Перевод: с русского на все языки

со всех языков на русский

VOIM

  • 1 власть

    võim; võimus

    Русско-эстонский словарь (новый) > власть

  • 2 власть

    91 С ж. неод.
    1. (без мн. ч.) võim (ka jur.); законодательная \властьь seadusandlik võim, исполнительная \властьь täidesaatev võim, верховная \властьь kõrgeim võim, предел \властьи võimupiirid, превышение \властьи võimupiiride ületamine, вопрос о \властьи võimuküsimus, приход к \властьи võimuletulek, злоупотребление \властьью võimu kuritarvitamine, находящийся у \властьи võimulolija, быть v находиться v стоять у \властьи võimul olema, valitsema, захватить \властьь võimu haarama, облекать \властьью кого võimu kelle kätesse andma;
    2. (без мн. ч.) võim, võimus; \властьь золота kulla võim;
    3. \властьи мн. ч. võimud, võimuorganid; местные \властьи kohalik võim, kohalikud võimuorganid, военные \властьи sõjaväevõim(ud); ‚
    ваша \властьь kõnek. teie teha; (это)
    не в моей \властьи see ei seisa v ei ole minu võimuses;
    потерять \властьь над собой enesevalitsust kaotama

    Русско-эстонский новый словарь > власть

  • 3 верховная власть

    adj
    gener. (kõrgem võim) ülemvõim, kõrgem võim

    Русско-эстонский универсальный словарь > верховная власть

  • 4 власть

    n
    gener. võim

    Русско-эстонский универсальный словарь > власть

  • 5 единоличная власть

    Русско-эстонский универсальный словарь > единоличная власть

  • 6 исполнительная власть

    adj
    law. täidesaatev võim, täitevvõim

    Русско-эстонский универсальный словарь > исполнительная власть

  • 7 мощь

    n
    gener. jõud, võim, võimsus, vägevus, vägi

    Русско-эстонский универсальный словарь > мощь

  • 8 распорядительная власть

    Русско-эстонский универсальный словарь > распорядительная власть

  • 9 советская власть

    Русско-эстонский универсальный словарь > советская власть

  • 10 воля

    62 С ж. неод. (без мн. ч.)
    1. tahe, tahtmine; soov; железная \воляя raudne tahe, последняя \воляя viimne tahe, сила \воляи tahtejõud, усилие \воляи tahtepingutus, свобода \воляи tahtevabadus, \воляя к жизни elutahe, по доброй \воляе vabal tahtel, против \воляи vastu tahtmist, объявить свою \воляю oma tahet avaldama;
    2. võimus, meelevald; võim; это в твоей \воляе see on sinu võimuses;
    3. vabadus, voli; выпустить на \воляю vabadusse v vabaks laskma, вырваться на \воляю vabadusse pääsema, жить на \воляе vabaduses elama;
    4. van. priius; priikslaskmine; ‚
    \воляя ваша tehke, nagu soovite, teie tahtmine sündigu;
    дать \воляю языку suud pruukima, sõnadele voli andma;
    дать \воляю рукам kätele (vaba) voli andma, käsi ligi v külge ajama;
    дать \воляю слезам pisaratele voli andma;
    дать \воляю кому vaba voli v vabu käsi andma kellele

    Русско-эстонский новый словарь > воля

  • 11 всевластие

    115 С с. неод. (без мн. ч.) kõikvõimsus, piiramatu võim

    Русско-эстонский новый словарь > всевластие

  • 12 законодательный

    126 П seadusandlik; \законодательныйая власть seadusandlik võim, \законодательныйый орган seadusandlik organ v keham

    Русско-эстонский новый словарь > законодательный

  • 13 исполнительный

    126 П
    1. täite(v)-, täidesaatev, täitur-; \исполнительныйьный лист jur. täiteleht, \исполнительныйьная надпись jur. täitepealdis, \исполнительныйьный комитет täitevkomitee, \исполнительныйьная власть täidesaatev võim, \исполнительныйьный орган (1) tehn. täitur, (2) jur. täitev organ, \исполнительныйьное устройство el. täiturseadis;
    2. (кр. ф. \исполнительныйен, \исполнительныйьна, \исполнительныйьно, \исполнительныйьны) püüdlik, hoolikas, kohusetruu; sõj. käsutäitlik; \исполнительныйьный работник püüdlik v hoolikas töötaja

