о+ком+kelle

126 П (кр. ф. \светлыйел, светла, \светлыйло, \светлыйлы)

1. valge, ere, valgusküllane, hele; \светлыйлое солнце ere päike, \светлыйлая комната valge v valgusküllane tuba, \светлыйлая ночь (kuu)valge öö, \светлыйлое пальто hele mantel, \светлыйлые глаза heledad silmad, \светлыйлый шрифт trük. harilik kiri;

2. selge (ka ülek.), läbipaistev; \светлыйлая вода selge vesi, \светлыйлый ручеёк selge ojake, \светлыйлое стекло läbipaistev klaas, \светлый голос selge hääl, \светлый ум selge aru v mõistus;

3. ülek. helge, kirgas; \светлыйлые воспоминания helged mälestused, \светлыйлая радость puhas v kirgas rõõm, \светлыйлое будущее helge tulevik, \светлыйлая жизнь õnnelik elu, \светлыйлые стороны кого-чего kelle-mille head küljed v omadused, \светлыйлая личность kirgas isiksus, \светлыйлый образ helge kuju, \светлыйлая память о ком helge mälestus, \светлыйлый взгляд на жизнь optimistlik ellusuhtumine;

4. (без кр. ф.) kirikl. lihavõtte-, ülestõusmis-; \светлыйлый праздник lihavõtted, ülestõusmispühad, lihavõttepühad, \светлыйлое воскресенье esimene lihavõttepüha; ‚

\светлыйлая голова (1) helge v selge v tark pea, (2) tarkpea

18 С м. неод.

1. (бeз мн. ч.) kuulmine; музыкальный \слух muusikaline kuulmine, muusikakõrv, острый \слух terav v erk kuulmine, тонкий \слух peen kõrv, peen v terav v erk kuulmine, органы \слуха kuulmiselundid, kuulmisorganid, kuulmed, петь по \слуху v на \слух kuulmise v kõrva järgi laulma, дойти до \слуха кого kelle kõrvu jõudma v ulatuma, приём на \слух raad. kuulde vastuvõtt;

2. kuuldus, kuulujutt, kõmu, kumu, kõlakas (kõnek.); ложный \слух valekuuldus, valejutt, valeteade, верить \слухам kuulujutte v kuuldusi uskuma, пустить \слух kuulujuttu lahti v lendu laskma, распространять \слухи kuulujutte v kõmu levitama, знать по \слухам что mida kuulduste v kuulu järgi teadma, пошли \слухи levis kuuldus, kõmu läks lahti, о нём долго не было \слуха temast ei olnud kaua midagi kuulda, temalt ei olnud kaua mingeid teateid, про него идёт \слух, что…; tema kohta käib jutt v temast räägitakse, et…;; ‚

обращаться v

обратиться в \слух kikikõrvu v kikkis kõrvadega kuulama, tähelepanu ise v üksainus suur tähelepanu olema;

ни \слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest ei ole v ei olnud v pole kuulda ei kippu ega kõppu

165b Г несов.

1. чем, от кого-чего, за кого-что, из-за кого-чего mille all v kelle-mille pärast kannatama, vaevlema, piinlema, kannatada saama; \страдатьть от холода külma kannatama, \страдатьть от голода nälga kannatama v tunda saama, \страдатьть малокровием kehvveresuse all kannatama, \страдатьть от бессонницы unetuse v unepuuduse all kannatama, unepuuduses vaevlema, \страдатьть головными болями v от головных болей peavalu all v peavalude käes kannatama, peavaludes vaevlema, \страдатьть от боли valudes vaevlema v piinlema, valusid kannatama, \страдатьть ревностью armukadeduses v kiivuses piinlema, \страдатьть за свои убеждения oma veendumuste pärast kannatama v kannatada saama, \страдатьть за правду tõe eest v tõe pärast kannatada saama, \страдатьть от любви armastuse pärast kannatama, \страдатьть за больного друга haige sõbra pärast südant valutama v südamevalu tundma, гордость \страдатьет uhkus kannatab mille all, город \страдатьет от землетрясений linn saab ühtelugu maavärina all v maavärinast kannatada;

2. kõnek. по кому-чему, по ком-чем (taga) igatsema, igatsust tundma, kellegi õhkama;

3. чем, без доп. kõnek. lonkama, vilets olema, vajaka v puudu jääma; в классе \страдатьет дистциплина klassi distsipliin v distsipliin klassis lonkab, у ученика \страдатьет грамотность õpilane ei oska õigesti kirjutada, õpilase kirjaoskus on vilets, доклад \страдатьет серьёзными недостатками ettekandes on tõsiseid puudusi, у него \страдатьет память tal on vilets mälu, tema mäluga ei ole asjad korras; vrd.

18 (род. п. ед. ч. \толка и \толку) С м. неод.

