-
61 неизвестность
1) ( неопределённость) incertezza ж.2) ( незаметное существование) oscurità ж., esistenza ж. oscura3) ( отсутствие сведений) mancanza ж. di notizie* * *ж.1) ( неопределённость) incertezza; ignoto (неизвестное, непознанное); sconosciutezza2) ( отсутствие сведений) mancanza di notizie; anonimato m ( о человеке)неизве́стность о судьбе кого-л. — assoluta mancanza di notizie sulla sorte di qd
пребывать в неизве́стности о ком-л. — essere all'oscuro delle sorti di qd
3) ( скромное существование) anonimato m; anonimiaжить в неизве́стности — vivere ignoto; restare / vivere all'ombra; vivere nell'anonimia / oblio / dimenticato da tutti
покрыто мраком неизве́стности — coperto da un velo di mistero
* * *n1) gener. incognita2) liter. buio -
62 переменчивость человеческой судьбы
ngener. la vece delle sorti umaneUniversale dizionario russo-italiano > переменчивость человеческой судьбы
-
63 родиться
1) ( появиться на свет) nascere, venire al mondo [alla luce]••2) ( возникнуть) sorgere, nascere3) ( произрасти) crescere, fruttare* * *1) nascere vi (e), venire alla luce; avere i nataliон роди́лся в семье рабочего — è nato da famiglia operaia
он родился поэтом перен. — è nato poeta
2) ( возникнуть) apparire vi (e), venire vi (e), nascere vi (e), sorgere vi (e)у меня роди́лась мысль — mi è venuta un'idea
3) ( вырасти) crescere vi (e), venire suкартофель хорошо роди́тся — le patate vengono su bene
* * *vgener. aprire gli occhi, aprire gli occhi alla luce, aprire gli occhi alla luce del sole, avere i natali, entrante nella vita, venire al mondo, venire alla luce -
64 судьбы нации
ngener. le sorti di una nazione -
65 Не говори гоп!, пока не перепрыгнешь.
Русско-французский словарь идиом > Не говори гоп!, пока не перепрыгнешь.
-
66 разборка
ж1) (писем и т.п.) Áussortieren n, Sortíerung f2) (машины и т.п.) Auseinándernehmen n, Zerlégung fразбо́рка разва́лин — Enttrümmerung f
3) разг. ( стычка) (kriminélle) Auseinándersetzung f -
67 сортировщик
мSortíerer m -
68 вершить
[veršít'] impf. (pf. совершить - совершу, совершишь)1) v.t. compiere, fareвершить дела — fare, compiere imprese
2) v.i. (+ strum.) compiere, fare3) вершиться succedere, accadere -
69 страдать
[stradát'] v.i. impf.1) soffrire, penare2) (+ strum., от + gen.) soffrire di, patire (v.t.)3) peccare di4) (за + acc.) tribolare, essere in pena per5) (pf. пострадать - пострадаю, пострадаешь) essere colpitoк счастью, во время землетрясения никто не пострадал — per fortuna durante il terremoto non ci sono stati né morti né feriti
-
70 cuisse
( f) бедро♦ arriver par la cuisse (ирон.) добиться желаемого через постель♦ avoir une cuisse hospitalière [ légère] ( уничиж.) быть доступной (о женщине)se croire sorti de la cuisse [de la côte] de Jupiter [d'Adam] кичиться своим происхождением; считать себя пупом землиСовременная Фразеология. Русско-французский словарь > cuisse
-
71 auberge
(f) гостиница, постоялый двор♦ auberge de jeunesse молодёжная туристическая база♦ auberge espagnole «проходной двор»♦ entrer comme dans une auberge [[lang name="French"]un moulin, une écurie] бесцеремонно вваливаться куда-л.♦ on y entre comme dans une auberge это не дом, а проходной двор♦ on n'est pas sorti de l'auberge рано радоваться, ещё не все трудности [неприятности] позадиСовременная Фразеология. Русско-французский словарь > auberge
-
72 кичиться своим происхождением; считать себя пупом земли
Современная Фразеология. Русско-французский словарь > кичиться своим происхождением; считать себя пупом земли
-
73 рано радоваться, ещё не все трудности [неприятности] позади
Современная Фразеология. Русско-французский словарь > рано радоваться, ещё не все трудности [неприятности] позади
-
74 считать себя пупом земли
Современная Фразеология. Русско-французский словарь > считать себя пупом земли
-
75 большой
