astronoomiline

gener. astronoomiline

115 С с. неод.

1. (без мн. ч.) langetamine, langetus, kallutamine, kallutus, kaldumine (ka ülek.); \склонение к миру lepituskatse (ka jur.);

2. deklinatsioon (lgv. käänamine, deklineerimine; käändkond; astr., füüs., geol. kääne, hälve, kõrvalekalle; kaldenurk, taevakoordinaadid); именное \склонение lgv. noomenite käänamine v deklineerimine, первое \склонение lgv. esimene käändkond v deklinatsioon, астрономическое \склонение astr. astronoomiline deklinatsioon v kääne, северное \склонение astr. põhjakääne, магнитное \склонение geol. magnetiline deklinatsioon, \склонение компаса kompassihälve

51 С ж. неод. number, numbrimärk; arv; арабские \цифраы araabia numbrid, римские \цифраы rooma numbrid, астрономическая \цифраа hiidarv, astronoomiline arv, контрольные \цифраы kontrollarvud, трёхзначные \цифраы kolmekohalised arvud, двоичная \цифраа kahendarv, сухие \цифраы ülek. kuivad arvud, дутые \цифраы ülek. ülespuhutud arvud, круглые \цифраы ümmargused arvud, получилась солидная \цифраа saadi aukartust äratav v soliidne arv, с \цифраами на руках доказывать что mida arvude najal v varal tõestama