maahoki

gener. maahoki

53 С ж. неод.

1. rohi, (roht)taim; ürt (rohttaime maapealne osa); сорная \траваа umbrohi, травы heintaimed, rohttaimed, heinakultuurid, лекарственные v лечебные v медицинские травы ravimtaimed, многолетние травы mitmeaastased heintaimed, \траваа ландыша maikellukeseürt, piibeleheürt, \траваа чабреца liivateeürt;

2. (бeз мн. ч.) rohi, muru; сидеть на \травае rohu v muru peal istuma, зарасти \траваой rohtuma, rohtu kasvama, косить \травау (1) heina v rohtu niitma, (2) muru niitma, хоккей на \травае sport maahoki, как \траваа растёт ülek. kõnek. kasvab omapäi, ilma hooleks jäetud, \траваа \траваой, как \траваа kõnek. täiesti maitsetu, rohu maitsega v maiguga; ‚

хоть \траваа не расти kõnek. mingu või maailma hukka, tulgu või veeuputus;

тише воды, ниже \траваы vaiksem kui vesi, madalam kui rohi, maast madalam, vagur kui talleke