за+кого+kelle+eest

159 М

1. mis; kõnek. miski; \что случилось mis juhtus v on juhtunud v on lahti, \что вы говорите kas tõesti, ärge rääkige, mis te v mis asja te räägite, \что толку в этом mis mõte sel on, mis sest kasu v tolku on, \что пользы mis kasu sest on, \что такое (1) mis juhtus, (2) mis see siis olgu, \что делать v поделаешь pole (midagi) parata, mis seal siis ikka teha, \что бы ни случилось mis ka ei juhtuks, \что ты (1) mis sul on, mis sul hakkas, mis sa õige mõtled, (2) mis sa nüüd, mine (nüüd) ikka, mis asja, \что за ерунда mis jama see on, \что он за человек mis inimene ta on, \что за прелесть (1) kui ilus, (2) mis v missugune tore asi, kui kena see on, \что за погода küll on v kus on alles ilm, \что дома mis kodus uudist, \что новенького kõnek. mis uudist, mis kuulukse, во \что обойдётся поездка mis sõit v reis maksma läheb, \что и говорить mis seal (üldse) rääkida, \что надо (1) mis v mida sa tahad (te tahate), mis v mida sul (teil) tarvis on, (2) ülek. kõnek. nagu peab, nagu kord ja kohus, tipp-topp, ну и \что ja mis siis, а \что, если я опоздаю aga mis (oleks) siis, kuj ma hiljaks jään, чуть \что -- сразу сообщи kui midagi peaks juhtuma, teata kohe, \что и требовалось доказать mida oligi tarvis tõestada, сделай вот \что tee nõndaviisi v vaatmida, \что ни делай, на него не угодишь mida ka ei teeks, miski pole talle meele järele, \что за человек пришёл kes seal tuli, \что, он уже вернулся mis, kas ta on juba tagasi, mis, on ta siis juba tagasi, наказать его \что ли kui õige karistaks teda, поешь чего маленько kõnek. sööksid ehk veidike, вот \что nõndaviisi, vaat, mis, для чего milleks, misjaoks, \что ни говори kõigest hoolimata, на \что лучше palju parem(ini), чего там olgu pealegi, pole parata, не к чему pole mõtet, ei millekski, чего там только не было mida seal küll ei olnud, mis seal kõik oli, \что за беда mis siis sellest, ega sellest pole lugu, pole häda v viga midagi;

2. в функции Н miks, milleks; \что ты задумался miks v mispärast sa mõttesse jäid, \что ты одна miks sa üksi oled, \что плачешь miks sa nutad, к чему ты мне это говоришь miks sa mulle seda räägid, с чего бы он не согласился miks ta ei peaks nõusse jääma, на \что мне эти деньги mis ma selle rahaga teen v peale hakkan, milleks mulle see raha, с чего ты взял kust sa selle võtad v võtsid, miks sa nii arvad, \что тут долго разговаривать mis siin nii pikalt rääkida, чем не автомобиль mispoolest v mille poolest see auto pole, чего там бояться mis seal karta, \что бы тебе раньше прийти oleksid võinud siia varem tulla, только \что just praegu, hetk tagasi, с чего бы это ei tea miks v millest see tuleb v millest see võib olla, чего ради mis hea pärast, что так miks nii, почти \что peaaegu;

3. в функции частицы; вот именно \что дурак just nimelt loll, вот v вон оно \что ah vaat mis, ah selles on asi, vaat milles on asi, ещё \что v чего mis sa veel ei taha; ‚

ни за \что, ни про \что kõnek. asja eest, teist taga; остаться

ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma;

\что душе угодно kõnek. mida hing ihkab v süda lustib;

\что (и) греха таить kõnek. mis seal ikka salata;

\что есть v

было духу kõnek. kõigest jõust v väest, elu eest;

\что есть силы kõigest jõust v väest;

\что к чему kõnek. mis ja kuidas; кто

ни при чём kõnek. kes ei puutu asjasse, kellel pole millega pistmist;

