-
1 ветер
tuul -
2 ветер
6 (предл. п. ед. ч. о \ветерре, на \ветерру) С м. неод. tuul; встречный \ветерер vastutuul, сильный \ветерер tugev v kõva tuul, резкий \ветерер lõikav tuul, порывистый \ветерер puhanguline tuul, дуновение \ветерра tuuleõhk, порыв \ветерра tuulehoog, \ветерер поднялся tuul on tõusnud v tõusis, \ветерер стих tuul on vaibunud v vaibus, идти против \ветерра vastutuult minema, стоять на \ветерру tuule käes seisma, роза \ветерров meteor. tuuleroos; ‚бросать vбросить на \ветерер tuulde loopima v pilduma;пускать vна \ветерер tuulde laskma, läbi lööma;держать нос по \ветерру kõnek. nina tuule järgi seadma;ищи \ветерра в поле kõnek. (mine) võta veel kinni;(понимать,) откуда \ветерер дует kõnek. (aru saama,) kustpoolt tuul puhub;куда \ветерер дует kõnek. kust tuul, sealt meel;\ветерер в голове kõnek. pea tuult täis;как \ветерром сдуло кого kes kadus välkkiirelt;каким \ветерром vкакими \ветеррами занесло кого, куда mis tuul(ed) keda kuhu tõi(d);подбитый \ветерром (1) vile (-da; ihukatte kohta), (2) tuulepea, tuulepäine, kergemeelne -
3 дуть
346 Г несов.1. без доп., во что, на кого-что, что puhuma, lõõtsuma; ветер \дутьет tuul puhub, \дутьть на горячий чай kuuma tee peale puhuma, здесь \дутьет siin tuul tõmbab;2. кого, по чему madalk. peksma, kolkima, taguma;3. madalk. jooksma, lippama; \дутьй отсюда lase jalga, kao siit;4. что madalk. jooma, trimpama; ‚и в ус не \дутьет kõnek. ei tee kuulmagi, ei kõssagi -
4 свежий
124 П (кр. ф. \свежийж, свежа, свежо, \свежийжи и свежи) värske (ka ülek.), karge, jahe; \свежийжая рыба värske kala, \свежийжая капуста värske kapsas, \свежийжее сено värske hein, \свежийжие продукты värsked toiduained, \свежийжий номер газеты värske ajaleht, \свежийжий ветер värske v värskendav tuul, mer. kaunis tugev tuul, \свежийжая погода karge ilm, \свежийжий вид värske v puhanud ilme v nägu v väljanägemine, \свежийжая мысль värske v uus v originaalne mõte, \свежийжие краски värsked v puhtad värvid, \свежийжее бeлüё puhas pesu, \свежийжая память erk mälu, \свежийжая порода geol. nüüdisaegne kivim, на \свежийжем воздухе värskes õhus, värske õhu käes, vabas õhus, õues, по \свежийжим следам (1) värskeid jälgi pidi, (2) ülek. kuni asi veel värske v värskelt meeles, värskeid jälgi mööda, со \свежийжими силами uue jõuga; ‚на \свежийжую голову puhanud v värske v selge peaga;на \свежийжую память kuni asi veel värske v värskelt meeles -
5 сорвать
217a Г сов.несов.срывать I 1. что, с кого-чего ära v maha v lahti v otsast v küljest tõmbama v rebima v kiskuma v murdma; \сорвать яблоко õuna puu otsast võtma v rapsama, \сорвать цветок lille murdma, \сорвать ветку oksa murdma, \сорвать галстук lipsu eest rebima v ropsama, \сорвать дверь ust (hingedelt) maha kiskuma, \сорвать гайку mutrit üle keerama, mutril vinti maha keerama, vindist välja keerama (kõnek.), \сорвать с колена кожу kõnek. põlve marrastama, põlvelt nahka maha tõmbama, ветром сорвало крышу tuul viis katuse pealt, ветром сорвало с головы шляпу tuul viis v rebis kaabu v kübara peast;2. что ülek. nurja v luhta v untsu ajama, nurjama; \сорвать планы plaane v kavatsusi nurja ajama v nurjama, \сорвать работу tööd nurja ajama, \сорвать урок tundi nurja ajama (koolis);3. что, без доп. ülek. kõnek. vägisi võtma; välja meelitama v pressima; \сорвать поцелуй vägisi suudlust napsama, \сорвать аплодисменты aplausi välja meelitama, \сорвать куш head noosi saama, \сорвать банк (kaardimängus) kogu panka võtma v võitma v endale saama;4. что, на ком-чём ülek. kõnek. välja valama kelle-mille peale; \сорвать гнев на детях viha laste peale välja valama; ‚\сорвать голову с кого madalk. kellel pead maha võtma;\сорвать v\сорвать vсрывать сердце на ком-чём kõnek. oma viha kelle-mille peale välja valama -
6 тянуть
339a Г несов.1. кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); \тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, \тянуть силой jõuga tõmbama v tirima v kiskuma v sikutama, \тянуть за руку kättpidi tirima, \тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama v vedama, \тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, \тянуть трубку piipu tõmbama v kiskuma v pahvima, \тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, \тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, \тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, \тянуть кожу nahka venitama, \тянуть песню laulu venitama, \тянуть с ответом vastusega venitama v viivitama, \тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama v (järele) vedama, \тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse v linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub v tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla v looka, тянет ко сну uni tükib v tikub peale;2. что (välja) sirutama, õieli