-
1 чин
n1) gener. komme, ametnik2) obs. auaste, aukraad, teenistusaste3) liter. kord, tava -
2 чин
3 С м.1. неод. aj. auaste, aukraad, ametiaste, teenistusaste; amet, seisus; статский v гражданский \чин tsiviilteenistuse auaste, \чин коллежского регистратора kolleegiumiregistraatori (teenistus)auaste, классный \чин ametiauaste, офицерский \чин ohvitseri aukraad, нижний \чин alamväelane, alamväeteenija, в \чине майора majori aukraadis, иметь высокий \чин, быть в \чинах kõrges ametis olema, повышение в \чине aukraadi tõstmine, по \чину aukraadi v seisuse kohaselt, aukraadile v seisusele vastav, не по \чину aukraadile v seisusele mittevastav v mittevastavalt;2. од. van. ametnik, ametimees; \чины дипломатического корпуса diplomaatilise korpuse ametnikud, высокие \чины kõrged aukandjad v ametimehed;3. неод. van. kord, komme; \чин погребения matmiskord; ‚\чин \чином, \чин по \чину kõnek. tipp-topp, nagu kord ja kohus -
3 чин
ametiaste; ametimees; ametnik; auaste; aukraad; komme; kord; teenistusaste