во \что бы то ни стало iga hinna eest, maksku mis maksab, kas või nui neljaks;

не за \что kõnek. pole tänu v kõne väärt;

\что почём madalk. mis on midagi väärt;

как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud v tema asigi v selle asja meeski;

ни за \что kõnek. mitte mingi hinna eest, mitte mingil juhul;

\что бы там ни было mis ka ei juhtuks, igal juhul, kõigest hoolimata, igatahes, mis ka iganes oleks;

\что ни на есть kõnek. (see) kõige…;; \что ни на есть лучший see on kõikse parem;

ни во \что не ставить кого-что kõnek. keda-mida mitte millekski pidama;

ни с чем kõnek. tühjade kätega, tühjalt;

чего доброго kõnek. hoidku jumal, hoidku et, vaata veel et;

дело стало за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma v pidama v toppama jäi

350 Г несов.

1. (3 л. наст. вр. есть) olema; у меня \бытьло время mul oli aega, у меня не \бытьло времени mul ei olnud v polnud aega, у меня есть время mul on aega, если у меня будет время kui ma saan v kui mul on aega, так \бытьло, есть и будет nii oli, on ja jääb;

2. (наст. вр. не выражено) olema; viibima; käima; toimuma; hakkama; tulema; я \бытьл в городе ma käisin v olin linnas, он \бытьл на приёме ta oli v käis v viibis vastuvõtul, сегодня \бытьло тепло täna oli soe (ilm), это \бытьл выдающийся учёный ta oli silmapaistev teadlane, я \бытьл болен olin haige, на нём \бытьл серый костюм ta oli hallis ülikonnas, tal oli seljas hall ülikond, дверь \бытьла на замке uks oli lukus, он \бытьл весь в отца ta oli täiesti isasse (läinud), скоро будет дождь varsti hakkab sadama, я буду у вас примерно через час jõuan teie poole umbes tunni aja pärast, будет тебе за это kõnek. selle eest sa alles saad, \бытьть беде õnnetus ei jää tulemata, \бытьть в долгу (1) у кого kellele võlgu olema, (2) перед кем kelle (ees) võlglane olema, \бытьть в центре внимания tähelepanu keskpunktis olema, \бытьть начеку valvas v valvel olema, \бытьть высокого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema; ‚

\бытьть без памяти от кого kõnek. kelle järele arust ära v hull olema;

чему \бытьть, того не миновать vanas. kõik tuleb, mis tulema peab;

\бытьть вне себя endast väljas olema;

\бытьла не \бытьла kõnek. saagu mis saab, tulgu mis tuleb;

как (теперь) \бытьть mis nüüd teha, kuidas nüüd talitada;

стало \бытьть kõnek. järelikult;

так и \бытьть olgu v jäägu v saagu nii

287a Г сов.несов.

окружать кого-что, кем-чем keda-mida ümbritsema (ka ülek.), ümber v sisse piirama, kelle-mille ümber koguma; \окружить сад забором aiale tara ümber tegema, aeda taraga ümbritsema, \окружить вниманием кого keda tähelepanuga ümbritsema, kelle vastu väga tähelepanelik olema, \окружить ребёнка заботой lapse eest igati hoolitsema v hoolt kandma, \окружить город linna ümber piirama, тесно \окружить рассказчика jutuvestja ümber kobaras koos olema, \окружить себя единомышленниками enda ümber mõttekaaslasi koondama

57 С ж. неод. sein; müür (ka ülek.); стены комнаты toaseinad, каменная \стенаа (1) (kivi)müür, (2) kivisein, бревенчатая \стенаа palksein, висячая v навесная \стенаа rippsein, облегчённая \стенаа kergsein, глухая \стенаа umbsein, avadeta sein, звуконепроницаемая \стенаа helipidav sein, засыпная \стенаа täidissein, городская \стенаа linnamüür, крепостная \стенаа kindlusemüür, \стенаа недоверия umbusaldusemüür, usaldamatusemüür, \стенаа леса metsamüür, \стенаа равнодушия ükskõiksusemüür, бой под \стенаами города lahing linnamüüride all, между нами выросла \стенаа meie vahele on sein kasvanud, в \стенаах университета ülikooli seinte vahel; ‚ (жить, сидеть)

