spordiliikumise laiahaardelisus v laiaulatuslikkus, большой \размах строительства ehitustegevuse ulatuslikkus v lai haare

Н kiiresti, hoogsalt, tormakalt, tormates, maruliselt, sööstlikult, sööstes

1 С м. неод. tempo (ka muus.) kiirus; высокий \темп kiire tempo, низкий \темп aeglane tempo, \темп речи kõnetempo, \темп игры mängutempo, \темп жизни elutempo, \темпы развития arenemistempo, arengutempo, быстрые \темпы строительства ehitushoog, hoogne ehitustöö, в ускоренном \темпе kiire tempoga, kiiremas tempos, \темп стрельбы sõj. (tehniline) laskekiirus, наращивать v увеличивать \темп tempot tõstma, kiirust lisama, в \темпе kõnek. kiiresti, eluga, tambiga, hooga, hoogsalt

ударять 1. 269a кого-что, чем, по кому-чемк, во что lööma, lööki v hoopi andma (ka ülek.); \ударитьть кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, \ударитьть в грудь vastu rindu lööma, \ударитьть ногой jalaga lööma, \ударитьть по врагу vaenlasele lööki v hoopi andma, \ударитьть по голове vastu pead lööma v andma, \ударитьть в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, \ударитьть к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma v helistama, \ударитьть в барабан trummi lööma, \ударитьть по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, \ударитьть по бюрократам bürokraatidele pihta andma v säru tegema, часы \ударитьли полночь kell lõi keskööd v kesköötundi, в глаза \ударитьл яркий свет silmadesse lõi v hakkas ere valgus, его \ударитьло током ta sai elektrilöögi, луч солнца \ударитьл в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его \ударитьло в пот kõnek. ta läks v lõi üleni higiseks v hernesveele, его \ударитьл паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему \ударитьло шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;

2. 269b kõlatama, kärgatama; \ударитьл выстрел kõlas pauk, \ударитьл звонок kõlatas v helises kell, \ударитьл гром kärgatas kõu;

3. 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; \ударитьть залпом kogupauku andma;

4. 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma v kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama v algust tegema v kallale asuma; \ударитьть в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, \ударитьли сильные морозы tuli käre pakane, \ударитьл проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр \ударитьл лезгинку orkester lõi lahti lesginka; ‚

\ударитьть по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama;

\ударитьть v

ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma v hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama v turgatama;

\ударитьть v

ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma;

\ударитьть v

ударять об заклад van. kihla vedama;

\ударитьть v

ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima;

\ударитьть v

ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella v hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema v riputama, tervele ilmale kuulutama;

\ударитьт v

\ударитьл чей

час kelle tund tuleb v on tulnud;

кровь \ударитьла в голову кому kellel lõi v tõusis veri pähe;

не \ударитьть лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema;

\ударитьть v

ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema;

палец о палец не \ударитьть для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi v lillegi v kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma;

как обухом по голове \ударитьло кого kõnek. kes on v oli nagu puuga pähe saanud;

\ударитьть v

ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma

Н (сравн. ст. шире) laialt (ka ülek.), laialdaselt, (laia)ulatuslikult; \широко разводить руки käsi laiali ajama (näit. võimlemisel), \широко раскрыть глаза silmi pärani ajama (ka ülek.), \широко шагать hoogsalt v pikkade sammudega v pikal sammul astuma, жить \широко laialt v laial jalal elama, он \широко улыбался ta nägu oli laia naeru täis, его имя \широко известно ta (nimi) on üldtuntud, teda tuntakse kõikjal, за рекой \широко раскинулся луг jõe teisel kaldal laius luht v niit

89 С ж. неод. (без мн. ч.) energia (mateeria liikumise üldine mõõt, füüsikalise süsteemi olekut iseloomustav suurus; teovõime, tarm); ядерная \энергияя, \энергияя ядра tuumaenergia, атомная \энергияя aatomienergia, термоядерная \энергияя termotuumaenergia, электрическая \энергияя elektrienergia, тепловая \энергияя soojusenergia, световая \энергияя (1) valgusenergia, (2) valgushulk, водная \энергияя vee-energia, hüdroenergia, химическая \энергияя keemiline energia, kemoenergia, механическая \энергияя mehaaniline energia, кинетическая \энергияя kineetiline energia, потенциальная \энергияя potentsiaalenergia, potentsiaalne energia, собственная \энергияя omaenergia, \энергияя тяготения gravitatsioonienergia, \энергияя излучения, лучевая \энергияя kiirgusenergia, \энергияя покоя seisuenergia, \энергияя прорастания idanemisenergia, закон сохранения \энергияи energia jäävuse seadus, взяться с \энергияей за что hoogsalt v energiliselt v südilt mille kallale asuma v mida käsile võtma, у него много \энергияи tal on palju energiat v tarmu, ta on agar v südi