asja

asja-

asja uurima; uurima asja

asja ette minema; kõlbama

asja ajama; askeldama; eest hea seisma; muretsema; müttama; pärast vaeva nägema; talitama; taotlema; toimetama

96 С с. неод.

1. töö, toiming, tegevus; amet, ala (van.); \делоо кипит töö käib v keeb, \делоо спорится töö läheb v laabub, \делоо жизни elutöö, делать своё \делоо oma tööd tegema, сидеть без \делоа käed rüpes v tegevusetult istuma, он прекрасно знает своё \делоо ta tunneb oma tööd hästi, знаток своего \делоа oma ala meister, золотых \дело мастер kullassepp(meister), часовых \дело мастер kellassepp(meister);

2. asi; защита отечества является \делоом всего народа isamaa kaitse on kogu rahva asi, частное \делоо eraasi, это не твоё \делоо kõnek. see pole sinu asi, по делам службы v по служебным делам ametiasjus, ему до всего \делоо tal on kõigega asja v pistmist, в чём \делоо? kõnek. milles asi on? суть \делоа asja tuum, у меня к тебе \делоо mul on sinu juurde asja, \делоо вкуса maitseasi, \делоo привычки harjumuse asi, а мне какое \делоо! kõnek. mis (see) minu asi (on), говорить \делоо asjalikku juttu rääkima, министерство иностранных \дело välisministeerium;

3. jur. juurdlusasi, süüasi, kohtuasi, (kohtu)protsess; toimik, akt; уголовное \делоо kriminaalasi, разбирать \делоо süüasja arutama, возбудить \делоо kohtuasja algatama, громкое v скандальное \делоо kärarikas protsess, личное \делоо isikutoimik, приложить к \делоу toimikusse lisama, завести \делоо на кого kelle toimikut avama;

4. lugu, asjalugu, sündmus, juhtum; как дела? kuidas käsi käib v käbarad käivad? kuidas lugu on? \делоо было вечером see (lugu) juhtus õhtul;

5. (без мн. ч.) üritus, õpetus, ideed; \делоо мира rahuüritus, продолжать \делоо Ленина Lenini üritust jätkama;

6. tegu; совершать благородные дела üllaid v õilsaid tegusid tegema, не на словах, а на \делое mitte sõnade, vaid tegudega;

7. (без мн. ч.) -asjandus, -ndus; горное \делоо mäendus, военное \делоо sõjandus, sõjaasjandus;

8. van. äri, ettevõte; \делоо процветает äri õitseb, выгодное \делоо tulus äri, закрыть своё \делоо äri lõpetama, ettevõtet sulgema;

9. van. heitlus, taplus; жаркое \делоо äge heitlus; ‚

\делоо в шляпе kõnek. asi vask v ants v tahe;

(моё, твоё, его…;) \делоо маленькое v

десятое kõnek. mis (mul, sul, temal…;) sellest, minusse (sinusse, temasse…;) see ei puutu;

\делоо не станет за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ei jää;

\делоо чьих

рук kelle kätetöö; чьё

\делоо сторона kõnek. kellel pole asja millega;

\делоо табак kõnek. asi on sant, lugu on täbar;

и \делоу конец kõnek. ja asi vask v ants, ja lool lõpp;

(это) гиблое v

мёртвое \делоо sellest ei tule midagi välja v ei tule head nahka;

плохо \делоо asjad on halvad, lugu on sant,

то ли \делоо hoopis teine asi,

не твоего (вашего…;) ума \делоо kõnek. (1) see pole sinu (teie…;) asi, (2) see pole lapse asi;

\делоо молодое noore inimese asi;

по сути \делоа tegelikult, sisuliselt; (это)

не дело kõnek. nii ei kõlba;

на (самом) \делое tegelikult;

в самом \делое tõepoolest, tõesti, tõega;

между \делоом kõnek. töö kõrvalt, töö vahel, tööst vabal ajal;

(быть) не у \дело erru lastud v tegevusest eemale tõrjutud olema;

первым \делоом kõnek. kõigepealt, eelkõige, ennekõike;