в четырёх стенах nelja seina vahel (istuma);

на стену лезть kõnek. raevu v marru minema;

хоть на стену лезь kõnek. roni või mööda seina üles;

стоять \стенаой за кого-что nagu müür seisma kelle-mille eest;

как за каменной \стенаой nagu vanajumala selja taga;

как на каменную стену положиться на кого kaljukindlalt v surmkindel olema kelle peale;

как об стену горох kõnek. nagu hane selga vesi;

прижать к \стенае vastu seina v nurka suruma;

дома и стены помогают kõnekäänd kodus aitavad seinadki, koduseinadki aitavad;

биться головой v

лбом об стену (oma) pead vastu seina taguma, (endal) juukseid katkuma;

китайская \стенаа Hiina müür;

лбом стену не прошибёшь vanas. peaga ei või läbi seina joosta

52 С ж. неод. (без мн. ч.)

1. за кого-что, против кого-чего, с кем-чем võitlus, heitlus kelle-mille vastu v eest, kellega-millega; tõrje; классовая \борьбаа klassivõitlus, национально-освободительная \борьбаа rahvusvõitlus, rahvuslik vabadusvõitlus, революционная \борьбаа revolutsioonivõitlus, revolutsiooniline võitlus, \борьбаа за мир rahuvõitlus, võitlus rahu eest, \борьбаа за существование biol. olelusvõitlus, вести \борьбау võitlema, \борьбаа противоположностей filos. vastandite võitlus, возглавить \борьбау võitlust juhtima, призывать на \борьбау võitlusele kutsuma, \борьбаа с сорняками umbrohutõrje, \борьбаа с гололёдом jäitetõrje;

2. maadlus ( ka sport), maadlemine; соревнования по \борьбае maadlusvõistlused, вольная \борьбаа vabamaadlus, классическая \борьбаа klassikaline v kreeka-rooma v prantsuse maadlus

264 Г сов.несов.

снимать 1. кого-что maha v ära v lahti võtma; \снять картину со стены pilti v maali seinalt maha võtma, \снять грим grimmi maha võtma, \снять строительные леса tellinguid maha võtma, \снять мачту mer. masti maha võtma, \снять что с производства mille tootmist lõpetama, \снять вопрос с повестки дня küsimust päevakorrast maha võtma v välja jätma v kustutama, \снять пальто palitut maha v seljast ära võtma, \снять шкуру nahka maha võtma, nülgima, \снять чайник с плиты teekannu pliidilt ära võtma, \снять шторы kardinaid eest ära võtma, \снять ответственность с кого kellelt vastutust (ära) võtma, \снять премию preemiast ilma jätma, \снять сливки с молока piima koorima, piima pealt koort riisuma v (ära) võtma, \снять бороду habet maha ajama, \снять безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, \снять пароход с мели laeva madalikult lahti võtma, \снять со стропа troppe vallandama v lahti võtma, lahti troppima, \снять чешую soomustest puhastama, \снять допрос jur. üle kuulama, \снять свидетельское показание jur. tunnistaja ütlust võtma;

2. kõrvaldama, kustutama; \снять противоречие vastuolu kõrvaldama, \снять судимость jur. karistust kustutama, \снять запрет keeldu tühistama v kaotama, \снять выговор noomitust maha võtma v tühistama, \снять блокаду blokaadi lõpetama;

3. что koristama; \снять урожай saaki v vilja koristama;