ajama; \тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, \тянуть шею kaela õieli ajama;3. (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; \тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;4. (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob v kannab heinalõhna;5. что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad v on liiga pingul;6. что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb v pumpab vett, \тянуть вино kõnek. veini timmima v imema, \тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, \тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, \тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;7. что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;8. kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;9. что aj. raket kandma;10. на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja; ‚\тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma;\тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema v sundima v käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama;\тянуть едва vс трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama;\тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama;\тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma;\тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama;\тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama;\тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama;\тянуть (служебную, солдатскую)\тянуть одну и ту же песню kõnek. halv. ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal;\тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama;\тянуть резину kõnek. viivitama, venitama -
7 шатать
Г несов.1. 165a кого-что kõigutama, vangutama, jõngutama, võngutama, lõngutama, lõnksutama; ветер \шататьет деревья tuul kõigutab puid, \шататьть столб posti jõngutama v lõnksutama;2. 165b (безл.) vaarutama, vaaruma panema; его \шататьет от усталости ta vaarub väsimusest, väsimus paneb ta vaaruma, ветром \шататьет кого kõnek. kelle puhub tuul pikali, kes on jalust nõrk -
8 ветер
ngener. tuul -
9 ветер задул
ngener. tuul tõusis -
10 ветер ломит деревья
ngener. tuul murrab puidРусско-эстонский универсальный словарь > ветер ломит деревья
-
11 ветер навеял прохладу
ngener. tuul tõi jahedustРусско-эстонский универсальный словарь > ветер навеял прохладу
-
12 ветер разгулялся
ngener. tuul on tugevnenud -
13 ветер с полдня
ngener. tuul lõunast -
14 ветер силой в три балла
ngener. kolmepalliline tuulРусско-эстонский универсальный словарь > ветер силой в три балла
-
15 ветер слабеет
ngener. tuul nõrgeneb -
16 ветерок ветерочек очка
ndimin. merebriis, tuuleke, nõrk tuulРусско-эстонский универсальный словарь > ветерок ветерочек очка
-
17 завыл ветер
vgener. tuul hakkas undama -
18 здесь дует
advgener. siin tõmbab (tuul) -
19 зефир
n1) gener. parim lambavilla sort, pastilaa, peen puuvillane riie, kerge õhuline kook2) myth. zefiir, läänetuul, meeldiv, kerge tuul -
20 зюйд-вест
nnavy. edel, edelatuul, süüdvesti-tuul, ñîêð. SW, lõunalääs
См. также в других словарях:
Tuul — Туул гол Tuul im Gorchi Tereldsch NationalparkVorlage:Infobox Fluss/KARTE fehlt … Deutsch Wikipedia
Tuul River — Geobox|River name = Tuul Gol native name = mn. Туул гол other name = Tuul River other name1 = Tola River category = etymology = nickname = image caption = The Tuul flowing through the Gorkhi Terelj National Park country = Mongolia country1 =… … Wikipedia
Río Tuul — (Туул гол) Vista del río Tuul País que atraviesa … Wikipedia Español
Pyambuugiin Tuul — ( mn. Пямбуугийн Туул) is a retired long distance runner from Mongolia, who represented his native country in the men s marathon at the 1992 Summer Olympics in Barcelona, Spain. As the sole member of the Mongolian track and field team, he was the … Wikipedia
Ulan Bator — For the band, see Ulan Bator (band). Ulan Bator Municipality Official Cyrillic transcription(s) – Mongolian cyrillic Улаанбаатар – Transcription Ulaanbaatar … Wikipedia
Shabo language — Shabo Mikeyir Spoken in Ethiopia Region western SNNPR Ethnicity Shabo Native speakers 400–500 (2000) … Wikipedia
Шабо (язык) — У этого термина существуют и другие значения, см. Шабо. Шабо Самоназвание: Mikeyir Страны … Википедия
Trade Union Unity League — The Trade Union Unity League (TUUL) was an industrial union umbrella organization of the Communist Party of the United States (CPUSA) between 1929 and 1935. It was the result of the Communist International s Third Period policy, which dictated… … Wikipedia
Orchon — Vorlage:Infobox Fluss/KARTE fehlt DatenVorlage:Infobox Fluss/GKZ fehlt … Deutsch Wikipedia
Ulán Bator — Улаанбаатар Ulán Bator … Wikipedia Español
Orchon (Fluss) — Der Orchon (Mongolisch Орхон, manchmal auch Orkhon) ist ein 1.124 km langer Zufluss des Selenge in der Mongolei (Asien). Der Orchon bei Charchorin … Deutsch Wikipedia