то и \делоо aina, aiva, järjest, üha

159 М

1. mis; kõnek. miski; \что случилось mis juhtus v on juhtunud v on lahti, \что вы говорите kas tõesti, ärge rääkige, mis te v mis asja te räägite, \что толку в этом mis mõte sel on, mis sest kasu v tolku on, \что пользы mis kasu sest on, \что такое (1) mis juhtus, (2) mis see siis olgu, \что делать v поделаешь pole (midagi) parata, mis seal siis ikka teha, \что бы ни случилось mis ka ei juhtuks, \что ты (1) mis sul on, mis sul hakkas, mis sa õige mõtled, (2) mis sa nüüd, mine (nüüd) ikka, mis asja, \что за ерунда mis jama see on, \что он за человек mis inimene ta on, \что за прелесть (1) kui ilus, (2) mis v missugune tore asi, kui kena see on, \что за погода küll on v kus on alles ilm, \что дома mis kodus uudist, \что новенького kõnek. mis uudist, mis kuulukse, во \что обойдётся поездка mis sõit v reis maksma läheb, \что и говорить mis seal (üldse) rääkida, \что надо (1) mis v mida sa tahad (te tahate), mis v mida sul (teil) tarvis on, (2) ülek. kõnek. nagu peab, nagu kord ja kohus, tipp-topp, ну и \что ja mis siis, а \что, если я опоздаю aga mis (oleks) siis, kuj ma hiljaks jään, чуть \что -- сразу сообщи kui midagi peaks juhtuma, teata kohe, \что и требовалось доказать mida oligi tarvis tõestada, сделай вот \что tee nõndaviisi v vaatmida, \что ни делай, на него не угодишь mida ka ei teeks, miski pole talle meele järele, \что за человек пришёл kes seal tuli, \что, он уже вернулся mis, kas ta on juba tagasi, mis, on ta siis juba tagasi, наказать его \что ли kui õige karistaks teda, поешь чего маленько kõnek. sööksid ehk veidike, вот \что nõndaviisi, vaat, mis, для чего milleks, misjaoks, \что ни говори kõigest hoolimata, на \что лучше palju parem(ini), чего там olgu pealegi, pole parata, не к чему pole mõtet, ei millekski, чего там только не было mida seal küll ei olnud, mis seal kõik oli, \что за беда mis siis sellest, ega sellest pole lugu, pole häda v viga midagi;

2. в функции Н miks, milleks; \что ты задумался miks v mispärast sa mõttesse jäid, \что ты одна miks sa üksi oled, \что плачешь miks sa nutad, к чему ты мне это говоришь miks sa mulle seda räägid, с чего бы он не согласился miks ta ei peaks nõusse jääma, на \что мне эти деньги mis ma selle rahaga teen v peale hakkan, milleks mulle see raha, с чего ты взял kust sa selle võtad v võtsid, miks sa nii arvad, \что тут долго разговаривать mis siin nii pikalt rääkida, чем не автомобиль mispoolest v mille poolest see auto pole, чего там бояться mis seal karta, \что бы тебе раньше прийти oleksid võinud siia varem tulla, только \что just praegu, hetk tagasi, с чего бы это ei tea miks v millest see tuleb v millest see võib olla, чего ради mis hea pärast, что так miks nii, почти \что peaaegu;

3. в функции частицы; вот именно \что дурак just nimelt loll, вот v вон оно \что ah vaat mis, ah selles on asi, vaat milles on asi, ещё \что v чего mis sa veel ei taha; ‚

ни за \что, ни про \что kõnek. asja eest, teist taga; остаться

ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma;

\что душе угодно kõnek. mida hing ihkab v süda lustib;

\что (и) греха таить kõnek. mis seal ikka salata;

\что есть v

было духу kõnek. kõigest jõust v väest, elu eest;

\что есть силы kõigest jõust v väest;

\что к чему kõnek. mis ja kuidas; кто

ни при чём kõnek. kes ei puutu asjasse, kellel pole millega pistmist;

во \что бы то ни стало iga hinna eest, maksku mis maksab, kas või nui neljaks;

не за \что kõnek. pole tänu v kõne väärt;

\что почём madalk. mis on midagi väärt;

как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud v tema asigi v selle asja meeski;