4. кого vallandama, tagandama, lahti laskma, maha võtma; \снять с работы töölt vallandama v lahti laskma, \снять с места kohalt lahti laskma, \снять с учёта arvelt maha võtma;

5. что (jäljendit) tegema v võtma; \снять копию koopiat v ärakirja tegema, \снять план местности koha v paikkonna plaani tegema, \снять мерку mõõtu võtma;

6. кого-что filmi v pilti tegema, jilmima, pildistama, \снять девочку tüdrukut pildistama, tüdrukust pilti tegema, \снять фильм filmima, filmi tegema, \снять на киноплёнку filmima;

7. что üürile võtma, üürima; \снять комнату tuba üürima; ‚

как рукой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;

\снять v

снимать голову с кого, кому kõnek. (1) kellel pead maha võtma, (2) keda alt vedama;

\снять v

снимать пенки v

сливки с чего koort pealt riisuma, manti võtma;

\снять v

снимать стружку с кого madalk. kelle nahka täis sõimama, kellele sauna v säru v peapesu tegema;

\снять v

снимать последнюю рубашку с кого kõnek. kellelt viimast särki seljast võtma

365 Г несов.

1. кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; \нести чемодан kohvrit kandma, \нести мешок на спине kotti seljas tassima, \нести на себе seljas v turjal kandma v tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, \нести наказание karistust kandma, \нести потери kaotusi kandma, \нести расходы kulusid kandma, \нести убытки kahju kannatama;

2. что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; \нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, \нести гибель hukatust tooma, \нести страдания kannatusi tooma;

3. что ülek. täitma (kohustusi); \нести службу teenima, teenistuses olema, \нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, \нести вахту vahis olema;

4. безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab v hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab v tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust v niisket õhku;

5. кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;

6. madalk. väljendeis: куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;

7. что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad; ‚

\нести чепуху v

вздор v

ахинею v

околесицу v

ересь kõnek. jama v pada ajama;

\нести свой крест oma risti kandma; vrd.

319a Г сов. кого-что, у кого, чего, о ком-чём, за кого-что, с инф., без доп. paluma, kutsuma; \попросить прощения andestust v andeks paluma, \попросить разрешения luba küsima v paluma, \попросить пощады halastust paluma, \попросить слова sõna paluma, \попросить гостей к столу külalisi lauda paluma v kutsuma, \попросить за товарища sõbra eest kostma; ‚

\попросить руки кого, чьей kelle kätt paluma; vrd.

379 Г несов. end hoidma v säästma; кого-чего hoiduma kelle-mille eest; \беречьсяегитесь простуды ärge külmetage end, hoiduge külmetusest, \беречьсяегись v \беречьсяегитесь поезда hoidu v hoidke end rongi eest, \беречьсяегись v \беречьсяегитесь! hoia v hoidke alt!

90 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) elu(iga), eluaastad; захолустная \жизньь kolkaelu, зажиточная \жизньь jõukas elu, супружеская \жизньь abielu, \жизньь человечества inimkonna elu v olelu v eksistents, дать \жизньь кому kõrgst. kellele elu andma, keda sünnitama, отдать \жизньь за кого-что kõrgst. elu kelle-mille eest andma, лишиться \жизньи surma saama, hukkuma, лишить себя \жизньи endale lõppu tegema, vabasurma minema, поплатиться \жизньью eluga maksma, борьба за \жизньь võitlus elu eest, образ \жизньи elulaad, eluviis, уклад \жизньи elulaad, продолжительность \жизньи eluiga, elu kestus, закат \жизньи ülek. eluloojang, на заре \жизньи ülek. elukoidikul, раз в \жизньи kord(ki) elus, на всю \жизньь eluajaks, eluks ajaks, никогда в \жизньи eluilmaski mitte, mitte kordagi elus, в течение всей \жизньи kogu elu vältel v kestel v jooksul, при \жизньи eluajal, врачи вернули его к \жизньи arstid andsid talle elu tagasi, рассказ, верный \жизньи elulähedane jutustus, он полон \жизньи ta on täis elulusti, расскажи мне о своей \жизньи räägi mulle oma elust, в деревне проснулась \жизньь maal v külas läks elu käima, maa ärkas ellu, он решил дожить свою \жизньь в горах ta otsustas oma viimased eluaastad veeta mägedes, зарабатывать на \жизньь elatist teenima, средства к \жизньи elatusvahendid; ‚

