-
1 офицерский
ohvitseri-; ohvitseride -
2 денщик
nprerev. tensik, ohvitseri teener-soldat -
3 офицерский
adjgener. ohvitseri- -
4 офицерский
129 П ohvitseri-, ohvitseride; \офицерскийое звание ohvitseriauaste, \офицерскийий клуб ohvitseride klubi, \офицерскийий корпус ohvitserkond -
5 чин
3 С м.1. неод. aj. auaste, aukraad, ametiaste, teenistusaste; amet, seisus; статский v гражданский \чин tsiviilteenistuse auaste, \чин коллежского регистратора kolleegiumiregistraatori (teenistus)auaste, классный \чин ametiauaste, офицерский \чин ohvitseri aukraad, нижний \чин alamväelane, alamväeteenija, в \чине майора majori aukraadis, иметь высокий \чин, быть в \чинах kõrges ametis olema, повышение в \чине aukraadi tõstmine, по \чину aukraadi v seisuse kohaselt, aukraadile v seisusele vastav, не по \чину aukraadile v seisusele mittevastav v mittevastavalt;2. од. van. ametnik, ametimees; \чины дипломатического корпуса diplomaatilise korpuse ametnikud, высокие \чины kõrged aukandjad v ametimehed;3. неод. van. kord, komme; \чин погребения matmiskord; ‚\чин \чином, \чин по \чину kõnek. tipp-topp, nagu kord ja kohus -
6 шарф
1 С м. неод.1. (kaela)sall; повязать шею \шарфом salli kaela panema;2. linik (iluvõimlemises); большой \шарф vedik;3. van. (ohvitseri) vöö v õlalint