ни за \что kõnek. mitte mingi hinna eest, mitte mingil juhul;

\что бы там ни было mis ka ei juhtuks, igal juhul, kõigest hoolimata, igatahes, mis ka iganes oleks;

\что ни на есть kõnek. (see) kõige…;; \что ни на есть лучший see on kõikse parem;

ни во \что не ставить кого-что kõnek. keda-mida mitte millekski pidama;

ни с чем kõnek. tühjade kätega, tühjalt;

чего доброго kõnek. hoidku jumal, hoidku et, vaata veel et;

дело стало за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma v pidama v toppama jäi

18 (род. п. ед. ч. \толка и \толку) С м. неод.

1. (бeз мн. ч.) kõnek. sisu, tuum, olemus; в \толк дела он не вник asja sisusse v olemuseni ta ei tunginud;

2. (бeз мн. ч.) kõnek. tolk, nutt, taip, arusaamine, mõte; человек с толком arukas v nutikas v taiplik inimene, делать что с \толком mida arukalt v mõttekalt v asjalikult tegema, от него не добьёшся \толку temast ei saa aru v tolku, рассуждать с \толком asjalikult arutlema, истратить деньги с \толком raha arukalt kulutama, мало \толку в чём millest on vähe kasu v tolku, что \толку в этом mis kasu v tolku sellest on, mis mõtet sellel on, из него выйдет \толк temast saab asja, без \толку asjatult, asjata;

3. van. seletus, tõlgitsus, arvamus; здравый \толк kaine seletus v arvamus; ‚

сбивать v

сбить с \толку кого kõnek. (1) keda segadusse ajama, kelle jutulõnga v jutujärge sassi ajama, (2) keda eksiteele v halvale v libedale teele ahvatlema v viima;

сбиваться v

сбиться с \толку kõnek. (1) segamini minema, segadusse sattuma, (2) teelt vääratama, eksiteele minema;

взять в \толк что kõnek. millest tolku v aru saama, ära jagama, mida endale selgeks tegema;

знать v

понимать \толк в ком-чём kõnek. mida jagama, asja tundma, milles v mis alal asjatundja olema

gener. asja ajamine, asja toimetamine

gener. uudne, vastne, moderne, innovaatiline, innovaatiivne, (äsja tekkinud, ilmunud; uus, uudne, vastne, värske) äsja valminud, uus

91 С ж. неод.

1. ese; asi (ka ülek.); красивая \вещьь ilus asi v ese, личные \вещьи isiklikud asjad v esemed, собрать свои \вещьи oma asju kokku panema, вникать в суть \вещьей asja sisusse tungima, меня интересует одна \вещьь mind huvitab üks asi, произошла непонятная \вещьь on juhtunud arusaamatu v imelik asi, удивительная \вещьь! imelik v imeline asi! \вещьь в себе filos. asi iseeneses, дорожные \вещьи reisitarbed;

2. kõnek. tükk, teos; сильная \вещьь tugev teos v tükk, удачная \вещьь õnnestunud teos; ‚

называть v

назвать \вещьи своими именами asju õigete nimedega nimetama; (это)

в порядке \вещьей see on kord juba nii, see on loomulik, see käib asja juurde

262 ( прош. вр. \взятьсялся и \взятьсялся, \взятьсялась, \взятьсялось, \взятьсялись) Г сов.несов.

браться 1. за что millest kinni võtma; \взятьсяться за поручень käsipuust v reelingust kinni võtma, \взятьсяться за руки kätest kinni võtma;

2. за кого-что mida alustama, mille kallale asuma, mida kätte v keda-mida käsile võtma, mida nõuks võtma; \взятьсяться за дело asja käsile võtma, asja kallale asuma, \взятьсяться за постройку дома majaehitust ette võtma, \взятьсяться за книгу raamatut kätte v käsile võtma (s.t. seda lugema v. kirjutama hakkama), \взятьсяться за книги raamatuid kätte võtma (s.t. õppimist alustama), \взятьсяться за иголку õmblustööd kätte võtma, \взятьсяться за перо sulge haarama, мы \взятьсялись за печенье me asusime küpsiste kallale, гость \взятьсялся за шапку külaline asutas end minekule v haaras mütsi järele, будет время, возьмусь и сделаю kui saan aega, võtan kätte ja teen ära, он \взятьсялся доставить меня на станцию ta võttis nõuks mind jaama viia, \взятьсяться помогать кому nõuks võtma abistada keda, отец строго \взятьсялся за сына kõnek. isa võttis poja kõvasti käsile;