подруга \жизньи eluseltsiline, naine;

по гроб \жизньи madalk. elu lõpuni, haua ääreni;

ни в \жизньь kõnek. eluilmaski mitte;

вопрос \жизньи или смерти elu ja surma küsimus;

\жизньь бьёт ключом elu pulbitseb v keeb;

брать всё от \жизньи elu nautima, elult võtma, mis võtta on v end võtta laseb;

внедрять v

внедрить в \жизньь ellu viima v rakendama;

претворять v

претворить в \жизньь teoks tegema, ellu viima

257 Г сов.

1. (mõnda aega) seisma v (püstijalu) olema;

2. за кого-что kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; уметь \постоятьять за себя enda eest seista oskama;

3. за чем с отриц. madalk. mille taha mitte seisma jääma, millest mitte hoolima; за деньгами мы не \постоятьим raha taha meie poolt asi seisma ei jää;

4. \постоятьй, \постоятьйте повел. накл. oot, oot-oot; \постоятьйте, я сама oodake v oot-oot, ma ise

289 Г несов.

1. за кем-чем jälgima keda-mida; \следить глазами silmadega jälgima, pilguga saatma, seirama, \следить за разговором vestlust jälgima, \следить за литературой kirjandusega kursis olema, \следить за успехами науки teaduse saavutustega v edusammudega kursis olema, \следить за модой moega kaasas käima v kursis olema, moodi silmas pidama v järgima;

2. (без страд. прич.) за кем-чем, с союзом чтобы valvama, kelle järele vaatama; \следить за порядком korda pidama, \следить за детьми lastel silma peal hoidma, \следить за своим здоровьем oma tervise eest hoolitsema v hoolt kandma, \следить за собой (1) oma välimuse eest hoolitsema, (2) oma käitumist jälgima;

3. кого jah. jälitama; \следить зверя ulukit jälitama

232a (дееприч. наст. вр. глядя и глядя) Г несов.

1. без доп., на кого-что vaatama (ka ülek.); \глядетьеть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, \глядетьеть на картину pilti vaatama, \глядетьеть на друга sõbrale otsa vaatama, \глядетьеть прямо в глаза кому kellele otse silma sisse vaatama, \глядетьеть исподлобья altkulmu vaatama, \глядетьеть в окно aknast välja v sisse vaatama, окна \глядетьят на север aknad on põhja poole;

2. за кем kõnek. kelle järele vaatama; \глядетьеть за больным haige järele vaatama, haige eest hoolitsema;

3. кем, каким kõnek. kellena, millisena välja nägema, näima; \глядетьеть простачком lihtsameelne näima;

4. \глядетьишь в функции вводн. сл. madalk. võib v oleks võinud juhtuda, et…;; к вечеру, \глядетьишь, дома были бы vaata et oleksime õhtuks koduski olnud;

5. \глядетьи,

\глядетьите в функции частицы kõnek. vaata v vaadake, et…; (hoiatus); \глядетьи, не забудь vaata, et sa ei unusta, \глядетьи у меня! vaata sa mul! ‚

(идти) куда глаза \глядетьят (minema) kuhu jalad viivad;

\глядетьеть v

смотреть букой v

волком kõnek. altkulmu põrnitsema;

\глядетьеть v

смотреть в гроб v

в могилу haua äärel seisma, ühe jalaga hauas olema;

\глядетьеть v

смотреть во все глаза kõnek. pärani silmi (otsa) vaatama;

\глядетьеть v

смотреть косо на кого-что kellele-millele viltu vaatama;

\глядетьеть v

смотреть в оба за кем-чем kõnek. keda-mida hoolega passima v jälgima;

\глядетьеть v

смотреть в глаза смерти surmale silma vaatama;

\глядетьеть v

смотреть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama;

\глядетьеть v

смотреть свысока на кого-что kellele-millele ülalt alla vaatama;

того и \глядетьи kõnek. iga hetk võib juhtuda, et…;;

на ночь глядя vastu ööd; vrd.