123 П (сравн. ст. больший 124, больше, более)1. suur; \большойие глаза suured silmad, \большойая скорость suur kiirus, \большойой выбор suur v rohke valik, с \большойим трудом suure vaevaga, \большойой секрет suur saladus, \большойой учёный suur teadlane, с \большойой буквы suure (algus)tähega, \большойой палец (1) pöial, (2) suurvarvas, \большойой хлеб (1) suur leib, (2) (vilja)suursaak, suurvoos, suurlõikus; \большойая химия suurkeemia(tööstus), \большойой спорт tippsport, \большойой футбол tippjalgpall, suurjalgpall, jalgpalli(võistluste) suursari, \большойой разговор põhimõtteline v tõsine kõnelus v vestlus, Большая Медведица Suur Vanker, \большойой круг кровообращения suur vereringe, \большойая доля правды suur osa v jagu tõtt;2. ПС\большойие мн. ч. од. kõnek. suured, täiskasvanud, vanad inimesed; ‚\большойой руки kõnek. suuremat v kangemat sorti;\большойой свет kõrgseltskond, suurilm;сам \большойой kõnek. ise enda peremees;смотреть vглядеть \большойими глазами на кого-что suurisilmi v suuril silmil v suurte silmadega vaatama keda-mida;(жить) на \большойую ногу laialt elama -
76 деревянный
127 П puu-, puit-; ülek. puine, ilmetu; \деревянныйый дом puitmaja, puumaja, \деревянныйая шпилька puutikk, \деревянныйая конструкция ehit. puittarind, puitkonstruktsioon, \деревянныйые инструменты muus. puupillid, \деревянныйое лицо liikumatu v puine v ilmetu nägu, \деревянныйое масло madalat sorti oliivõli -
77 разбор
1 С м. неод.1. (без мн. ч.) (koost) lahtivõtmine, lahtivõtt, demonteerimine, lahtimonteerimine, osadeks lahutamine, osandamine, lammutamine, lammutus (ka trük.);2. (без мн. ч.) sort(eer)imine, jaotamine, kordaseadmine;3. (без мн. ч.) arutamine, analüüsimine, käsitlemine, arutus, arutelu, analüüs, käsitlus; окончательный \разбор дела (1) asja arutamine, (2) jur. asja kohtulik arutus, \разбор урока tunni arutelu, \разбор предложения lgv. lauseanalüüs;4. trük. lammutusladu, ärapanu (lammutamisele kuuluv ladu);5. valimine, valik; строгий \разбор range valik, без \разбора v \разбору valikuta, valimata, huupi;6. van. arvustus, retsensioon; \разбор романа romaani arvustus;7. sort, järk (kõnek. ka ülek.); мука второго \разбора teise sordi jahu, самого низкого \разбора kõige madalamat sorti (ka ülek.); ‚ прийти v успетьк шапочному \разбору kõnek. kahekümne viiendal tunnil pärale jõudma (kui kõik juba läbi on) -
78 рука
78 С ж. неод.1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;золотые руки kuldsed käed;руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;средней \рукаи kõnek. keskpärane;не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;из первых рук kelle enda käest, algallikast;на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;тяжёл vтяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;\рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;сидеть сложа руки käed rüpes istuma;сон в руку unenägu läks v on läinud täide;чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;бить vударять vударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;брать vвзять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;брать vвзять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;брать vвзять себя в руки end kätte v kokku võtma;греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;давать vдать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;давать vдать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;давать vдать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;давать vдать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;держать себя в \рукаах end vaos hoidma;играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;иметь руку seljatagust omama;ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;марать vзамарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;набивать vналожить руку на что millele käppa peale panema;наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;носить на \рукаах кого keda kätel kandma;отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;плыть