(enamasti)

gener. (enamasti) suuremalt jaolt

gener. enamjaolt, valdavalt, ülekaalukas, enamasti, peamiselt, enamalt jaolt, suurelt jaolt e. osalt

gener. (ainult öeldisena) liiga suur, suur (enamasti tähtsuselt), väga suur, avar, tohutu

gener. pikk kasukas (enamasti riideta; lambanahast)

1. сравн. ст. П

большой, великий и Н

много suurem; rohkem, enam; enamasti, enamalt jaolt; эта комната вдвое \больше see tuba on kaks korda suurem, этот сосуд вмещает \больше жидкости sellesse nõusse läheb rohkem v see anum mahutab rohkem vedelikku, ему это \больше нравится temale meeldib see rohkem v enam, он в городе с неделю, не \больше üle nädala ta pole linnas olnud, \больше всего kõige rohkem v enam, \больше всех kõigist enam, rohkem v enam kui kõik teised, (я хотел сделать) как можно \больше (ma tahtsin teha) võimalikult palju, (это подходит мне) как нельзя \больше (see sobib mulle) ülihästi, paremini ei või sobidagi;

2. Н enam (eitus); он \больше не слушал ta ei kuulanud enam, \больше не буду ma enam ei tee, \больше не могу ma enam ei suuda v ei või

124 П сравн. ст. к

большой, великий suurem; \большийая часть suurem osa, \большийей частью, по \большийей части enamasti, suuremalt jaolt, самое \большийее два часа kõige rohkem v enam kaks tundi

95 С с. неод. (без мн. ч.) enamus; enamik; подавляющее \большинствоо голосов rõhuv häälteenamus, парламентское \большинствоо parlamendienamus, подавляющее \большинствоо людей valdav v rõhuv enamik inimesi, в \большинствое (случаев) suuremalt v enamalt jaolt, enamasti, enamikul juhtudel, \большинствоо согласилось с ним enamik nõustus temaga, \большинствоо домов пустовало enamik maju seisis tühjana

202a (без страд. прич. наст. вр.) Г несов.

1. что, без доп. tantsima (enamasti rahvatantsu kohta); \плясать русскую vene rahvatantsu tantsima, \плясать вприсядку kükktantsu tantsima;

2. ülek. kõnek. hüplema, värisema, värelema; стрелка компаса пляшет kompassinõel hüpleb; ‚

\плясать под чью

дудку kõnek. kelle pilli järgi tantsima

296a Г сов.несов.

посещать кого-что külastama, väisama, käima kus (enamasti ühekordse tegevuse puhul); \посетитьть подругу sõbratari külastama, \посетитьть лекцию loengul käima, loengust osa võtma, \посетитьть театр teatrisse minema, (teatri)etendust külastama, мы \посетитьли музей me käisime muuseumis, он \посетитьл могилу отца ta käis isa haual

120 П (кр. ф. холост, холоста, холосто, холосты)

1. vallaline (enamasti mehe kohta); \холостойой мужчина poissmees, vallaline mees, он холост ta on vallaline v poissmees;

2. (бeз кр. ф.) vallas-, vallaline, vallaliste, üksik (paariliseta loom v. lind); \холостойая жизнь vallaspõli, \холостойое положение vallalisus, \холостойое общество kõnek. vallaliste seltskond, \холостойой волк üksik v paariliseta hunt;

3. (бeз кр. ф.) kohitsetud, kastreeritud, lõigatud, ruunatud; aher, viljatu; \холостойая корова aher lehm, \холостойой бык kohihärg, kohitsetud v kastreeritud härg, \холостойое растение viljatu v viljakandmatu taim;

4. ПС

\холостойой м. од. poissmees, vallaline mees

91 С ж. неод.

1. osa, jagu, tükk, element, detail; составная \частьь (1) liitosa, (2) koostisosa, osis, komponent, центральная \частьь keskosa, верхняя \частьь ülemik, ülaosa, ülemine pool v osa v tükk, большая \частьь suurem osa, носовая \частьь корабля laeva vööriosa, запасные \частьи (1) varuosad, (2) sõj. varuväeosad, aj. tagavaraväeosad, соединительная \частьь liitedetail, ühendusdetail, liiteosa, ühendusosa, готовые \частьи valmis osad, valmistusdetailid, боевая v головная \часть ракеты raketi lõhkepea, \частьи тела kehaosad, \частьь целого terviku osa, osa tervikust, третья \частьь kolmandik, \частьь публики osa publikust v publikut v vaatajaist v vaatajaid v kuulajaist v kuulajaid, \частьь яблока õunatükk, õunaosa, osa õunast, \частьи света maailmajaod, проезжая \частьь (дороги) sõidutee, надземная \частьь pealmaaosa, maapealne osa, выступающая \частьь etteulatuv osa, eend, ходовая \частьь (1) veermik, (2) alusvanker, левая \частьь уравнения mat. võrrandi vasak pool, действительная \частьь mat. reaalosa, мнимая \частьь mat. imaginaarosa, дробная \частьь mat. murdosa, фасонная \частьь (toru)liitmik, мышечная \частьь anat. lihasmik, lihasosa, muskulaarosa, крестцовая \частьь туши ristluutükk (lihakeha tükeldamisel), \частьь статьи (1) kirjutise v artikli osa, (2) jur. lõige, \частьи речи lgv. sõnaliigid, роман в трёх \частьях romaan kolmes jaos, kolmeosaline romaan, большей \частьью, по большей \частьи enamasti, enamalt v suuremalt jaolt, по \частьям ositi, osade kaupa, osakaupa, разложить на \частьи osadeks lahti võtma, osandama;

2. jaoskond, osakond; учебная \частьь (1) õppeosakond, õppejaoskond (näit. sõjakoolis), (2) sõj. õppeväeosa, боевая \частьь sõj. (1) lahinguüksus (sõjalaeval), (2) lahinguväeosa, хозяйственная \частьь majandusjaoskond;

3. ala; финансовая \частьь finantsala, rahandusala, работать по технической \частьи tehnika alal töötama, заместитель директора по научной \частьи teadusdirektor, это не по моей \частьи ülek. kõnek. see pole minu rida;

4. sõj. (sõja)väeosa; воинская v войсковая \частьь sõjaväeosa, регулярные \частьи regulaarväeosad, авиационная v лётная \частьь lennuväeosa, морская \частьь mereväeosa, мотострелковая \частьь motolaskurväeosa, общевойсковая \частьь üldväeosa, отборная \частьь eliitväeosa, valikväeosa, передовая \частьь eelväeosa, специальная \частьь eri(ala)väeosa;

5. aj. linnajagu; politseijaoskond;

6. aj. (linna) pritsimehed; pritsimaja;

7. kõnek. kaha (kahasse tehtu); в \частьи с кем kellega kahasse; ‚

львиная \частьь lõviosa;

рвать на \частьи kõnek. tükkideks v lõhki kiskuma v rebima;

разрываться v

разорваться на \частьи kõnek. end kas või lõhki kiskuma;

сердце разрывается на \частьи süda lõhkeb