класть 311a

1. кого-что, во что, на что (pikali, lapiti) panema, asetama, paigutama, tõsäma; \положить книгу на стол raamatut lauale panema, \положить деньги на сберкнижку raha hoiuraamatu peale panema, raha hoiukassasse viima, \положить больного в больницу haiget haiglasse panema v paigutama, \положить сахар в чай teele v tee sisse suhkrut panema, \положить ногу на ногу jalga üle põlve panema v tõstma, \положить границу чему millele piiri panema, \положить начало чему mida alustama, rajama, mille algus olema, \положить конец чему millele lõppu tegema, \положить в основу aluseks võtma, \положить много сил на что milleks palju jõudu rakendama, \положить стихи на музыку v на ноты luuletusi viisistama, luuletustele viisi looma;

2. на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;

3. что, на что kõnek. kulutama;

4. (без несов.) кого ülek. kõnek. van. maha lööma, vagaseks tegema, kellele otsa peale tegema;

5. 311b (без несов.) с инф. van. otsustama; положили дать делу законный ход asjale otsustati anda seaduslik käik;

6. (без несов.) что кому kõnek. van. määrama, ette nägema; ей положили небольшое жалование talle määrati väike tasu v palk;

7. положено кр. ф. страд. прич. прош. вр. в функции предик. кому, без доп. kõnek. с инф. тuleb, peab, on ette nähtud, on kohane, on kombeks; здесь находиться не положено siin ei tohi olla, он поступает так, как положено моряку ta toimib v talitab nii, nagu on kohane meremehele;

8. положим 1 л. мн. ч. также в функции вводн. сл. и частицы oletame, mööname; ‚

положа руку на сердце kätt südamele pannes;

как бог на душу положит кому nagu jumal juhatab;

\положить v

класть под сукно что kalevi alla panema mida;

\положить v

класть жизнь за кого-что, без доп. kelle-mille eest hukkuma, oma elu andma;

\положить v

класть зубы на полку kõnek. hambaid varna riputama v panema;

вынь да положь kõnek. olgu olla, mitte üks jutt

165b Г несов.

1. чем, от кого-чего, за кого-что, из-за кого-чего mille all v kelle-mille pärast kannatama, vaevlema, piinlema, kannatada saama; \страдатьть от холода külma kannatama, \страдатьть от голода nälga kannatama v tunda saama, \страдатьть малокровием kehvveresuse all kannatama, \страдатьть от бессонницы unetuse v unepuuduse all kannatama, unepuuduses vaevlema, \страдатьть головными болями v от головных болей peavalu all v peavalude käes kannatama, peavaludes vaevlema, \страдатьть от боли valudes vaevlema v piinlema, valusid kannatama, \страдатьть ревностью armukadeduses v kiivuses piinlema, \страдатьть за свои убеждения oma veendumuste pärast kannatama v kannatada saama, \страдатьть за правду tõe eest v tõe pärast kannatada saama, \страдатьть от любви armastuse pärast kannatama, \страдатьть за больного друга haige sõbra pärast südant valutama v südamevalu tundma, гордость \страдатьет uhkus kannatab mille all, город \страдатьет от землетрясений linn saab ühtelugu maavärina all v maavärinast kannatada;

2. kõnek. по кому-чему, по ком-чем (taga) igatsema, igatsust tundma, kellegi õhkama;

3. чем, без доп. kõnek. lonkama, vilets olema, vajaka v puudu jääma; в классе \страдатьет дистциплина klassi distsipliin v distsipliin klassis lonkab, у ученика \страдатьет грамотность õpilane ei oska õigesti kirjutada, õpilase kirjaoskus on vilets, доклад \страдатьет серьёзными недостатками ettekandes on tõsiseid puudusi, у него \страдатьет память tal on vilets mälu, tema mäluga ei ole asjad korras; vrd.