в руки кому kellele sülle langema;подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma;попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama;развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;связать руки кому keda käsist siduma;связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;смотреть vрук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;сходить vсойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;\рукаа не дрогнет vне дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;\рукаа не поднимается vне поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;сбывать vсбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;\рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;мастер на все руки meister v mees iga asja peale;из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умеретьна чьих\рукаах kelle käte vahel surema;из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;\рукаи kelle kätt paluma;предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma -
79 смешать
165a Г сов.несов.смешивать кого-что, с кем-чем segama, kokku segama, segutama, segi ajama v lööma; \смешать краски värve segama, \смешать два сорта муки kahte sorti jahu kokku segama, \смешать вино с водой veini veega tempima, \смешать шашки kabenuppe segi lööma, \смешать ряды ridu segi ajama v lööma, \смешать фамилии perekonnanimesid segi ajama v ära vahetama, \смешать карты кого, чьи, кому (1) kaarte segi lööma, (2) ülek. kelle plaane segi v nurja ajama; ‚\смешать vсмешивать с грязью кого keda poriga üle valama, porri tallama; vrd. -
80 сорт
4 С м. неод. sort, liik; kvaliteet; высший \сорт kõrgem sort, мука первого \сорта esimese sordi jahu, морозоустойчивый \сорт ржи külmakindel rukkisort, скороспелый \сорт яблок varavalmiv õunasort, \сорт чая teesort, \сорт табака tubakasort, конфеты всех \сортов igat sorti kompvekid, низший \сорт halb kvaliteet, vilets sort, человек второга \сорта ülek. kõnek. teisejärguline inimene
См. также в других словарях:
sorti — sorti, ie (sor ti, tie) part. passé de sortir. 1° Qui est allé dehors, en parlant des personnes ou des choses. • Ce sang qui tout sorti fume encor de courroux De se voir répandu pour d autres que pour vous, CORN. Cid, II, 9. • Si l on vient … Dictionnaire de la Langue Française d'Émile Littré
sorţi — s. pl. v. şansă. Trimis de siveco, 13.09.2007. Sursa: Sinonime SORŢI s. pl. v. recrutare. Trimis de siveco, 13.09.2007. Sursa: Sinonime sorţi s. m. pl … Dicționar Român
sorti — SORTÍ, sortesc, vb. IV. tranz. (În superstiţii) A hotărî, a determina soarta cuiva; a ursi, a meni, a predestina. – Din soartă. Trimis de LauraGellner, 13.09.2007. Sursa: DEX 98 SORTÍ vb. 1. v. hărăzi. 2. v. predestina. Trimis de siveco,… … Dicționar Român
sorti — de fil et d aguille, Re omni instructus, Filo et acu instructus. Sorti ou garni d une mauvaise femme, Cui contigit incommoda et importuna vxor … Thresor de la langue françoyse
sorti — Sorti, [sort]ie. part … Dictionnaire de l'Académie française
sorti — adj., pp. : sorti pp. (Albanais 001 PPA, Albertville, Arvillard, Montagny Bozel, Thoiry) / sourti (Annecy 003 TER, Bauges, Bellevaux, Cordon 083, Giettaz 215, Magland 145, Megève 201, St Nicolas Chapelle, Saxel 002), YÀ (...) / sourtsà (083, 201) … Dictionnaire Français-Savoyard
sorti — is., tek., Fr. sortie 1) Elektrik tesisatında lamba veya fiş konacak kolların her biri Bu evde yirmi sorti vardır. 2) Çıkış Atasözü, Deyim ve Birleşik Fiiller sorti yapmak … Çağatay Osmanlı Sözlük
sorti — assorti désassorti rassorti ressorti réassorti sorti … Dictionnaire des rimes
Sorti des abîmes — 53e histoire de la série Tif et Tondu Scénario Maurice Tillieux Dessin Will Pays … Wikipédia en Français
Sorti du rang — ● Sorti du rang se dit d un militaire promu officier sans être passé par une école militaire … Encyclopédie Universelle
sorti — Part. pas. m.s. sortir … French Morphology and Phonetics