valekuuldus

gener. valekuuldus

18 С м. неод.

1. (бeз мн. ч.) kuulmine; музыкальный \слух muusikaline kuulmine, muusikakõrv, острый \слух terav v erk kuulmine, тонкий \слух peen kõrv, peen v terav v erk kuulmine, органы \слуха kuulmiselundid, kuulmisorganid, kuulmed, петь по \слуху v на \слух kuulmise v kõrva järgi laulma, дойти до \слуха кого kelle kõrvu jõudma v ulatuma, приём на \слух raad. kuulde vastuvõtt;

2. kuuldus, kuulujutt, kõmu, kumu, kõlakas (kõnek.); ложный \слух valekuuldus, valejutt, valeteade, верить \слухам kuulujutte v kuuldusi uskuma, пустить \слух kuulujuttu lahti v lendu laskma, распространять \слухи kuulujutte v kõmu levitama, знать по \слухам что mida kuulduste v kuulu järgi teadma, пошли \слухи levis kuuldus, kõmu läks lahti, о нём долго не было \слуха temast ei olnud kaua midagi kuulda, temalt ei olnud kaua mingeid teateid, про него идёт \слух, что…; tema kohta käib jutt v temast räägitakse, et…;; ‚

обращаться v

обратиться в \слух kikikõrvu v kikkis kõrvadega kuulama, tähelepanu ise v üksainus suur tähelepanu olema;

ни \слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest ei ole v ei olnud v pole kuulda ei kippu ega kõppu