3. tulema, tekkima, ilmuma; откуда только \взятьсялась у него смелость kust ta küll selle julguse võttis v sai, откуда \взятьсялся у него конь kust ta hobuse sai, неоткуда здесь волкам \взятьсяться siin ei saa v ei või hunte olla, kust need hundid siia saavad, откуда что \взятьсялось? kõnek. kust see küll tuleb v tuli, et…;; ‚

\взятьсяться v

браться за ум aru pähe võtma; (вдруг)

откуда ни возьмись…; aga äkki, ei tea kust…;

1. uuesti, taas, jälle; \вновь напомнить что mida uuesti meelde tuletama v meenutama;

2. äsja; \вновь вышедшая книга äsja ilmunud raamat

предлог `I` с вин. п.

1. kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha v lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe v teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi v kümmet silma ette andma, kellest üle olema;

2. millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;

3. enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on v oli nüüd tühi;

4. mille juurde v kallale; взяться за дело asja juurde asuma;

5. mille pärast v tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;

6. kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel v eest võitlema;

7. kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?

8. üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;

9. kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;

10. kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;

11. -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;

12. kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;

13. kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis: сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga v läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; `II` с твор. п.

1. mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema v asetsema v paiknema, жить за городом linnast väljas elama;

2. pärast v peale mida, kelle-mille järel v järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;

3. millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;

4. kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku v kulgu jälgima;

5. kelle käes v kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes v nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;

6. kõnek. mille tõttu v pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;

7. väljendeis: ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema); ‚

ни за что mitte mingi hinna eest;

ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga

4 С м. од. meister (käsitöömeister, -sepp; tootmismeister; oskur); оружейный \мастер relvameister, sõj. relvur, золотых дел \мастер kullassepp(meister), каретный \мастер tõllassepp, tõldsepp, часовой \мастер kellassepp, дорожный \мастер teemeister, сменный \мастер vahetusmeister, \мастер спорта meistersportlane, \мастер слова sõnameister, \мастер художественного слова sõnakunstnik, \мастера искусств kunstimeistrid, \мастер своего дела oma ala meister, \мастер на выдумки meister välja mõtlema, nupumees, он \мастер на бойкое слово ta on sõnakas mees; ‚

\мастер на все руки mees iga asja peale, iga asja peale meister;

заплечный \мастер, заплечных дел \мастер van. timukas;

дело \мастера боится kõnekäänd töö kiidab tegijat

338 Г сов.несов.

обёртывать, оборачивать 1. что, чем, во что, вокруг чего ümber panema v keerama mida millele, pakkima v mähkima v keerama mida millesse; \обернуть книгу бумагой v книгу в бумагу raamatule paberit ümber panema, \обернуть платок вокруг головы rätikut ümber pea mässima;

2. что к кому-чему, куда (ümber) pöörama; \обернуть лицо к окну nägu akna poole pöörama, näoga akna poole pöörduma, \обернуть дело в свою пользу asja oma kasuks pöörama, \обернуть разговор в другую сторону kõnek. juttu teisale pöörama;

3. несов.

оборачивать что kõnek. kummuli keerama, ümber ajama;

4. несов.

оборачивать что kõnek. van. käibele v ringlusse laskma;

5. несов.

оборачивать что kõnek. ära v korda tegema, joonde ajama, hakkama saama; быстро \обернуть дело asja kiiresti joonde ajama;

6. кого-что, в кого-что, кем muutma, moondama; \обернуть кого волком v в волка hundiks moondama keda, \обернуть кого в камень kiviks moondama keda; ‚

\обернуть v

обводить v

обвести вокруг пальца кого kõnek. keda haneks püüdma v tõmbama, alt tõmbama

1 С м. неод.

