etüüleeter

1 С м. неод. eeter (keem., farm. orgaaniline ühend, uimasti; füüs. elektromagnetilisi laineid kandev keskkond; õhk, taevalaotus; van. hüpoteetiline maailmaruumi täiteaine); выходить в \эфир eetrisse minema v tulema, идти в \эфир eetrisse minema, raadios olema v edasi antama, транслироваться по \эфиру eetris olema, безводный \эфир keem. veevaba eeter, кислый \эфир keem. happeline eeter, простой \эфир keem. eeter, сложный \эфир keem. ester, \эфиры целлюлозы tselluloosi eetrid ja estrid, этиловый v диэтиловый v серный \эфир keem. etoksüetaan, etüüleeter