õigeksmõistmine

õigeksmõistmine; õigustamine; õigustus

115 С с. неод. õigustamine, õigustus; jur. õigeksmõistmine; maj. mille õigsuse kinnitamine, tõendamine; найти \оправдание чему õigustust leidma millele, сказать что в своё \оправдание enda õigustuseks mida ütlema, этому нет оправдания seda ei saa millegagi õigustada, \оправдание подсудимого kohtualuse õigeksmõistmine, \оправдание отчёта документами aruande õigsuse dokumentaalne tõendamine v dokumentidega kinnitamine

gener. vabandamine, vabandus, õigeksmõistmine, õigustamine, õigustus

115 С с. неод.

1. tunnistamine; ülestunnistamine, ülestunnistus, õigeksvõtt; avaldamine, avaldus; \признаниее договора недействительным lepingu kehtetuks tunnistamine, \признаниее своих ошибок oma vigade tunnistamine, полное \признаниее вины süü täielik ülestunnistus v (üles)tunnistamine, по \признаниею докторов arstide tunnistust mööda, \признаниее иска jur. hagi õigeksvõtt, \признаниее виновным süüdimõistmine, süüdlaseks tunnistamine, \признаниее правильным õigeksmõistmine, \признаниее в любви armuavaldus, armastuse avaldamine;

2. tunnustus, lugupidamine; завоевать всеобщее \признаниее üldist tunnustust (ära) teenima, пользоваться всеобщим \признаниеем lugupeetud v tunnustatud olema