    Русско-эстонский новый словарь > исполнительный

  • 14 перейти

    372 Г сов.несов.
    переходить I что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); \перейтийти мост v через мост üle silla minema, \перейтийти границу piiri ületama, \перейтийти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
    2. от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; \перейтийти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, \перейтийти в другую веру teise usku üle minema, \перейтийти на "ты…" sina peale minema, sinatama hakkama, \перейтийти из рук в руки käest kätte minema, власть \перейтишла к трудящимся v в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, \перейтийти на второй курс teisele kursusele saama, \перейтийти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, \перейтийти на диету dieeti pidama hakkama, \перейтийти к новому вопросу teist v uut probleemi arutama hakkama, \перейтийти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, \перейтийти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
    3. к кому-чему, во что, на что üle minema v kanduma, levima, muutuma; разговор \перейтишёл к главному jutt läks v kandus peamisele, её весёлое настроение \перейтишло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя \перейтишло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм \перейтишёл в ураган torm läks üle v muutus orkaaniks, дружба \перейтишла в любовь sõprusest kasvas v sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие \перейтишло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
    4. kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь \перейтишёл vihm jäi üle; ‚
    \перейтийти v
    переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama

    Русско-эстонский новый словарь > перейти

  • 15 полнота

    52 С ж. неод. (бeз мн. ч.)
    1. täielikkus; ammendatus; täius, täiuslikkus; \полнотаа сведений teadete v andmete täielikkus, \полнотаа ответа vastuse ammendatus, \полнотаа власти võimutäius, kogu võim, \полнотаа удовольствия täismõnu, \полнотаа счастья täielik õnn, \полнотаа жизни täisvereline elu, со всей \полнотаой täielikult, от \полнотаы чувств tundeküllusest, meeleliigutusest, для \полнотаы картины täieliku pildi v ülevaate saamiseks;
    2. tüsedus, täidlus, korpulentsus, kehakus; ümarus; \полнотаа обуви jalatsi täidlus, \полнотаа тела kehakus, \полнотаа рук käte ümarus

    Русско-эстонский новый словарь > полнота

  • 16 рука

    78 С ж. неод.
    1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
    2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚
    лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;
    правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;
    своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;
    твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;
    золотые руки kuldsed käed;
    руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;
    средней \рукаи kõnek. keskpärane;
    не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;
    третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;
    из первых рук kelle enda käest, algallikast;
    на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;
    на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;
    на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;
    под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);
    под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;
    тяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;
    нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;
    \рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;
    не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;
    положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;
    сидеть сложа руки käed rüpes istuma;
    сон в руку unenägu läks v on läinud täide;
    чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;
    с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;
    на \рукаах чьих, у кого (1) kelle hoole all v hooldada, (2) kelle käsutuses v käsutada;
    на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;
    как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;
    ударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;
    взять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;
    взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;
    взять себя в руки end kätte v kokku võtma;
    греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;
    гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;
    дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;
    дать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;
    дать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;
    дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;
    держать в \рукаах кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle;
    держать себя в \рукаах end vaos hoidma;
    держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema v kelle poole hoidma, keda pooldama v toetama;
    играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;
    иметь руку seljatagust omama;
    ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;
    замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;
    махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;
    мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;
    набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama;
    наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;
    не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;
    носить на \рукаах кого keda kätel kandma;
    отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;
    отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;
    подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;
    попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;
    пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;
    руки kelle kätest v käe alt läbi käima;
    развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;
    развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;
    оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;
    связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;
    рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;
    всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;
    сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;
    ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;
    \рукаа не дрогнет v
    не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;
    \рукаа не поднимается v
    не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;
    руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole v kes ei saa milleks mahti;
    опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;
    сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;
    с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;
    под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;
    как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;
    \рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;
    мастер на все руки meister v mees iga asja peale;
    из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;
    рук kelle kätetöö;
    руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть
    \рукаах kelle käte vahel surema;
    из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;
    \рукаи kelle kätt paluma;

    Русско-эстонский новый словарь > рука

  • 17 сей

    156b ( с основой си- v. с-) М м. (сия, сие, сии) see, too; пятого апреля сего года käesoleva aasta viiendal aprillil, до сих пор (1) seni, senini, seniajani, (2) siiani, siitsaadik, siiamaani, до сего времени siiamaani, seniajani, по \сей день tänase päevani, tänaseni, tänini, на \сей раз seekord, sedakorda; ‚
    сию минуту otsekohe, silmapilk, jalamaid, otsemaid, kohemaid;
    от сих до сих siit siiani, sellest kuni selleni, siitmaalt siiamaani;
    сильные мира сего need, kelle päralt on vägi ja võim, selle maailma vägevad