359 Г несов. что, чем sööma (ka ülek.); кого ülek. närima; \есть с аппетитом isukalt v (hea) isuga sööma, \есть за двоих kahe mehe eest sööma, \есть до отвала isu täis v end kõrini täis sööma, ржавчина ест железо rooste sööb rauda, дым ест глаза suits hakkab silmade peale v paneb silmad kipitama v sööb silmi; ‚

\есть глазами кого kõnek. silmadega õgima keda;

даром хлеб \есть muidusööja olema;

\есть поедом kõnek. närima kelle kallal, kellel hinge seest sööma

90 С ж. неод. medal, auraha; золотая \медальь kuldmedal, \медальь "За трудовую доблесть…" medal "Töövapruse eest…", Töövaprusmedal, "Медаль материнства…" первой степени esimese järgu Emamedal, \медальь Нахимова Nahhimovi medal, памятная \медальь, \медальь в память кого-чего kelle-mille mälestusmedal, настольная \медальь lauamedal, нагрудная \медальь rinnamedal, вручение \медальи medali kätteandmine, присуждение \медальи medali andmine, представить кого к \медальи keda medaliga autasustamiseks esitama, наградить \медальью medaliga autasustama, кончить школу с золотой \медальью kooli kuldmedaliga lõpetama; ‚

оборотная v

обратная v

другая сторона \медальи medali teine külg

217a Г сов.несов.

обрывать I 1. что paljaks v tühjaks v küljest ära korjama v noppima v rebima; katki v puruks v lõhki rebima v kiskuma v tõmbama; \оборвать листья с ветки oksa lehtedest paljaks tegema, \оборвать яблоки с яблони puu otsast õunu maha võtma, \оборвать яблоню õunapuud tühjaks korjama v tegema, \оборвать пуговицу у пиджака pintsakunööpi eest ära tõmbama, \оборвать нитку niiti katki tõmbama, \оборвать телефон ülek. kõnek. telefoni v traati kuumaks ajama (pidevalt ja kärsitult helistama), helistama, nii et telefon on tuline v huugab v särtsub;

2. кого-что ülek. (järsult) katkestama v kõnek. vaikima sundima; смерть оборвала его планы surm katkestas ta plaanid v tõmbas ta plaanidele kriipsu peale, \оборвать чтение на полуслове lugemist poolelt sõnalt katkestama v katki jätma, \оборвать на полуслове кого keda poole sõna pealt vaikima sundima v järsult katkestama; ‚

\оборвать уши кому kõnek. keda kõrvust sakutama, kelle kõrvu tuliseks tegema

187 Г несов. кого-что, где, куда ära peitma, peitu panema, varjule viima, varjama, peidutama; \прятать молоко в погреб piima keldrisse varjule v hoiule viima, \прятать лицо от ветра nägu tuule eest varjama; ‚

\прятать глаза v

взгляд от кого, без доп. pilku kellelt kõrvale pöörama, silmi maha lööma kelle ees;

\прятать голову под крыло pead tiiva alla v liiva sisse peitma;

\прятать v

спрятать концы (в воду) kõnek. jälgi kaotama v hävitama; vrd.

168a Г несов.сов.

оспорить 1. кого-что millele vastu vaidlema, mida vaidlustama; \оспаривать чьё мнение kelle arvamusele vastu vaidlema;

2. (без сов.) что võitlema, võistlema mille eest, mille pärast; \оспаривать первенство võistlema esikoha pärast