sõimusõna

1. sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое \словоо hell v lahke v sõbralik sõna, ругательное \словоо sõimusõna, иностранное \словоо võõrsõna, заголовочое \словоо v заглавное \словоо märksõna (sõnastikus), ключевое \словоо võtmesõna, отдельное \словоо üksiksõna, lekseem, знаменательное \словоо lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное \словоо lgv. abisõna, вводное \словоо lgv. kiilsõna, крылатое \словоо lgv. lendsõna, порядковое \словоо bibl. järjestussõna, удвоенное \словоо info topeltsõna, \словоо данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать \словоа sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее \словоо техники tehnika viimane sõna, новое \словоо в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном v прямом смысле \словоа sõna otseses mõttes, к \словоу сказать вводн. сл. muide, muuseas, к \словоу пришлось kõnek. tuli jutuks;

2. (бeз мн. ч.) sõna, kõne; культура \словоа kõnekultuur, дар \словоа (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное \словоо emakeel, оружие писателя -- \словоо kirjaniku relv on sõna;

3. jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное \словоо veenev jutt, веское \словоо kaalukas sõna, громкие слова suured v kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade v ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих v коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним \словоом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом \словоа нет selle kohta pole midagi v sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром \словое aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым \словоом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks saama v hakkama, перейти от \словоа к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем \словоа сказать pole kellega sõnakestki vahetada v rääkida, не даёт мне \словоа сказать ei lase mul sõnagi v sõnakestki ütelda;

4. (бeз мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное \словоо ausõna, сдержать своё \словоо oma sõna pidama, человек \словоа sõnapidaja, он крепок на \словоо ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать \словоо (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna v lubadust aandma, связать себя \словоом end lubadusega siduma, взять \словоо с кого kellelt ausõna v lubadust võtma, верить на \словоо sõna v lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на \словоо кого kelle lubadusele lootma;

5. (бeз мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное \словоо avasõna, заключительное \словоо lõppsõna, последнее \словоо подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода \словоа sõnavabadus, приветственное \словоо tervituskõne, надгробное \словоо lahkumissõnad, järelehüüe, просить \словоо на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить \словоо для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого \словоа kellelt sõnaõigust ära võtma;

6. (бeз мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; "Слово о полку Игореве…" "Lugu Igori sõjaretkest…";

7. слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele; ‚

крепкое \словоо vänge v krõbe sõna, sõimusõna;

\словоо за \словоо sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.;

бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima v pilduma, suure suuga rääkima;

бросаться словами tühje sõnu tegema;

играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema v kõlksutama;

ловить v

поймать на \словое кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama;

не лезть v

полезть за \словоом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule;

без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa;

сказать своё \словоо oma sõna ütlema;

слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus v huulil;

\словоо в \словоо sõna-sõnalt;

держаться на чистом \словое kõnek. ausõna peal püsima;

\словоо -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld;

не проронить ни \словоа mitte sõnakestki poetama;

ни \словоа не добьёшься ei saa sõnagi suust v kätte;

быть хозяином своего \словоа oma sõna peremees olema

51 С ж.

1. неод. nahk; nahat. toornahk; \шкураа оленя põdra(toor)nahk, свиная \шкураа sea(toor)nahk, медвежья \шкураа karunahk;

2. од. vulg. nahahoidja; täinahk, täi ( ka sõimusõna);

3. од. vulg. saatanahing, saatananahk ( kirumissõna); ‚

спасать свою \шкурау kõnek. oma nahka päästma;

испытать v

почувствовать на своей v

собственной \шкурае kõnek. omal nahal tunda saama;

быть v

очутиться в чьей

\шкурае kõnek. kelle nahas olema;

влезть v

попасть в чью

\шкурау kõnek. kelle nahas olema v olla katsuma;

волк в овечей \шкурае hunt lambanahas;

делить \шкурау неубитого медведя karu nahka jagama, enne kui karu käes;

драть v

сдирать v

содрать \шкурау драть v

содрать две v

три \шкураы,

драть v

содрать семь шкур с кого kõnek. kelle seljast mitut nahka võtma v koorima;

\шкураа барабанная madalk. (1) täinahk ( sõimusõna), (2) kroonutäi, kroonukrobi, nahk;

лезть из \шкураы kõnek. (kas või) nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma;

спускать v

спустить \шкурау с кого kõnek. kellelt nahka maha võtma, kellele naha peale andma;

дрожать за свою \шкурау kõnek. oma naha pärast värisema

gener. sõimusõna

gener. sõimusõna

122 П (кр. ф. \крепкийок, \крепкийка, \крепкийко, \крепкийки и \крепкийки; сравн. ст. \крепкийче, превосх. ст. \крепкийчайший 124)

1. kõva, tugev, vastupidav, ülek. ka kindel, vankumatu, kõikumatu; vali, käre; \крепкийкий орех kõva pähkel, \крепкийкая ткань kõva v tugev riie, \крепкийкий лёд tugev jää, человек \крепкийкого сложения tugeva kehaehitusega mees v inimene, \крепкийкие нервы tugevad närvid, \крепкийкий духом meelekindel, vankumatu, söakas, \крепкийкая дружба tugev v vankumatu sõprus, \крепкийкая дисциплина range v kõva kord, \крепкийкий ветер vali v tugev v kõva tuul, \крепкийкий мороз käre pakane;

2. kange, vänge; \крепкийкий раствор kange lahus, \крепкийкий чай kange tee, \крепкийкий табак kange tubakas, \крепкийкие напитки vägijoogid, kangem kraam; ‚

\крепкийкое слово v

словцо kõnek. sõimusõna, vänge v krõbe sõna;

\крепкийкий орешек kõnek. kõva pähkel;

задним умом \крепкийок kõnek. takkajärele tark;

\крепкийок на ухо kõnek. kõva kuulmisega

94 С с. неод. sõimusõna, kirumissõna, vandesõna, vägisõna

52 С ж. неод. (бeз мн. ч.)

1. med., vet. katk; молниеносная \чумаа välkkiire katk, ориентальная \чумаа idamaine katk, бубонная \чумаа muhkkatk, buboonkatk, лёгочная \чумаа kopsukatk, \чумаа крупного скота veisekatk, собачья \чумаа koerakatk, коричневая \чумаа ülek. pruun katk (fašism), бояться как \чумаы nagu vanapagan välku kartma, бежать как от \чумаы nagu katkutõbise v pidalitõbise eest pagema;

2. ülek. nuhtlus;

3. madalk. põrguvärk (sõimusõna); куда тебя \чумаа несёт kuhu sa põrguline tormad, \чумаа его знает pagan v tont teda teab