    Русско-эстонский новый словарь > сей

  • 18 сильный

    126 П (кр. ф. силен и силён, сильна, \сильныйо, \сильныйы и сильны) tugev, jõuline, võimas, vägev, kõva; \сильныйый человек tugev inimene, \сильныйый удар tugev v jõuline v kõva löök, \сильныйое государство tugev riik, \сильныйая армия tugev sõjavägi v armee, \сильныйый мотор tugev v võimas mootor, \сильныйая натура tugev v jõuline loomus v natuur, \сильныйый ученик tugev õpilane, \сильныйый яд tugeva toimega v kange mürk, \сильныйый шторм tugev torm, \сильныйый снегопад tugev lumesadu, \сильныйое волнение (1) närveerimine, tugev erutus, (2) mer. tugev lainetus, \сильныйая качка mer. tugev õõtsumine, \сильныйая зыбь mer. kõrge ummiklainetus, \сильныйый мороз käre pakane, \сильныйая жара hirmus kuumus, palavus, \сильныйый дождь tugev v kõva vihm, \сильныйая засуха suur põud, \сильныйая боль tugev v suur v äge valu, \сильныйое впечатление sügav v tugev mulje; ‚
    \сильныйый пол kangem (sugu)pool;
    \сильныйые мира сего need, kelle päralt on vägi ja võimus v võim, selle maailma vägevad

    Русско-эстонский новый словарь > сильный

  • 19 советский

    129 П Nõukogude(-), nõukogude, nõukogulik; Советская страна Nõukogudemaa, Союз Совестких Социалистических Республик Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, Советское государство Nõukogude riik, Советская власть nõukogude võim, \советскийий строй nõukogude kord, \советскийий человек nõukogude inimene, \советскийое строительство nõukogude ülesehitus v korraldus

    Русско-эстонский новый словарь > советский

  • 20 учредительный

    126 П asutamis-, rajamis-, loomis-, moodustamis-, sisseseadmis-; \учредительныйый акт asutamisakt, \учредительныйое собрание (1) asutamiskoosolek, asutav koosolek, (2) pol. asutav kogu, \учредительныйая власть asutav võim

    Русско-эстонский новый словарь > учредительный

См. также в других словарях:

  • VOIM — VoIP (англ. Voice over Internet Protocol; IP телефония)  система связи, обеспечивающая передачу речевого сигнала по сети Интернет или по любым другим цифровом виде и, как правило, перед передачей преобразовывается (сжимается) с тем, чтобы удалить …   Википедия

  • Voice over Internet Protocol — (VoIP, IPAEng|vɔɪp) is a protocol optimized for the transmission of voice through the Internet or other packet switched networks. VoIP is often used abstractly to refer to the actual transmission of voice (rather than the protocol implementing… …   Wikipedia

  • Metsatöll — et la chorale masculine nationale d Estonie présentant leur nouvel album Äio au Rock Cafe, Tallinn, Estonie. Pays d’origine …   Wikipédia en Français

  • Эстонская Советская Социалистическая Республика —         Эстония (Ээсти НСВ).          I. Общие сведения          Эстонская ССР образована 21 июля 1940. С 6 августа 1940 в составе СССР. Расположена на С. З. Европейской части СССР, на побережье Балтийского моря, между Финским (на С. ) и Рижским… …   Большая советская энциклопедия

  • AMASONG — is a GLAMA (Gay and Lesbian American Music Award) award winning lesbian feminist amateur choir based in Champaign Urbana, Illinois. The group was created by its founding director Kristina Boerger in 1990. The AMASONG choral group is a highly… …   Wikipedia

  • Kanal 2 — Infobox TV channel name = Kanal 2 logofile = Kanal2.png logosize = 100px logoalt = logo2 = launch = October 1, 1993 closed date = picture format = share = 18.6% share as of = February 08 share source = [http://www.emor.ee/arhiiv.html?id=1866 TNS… …   Wikipedia

  • Al-Fatiha in different languages — Sura Al Fatiha ( ar. الفاتحة, The Opening ), is the first chapter of the Muslim holy book, the Qur an. Its seven verses are a prayer for God s guidance and stress the lordship and mercy of God. This chapter has a special role in traditional daily …   Wikipedia

  • Ivar Grünthal — (* 8. Juni 1924 in Tartu/Estland; † 14. Februar 1996 in Göteborg/Schweden) war ein estnischer Schriftsteller, Lyriker und Exilpolitiker. Inhaltsverzeichnis 1 Frühe Jahre 2 Exil …   Deutsch Wikipedia

  • Vitali Leitan —  Vitali Leitan Spielerinformationen Geburtstag 1. Dezember 1978 Geburtsort Tallinn, Estnische SSR Größe 182 cm Position Stürmer …   Deutsch Wikipedia

  • Äio — Студийный альбом Metsatöll Дата выпуска 3 марта 2010 Записан августь сентябрь 2009 …   Википедия

  • voi — VOI1 pron. pers. 2 pl. 1. (Înlocuieşte numele persoanelor cărora li se adresează vorbitorul; la nominativ, are funcţie de subiect, adesea marcând insistenţa asupra subiectului) Voi să mergeţi, nu ei. 2. (La dativ, în formele vouă, vă, v , vi, are …   Dicționar Român

Поделиться ссылкой на выделенное

Прямая ссылка:
Нажмите правой клавишей мыши и выберите «Копировать ссылку»