1. (без мн. ч.) (koost) lahtivõtmine, lahtivõtt, demonteerimine, lahtimonteerimine, osadeks lahutamine, osandamine, lammutamine, lammutus (ka trük.);

2. (без мн. ч.) sort(eer)imine, jaotamine, kordaseadmine;

3. (без мн. ч.) arutamine, analüüsimine, käsitlemine, arutus, arutelu, analüüs, käsitlus; окончательный \разбор дела (1) asja arutamine, (2) jur. asja kohtulik arutus, \разбор урока tunni arutelu, \разбор предложения lgv. lauseanalüüs;

4. trük. lammutusladu, ärapanu (lammutamisele kuuluv ladu);

5. valimine, valik; строгий \разбор range valik, без \разбора v \разбору valikuta, valimata, huupi;

6. van. arvustus, retsensioon; \разбор романа romaani arvustus;

7. sort, järk (kõnek. ka ülek.); мука второго \разбора teise sordi jahu, самого низкого \разбора kõige madalamat sorti (ka ülek.); ‚ прийти v успеть

к шапочному \разбору kõnek. kahekümne viiendal tunnil pärale jõudma (kui kõik juba läbi on)

57 С ж. неод.

1. külg, pool; передняя \сторонаа esikülg, оборотная \сторонаа tagakülg, наружная \сторонаа väliskülg, внутренняя \сторонаа sisekülg, солнечная \сторонаа päik(e)sepoolne külg, юридическая \сторонаа дела asja juriidiline külg, художественная \сторонаа спектакля etenduse kunstiline külg, сильные и слабые стороны tugevad ja nõrgad küljed, показная \сторонаа ülek. väline v esinduslik külg, esinduskülg, fassaad, тыльная \сторонаа строя sõj. rivi tagakülg, наветренная \сторонаа корабля mer. laeva pealtuulekülg, подветренная \сторонаа mer. alltuulekülg, leikülg, лицевая \сторонаа parem pool, pealispool, esikülg, väärik, левая \сторонаа vasak v pahem külg v pool, правая \сторонаа parem külg v pool, противная \сторонаа vastaspool, потерпевшая \сторонаа kannatanud v kannataja pool, проигравшая \сторонаа kaotaja pool, выигравшая \сторонаа võitja pool, заинтересованная \сторонаа asjast huvitatud v asjahuviline pool, враждующие стороны vaenulikud pooled, vaenupooled, конфликтующие стороны tülis olevad pooled, нападающая \сторонаа ründav pool, \сторонаа по делу jur. pool (kohtuprotsessis), hageleja, protsessija, \сторонаа в договоре, договаривающаяся \сторонаа jur. lepingupool, тыльная \сторонаа руки käeselg, тыльная \сторонаа стопы pöiaselg, тыльная \сторонаа ножа noaselg, в \сторонае леса metsa pool, со \сторонаы леса metsa poolt, по одну и другую сторону v по обе стороны дороги mõlemal v kummalgi pool teed, ветер с восточной \сторонаы tuul on idast v ida poolt v idakaarest, \сторонаa горизонта ilmakaar, родня со \сторонаы мужа mehepoolsed v mehe poolt sugulased, правда на нашей \сторонае õigus on meil v meie poolel, это хорошо с твоей \сторонаы see on sinust v sinu poolt kena, показать с хорошей \сторонаы heast küljest näitama, обсудить со всех v с разных сторон igakülgselt v põhjalikult läbi arutama, идти в другую сторону teisele poole v teisale minema, разойтись в разные стороны laiali minema, оглядеться по \сторонаам ringi vaatama, смотреть во все стороны hoolega ringi vaatama, посмотреть на себя со \сторонаы ülek. end kõrvalt vaatama, сидеть в \сторонае eemal istuma, зевать по \сторонаам kõnek. ringi vahtima, molutama, бросаться из \сторонаы в сторону visklema, отбросить в сторону kõrvale heitma (ka ülek.), отозвать кого в сторону keda kõrvale v eemale kutsuma, отложить в сторону kõrvale panema, продать v сбыть на сторону maha sahkerdama, измениться в плохую сторону halvenema, halba pööret võtma, измениться в лучшую v хорошую сторону paranema, paremaks minema;

