võid+tegema

1) общ. бить масло

2) обл. пахтать

325 Г несов.

1. кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, \бить по руке käe pihta v vastu kätt lööma, \бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, \бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, \бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku v vastu nägu;

2. что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, \бить в барабан trummi lööma, \бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), \бить в ладоши käsi plaksutama;

3. кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); \бить скот koduloomi tapma v veristama, \бить зверя ulukeid v metsloomi laskma v tapma;

4. кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); \бить окна aknaid lõhkuma v puruks peksma v lööma, \бить посуду nõusid lõhkuma v puruks peksma, \бить карту kaarti tapma v lööma, \бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;

5. из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; \бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, \бить птиц на лету linde lennult laskma v tabama, \бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;

6. purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал \бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;

7. (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; егo бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;

8. что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; \бить масло võid tegema, \бить шерсть villa kraasima; ‚

\бить баклуши kõnek. lulli lööma;

\бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma;

\бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama;

\бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima;

\бить в цель märki tabama;

\бить мимо цели märgist mööda laskma;

\бить в нос ninna lööma (lõhna kohta);

\бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema;

\бить по карману кого tasku pihta käima kellele;

\бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;

\бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale;

\бить через край üle keema v voolama (rõõmu, energia vm. kohta);

бьёт чей

час kelle tund on tulnud;

\бить на что kõnek. millele rõhuma

325 (буд. вр. собью, собьёшь, собьёт) Г сов.несов.

сбивать 1. кого-что, с чего alla v maha v küljest lööma; \сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, \сбить с ног pikali v jalust maha lööma, \сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, \сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), \сбить цену kõnek. hinda alla lööma, \сбить темп tempot v kiirust vähendama v maha võtma, \сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;

2. что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa v viltu v ära tallama; \сбить каблук kontsa viltu tallama;

3. кого-что ülek. kõnek. segi v segadusse ajama; \сбить планы plaane segi ajama, \сбить порядок (esemete) asetust v paigutust segi lööma v segi paiskama, \сбить ученика трудным вопросом õpilast v õppurit raske küsimusega segadusse ajama;

4. eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; \сбить с дороги teelt eksitama;

5. что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; \сбить разговор на другую тему juttu mujale v teisale viima;

6. кого-что kõnek. kokku kuhjama v ajama; \сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;

7. что kokku lööma v klopsima; \сбить ящик kasti kokku lööma, \сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;

8. что (vahule, kokku) lööma, kloppima; \сбить яйца mune vahule lööma, \сбить масло võid tegema, kirnuma (van.); ‚

\сбить v

сбивать гонор v

спесь v

форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima v ninakust vähendama v maha võtma, kellele nina pihta andma;

\сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema;

\сбить v

сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga v jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele v halvale teele v libedale teele ahvatlema v viima

gener. võid tegema

region.usage. võid tegema

96 (род. п. мн. ч. масел) С с. неод.

1. või; õli; коровье v сливочное v животное \масло või, топлёное \масло sulatatud või, прогорклое \масло kibe v rääsunud või, сбивать v бить \масло võid tegema, жарить на масле võiga praadima, какаовое \масло (1) kakaovõi, (2) kakaoõli, льняное \масло lina(seemne)õli, оливковое \масло oliiviõli, прованское \масло provanksõli (eriti hea oliiviõli), подсолнечное \масло päevalilleõli, розовое \масло roosiõli, постное \масло söögiõli, paastuõli (van.), растительное \масло taimeõli, конопляное \масло kanepiõli, гвоздичное \масло nelgiõli, касторовое \масло farm. kastoorõli, riitsinusõli, каменноугольное \масло kivisöetõrv, -õli, сланцевое \масло põlevkiviõli, купоросное \масло keem. (suitsev) väävelhape, vitrioliõli (van.), машинное \масло masinaõli, смазочное \масло määrdeõli, лёгкое \масло tehn. kergõli, тяжёлое \масло tehn. raskõli, швейное \масло õmblusmasinaõli, эфирное \масло eeterlik õli;

2. kunst õlivärv(id); kõnek. õlimaal; писать \маслом õlivärvidega maalima, õlimaalima; ‚

подливать v

подлить масла в огонь õli tulle valama;

как сыр в масле (катается) elab nagu kuninga kass;

ерунда v

чепуха на постном масле madalk. asi või midagi, möga;

кашу \маслом не испортишь kõnekäänd ega küll küllale liiga tee;

кукиш v

фига с \маслом madalk. ei tuhkagi;

(идёт) как по маслу (läheb) nagu lep(a)se reega v nagu õlitatud

kirnuma; võid tegema

164a Г сов.несов.

ухлопывать madalk.

1. кого-что mättasse lööma, maha koksama v nottima v lööma, kutuks tegema;

2. что ülek. (ära) raiskama, läbi lööma, tuksi v magama v hakkama panema; \ухлопать уйму денег palju raha läbi lööma v tuksi panema v hakkama panema, \ухлопать здоровье tervist tuksi v mouksu v hakkama panema, \ухлопать все силы на что kogu jõudu mille peale (ära) raiskama, \ухлопать всё масло в тесто kogu võid taina sisse uhama