1. (бeз мн. ч.) kõnek. sisu, tuum, olemus; в \толк дела он не вник asja sisusse v olemuseni ta ei tunginud;

2. (бeз мн. ч.) kõnek. tolk, nutt, taip, arusaamine, mõte; человек с толком arukas v nutikas v taiplik inimene, делать что с \толком mida arukalt v mõttekalt v asjalikult tegema, от него не добьёшся \толку temast ei saa aru v tolku, рассуждать с \толком asjalikult arutlema, истратить деньги с \толком raha arukalt kulutama, мало \толку в чём millest on vähe kasu v tolku, что \толку в этом mis kasu v tolku sellest on, mis mõtet sellel on, из него выйдет \толк temast saab asja, без \толку asjatult, asjata;

3. van. seletus, tõlgitsus, arvamus; здравый \толк kaine seletus v arvamus; ‚

сбивать v

сбить с \толку кого kõnek. (1) keda segadusse ajama, kelle jutulõnga v jutujärge sassi ajama, (2) keda eksiteele v halvale v libedale teele ahvatlema v viima;

сбиваться v

сбиться с \толку kõnek. (1) segamini minema, segadusse sattuma, (2) teelt vääratama, eksiteele minema;

взять в \толк что kõnek. millest tolku v aru saama, ära jagama, mida endale selgeks tegema;

знать v

понимать \толк в ком-чём kõnek. mida jagama, asja tundma, milles v mis alal asjatundja olema

212 Г несов.

1. кого-что, за что rebima, kiskuma, tirima, sakutama; ветер \трепатьл флаги tuul rebis lippe, \трепатьть за уши kõnek. kõrvust kiskuma, \трепатьть кого за волосы kõnek. tutistama keda;

2. кого, по чему чем kõnek. patsutama; \трепатьть по плечу õlale patsutama;

3. кого-что kõnek. vappuma v vabisema panema; его \трепатьла лихорадка ta vappus palavikus, волны \трепатьли лодку lained pillutasid paati;

4. кого kõnek. nahutama, tuuseldama, säru tegema;

5. что kõnek. (näruks, räbalaks) kulutama v kandma; \трепатьть туфли kingi näruks kandma, \трепатьть книгу raamatut kapsaks kulutama;

6. что, о ком-чём, про кого-что, без доп. ülek. madalk. lõksutama, lõugutama, vatrama, vahutama, jahvatama; его имя постоянно треплют tema nimi on pidevalt hammaste vahel v nagu kont suus;

7. что (lina) ropsima; ‚

\трепатьть нервы kõnek. (1) кому kellele närvidele käima, kelle närve sööma, (2) без доп. närve rikkuma v kulutama;

\трепатьть языком kõnek. lõugu lõksutama, lõugutama, keelt peksma

167 Г сов.несов.

узнавать кого-что

1. по чему ära tundma; \узнатьть старого друга vana sõpra ära tundma, \узнатьть в лицо näo järgi ära tundma, \узнатьть по фотографии foto v pildi järgi ära tundma, \узнатьть по голосу hääle järgi v häälest ära tundma, вас не \узнатьть teid ei tunne äragi;

2. от кого-чего, о ком-чём, про кого-что teada v kuulda saama, kuulma; järele pärima, välja uurima, jälile saama; \узнатьть новость uudist teada v kuulda saama, \узнатьть из газеты ajalehest teada saama, \узнатьть о здоровье друга sõbra tervise järele pärima, надо \узнатьть его адрес peaks ta aadressi teada saama v välja uurima, позвольте \узнатьть lubage küsida, \узнатьть секрет saladust teada saama, saladuse jälile saama;

3. tutvuma, tundma õppima; kellest kuulma; его \узнатьла вся страна temast kuulis kogu maa, ta sai kuulsaks üle kogu maa;

4. tunda v näha saama; tundma õppima; \узнатьть радость материнства emarõõmu tunda saama, ты у меня ещё \узнатьешь küll sa mul veel näed, \узнатьть нищету puudust tunda v näha saama, хорошо \узнатьть друг друга üksteist v teineteist hästi tundma õppima, \узнатьть чей характер kelle iseloomu tundma õppima; ‚

своих не \узнатьешь v

\узнатьет kõnek. (saad, saab) nii et ei tea, kui vana sa oled v ta on

115 С с. неод.

1. (бeз мн. ч.) lohutamine, trööstimine, troostimine;

2. lohutus, trööst, troost; слабое \утешениее väike v nõrk lohutus, слова \утешениея lohutussõnad, trööstisõnad, сказать в \утешениее кому kelle lohutuseks v trööstiks ütlema, найти \утешениее в работе töös lohutust v troosti leidma, дети -- моё \утешениее lapsed on minu trööst v mulle trööstiks;

3. kõnek. heameel, rõõm, meelehea; иметь \утешениее в ком kellest rõõmu v heameelt tundma