2. paik, koht, maa, ala, maanurk, kant; прекрасная \сторонаа kaunis paik v maa, родная \сторонаа kodupaik, kodukoht, kodukant, kodunurk, на чужой \сторонае võõral maal, võõrais paigus, строители были со \сторонаы ehitajad olid mujalt v väljastpoolt, прожить много лет на \сторонае palju aastaid võõrsil elama;

3. mat. haar, külg; \сторонаа угла nurga haar, прилежащая \сторонаа lähiskülg, \сторонаа поверхности pinnakülg, боковая \сторонаа (1) mat. haar, (2) mäend. külgtugisein;

4. \сторонаой СН (eemalt) mööda; kõrvalteed pidi v mööda v kaudu; ülek. kaudselt, kaude, kõrvalteid pidi, ääri-veeri; обойти \сторонаой ringiga mööda minema, дождь прошёл \сторонаой vihm läks kõrvalt mööda, узнать \сторонаой что mida kõrvalteid pidi teada saama, завести речь о ком \сторонаой kellest ääri-veeri juttu tegema; ‚

обратная \сторонаа медали medali teine külg v pool;

держать сторону чью v кого kelle poolt olema;

брать v

взять сторону кого kelle poolele asuma, poolt olema;

шутки в сторону kõnek. (1) nali naljaks, ilma naljata, (2) aitab naljast;

на все четыре \сторонаы v

стороны kõigi nelja tuule poole;

моё дело \сторонаа kõnek. pole minu asi v mure, ei puutu minusse, mul pole sellega asja

1. nii, niimoodi, niiviisi, nõnda, nõndaviisi; он говорил \так, как нужно ta rääkis nii, nagu vaja, пусть всё останется \так jäägu kõik nii v niimoodi v nõnda, он \так много ходил, что устал ta kõndis nii v nõnda palju, et väsis, точно \так täpselt nii v nõnda v niimoodi v niiviisi, именно \так nimme nõnda, just nii v niiviisi, я \так и знал seda v nõnda ma arvasingi, \так называемый niinimetatud, nõndanimetatud, и \так далее ja nii edasi, \так сказать nii-öelda, \так точно sõj. just nii, \так держать (1) mer. nii hoida, (2) kõnek. jätka(ke) samas vaimus, как же \так kuidas siis nii v nõnda, когда v если v раз \так kõnek. kui nii siis, sel juhul, не \так ли kas pole nii, eks ole nii, on ju nii;

2. niisama; сказал просто \так ütles suusoojaks v lihtsalt niisama, болезнь не пройдёт \так haigus niisama v iseenesest ei möödu v mööda ei lähe; ‚

за \так madalk. jumalamuidu, pennigi maksmata;

\так и быть olgu v jäägu v saagu nii, olgu siis, minugipärast;

\так и есть kõnek. nii ta on, tõepoolest;

\так или иначе nii või teisiti;

\так кому

и надо kõnek. paras kellele;

\так и \так kõnek. nii ja naa, niimoodi ja naamoodi;

\так себе kõnek. enam-vähem, talutavalt, keskmiselt, keskeltläbi, pole viga, käib kah, ajab asja ära, (2) asja ees, teist taga, lihtsalt niisama, (3) keskpärane, keskmine;

давно бы \так kõnek. ammu oleks (olnud) aeg v pidanud nii tegema;

\так на \так madalk. võrdselt, ühepalju; кому

всё не \так kõnek. kellele pole miski meele järele;

и \так и этак kõnek. (1) küll nii, küll teisiti, küll nii, küll naa, küll üht-, küll teistviisi, küll sedamoodi, küll teistmoodi, küll niimoodi, küll naamoodi, (2) nii või teisiti

122 П dem. kõnek.

1. üsna soe, leige, soojavõitu; \тепленькийий чай üsna soe v leige tee;

2. nalj. verivärske, äsja v nüüdsama valminud; стихи ещё \тепленькийие värsid on äsja paberile pandud v sule alt tulnud; ‚

\тепленькийое местечко kõnek. soe koht

90 С ж. неод. (бeз мн. ч.) (asja)kohasus, sobivus, sündsus, paslikkus; \уместность замечания märkuse (asja)kohasus v paslikkus