-
1 sourire
vi.1. kulmoq, iljaymoq, jilmaymoq, tabassum qilmoq; tirjaymoq; sourire à qqn. biror kishiga jilmayib qo‘ymoq, biror kishiga xayrixohlik bildirmoq; cela fait sourire bu odamning kulgisini qistatadi2. kulib boqmoq, ma'qul bo‘lmoq, yoqmoq; ce projet ne me sourit guère bu reja menga hech ham ma'qul bo‘lmayapti; enfin la chance lui a souri oxiri unga omad kulib boqdi.nm. kulgu, iljayish, jilmayish, tabassum, tirjayish; avoir le sourire og‘zi qulog‘ida bo‘lmoq. -
2 aise
nf.1. mamnunlik, xursandlik, mamnuniyat; huzur-halovat, lazzat; xotirjamlik; sourire d'aise mamnunlikdan kulmoq; soupirer d'aise yengil nafas olmoq; être à l'aise o‘zini qulay, erkin his qilmoq; bemalol joylashmoq; être à l'aise dans ses vêtements kiyimlarida o‘zini qulay his qilmoq; mettez-vous à l'aise, à votre aise uyalmang, o‘zingizni erkin, o‘z uyingizdagidek his qiling; quatre personnes sont à l'aise dans cette voiture bu mashinaga to‘rt kishi bemalol joylashadi2. pl. farovonlik, mo‘lko‘ lchilik, qulaylik, qulaylik tug‘diruvchi jihozlar; aimer ses aises qulaylik, farovonlikni sevmoq, yaxshi ko‘rmoq.adj.litt. bien aise, tout aise mamnun, xursand; je suis bien aise de vous rencontrer men sizni uchratganimdan mamnunman. -
3 amer
-èreadj. achchiq, taxir; j'ai la bouche amère og‘zim taxir; confiture d'oranges amères taxir apelsin murabbosi2. fig. achchiq, alamli, hasratli; og‘ir, qayg‘uli; sourire amer achchiq kulgi; douleur amère kuchli og‘riq; verser des larmes amères achchiq ko‘z yoshi to‘kmoq, zor-zor yig‘lamoq. -
4 angélique
I adj.1. farishtalar, malaklarga oid2. farishtalardek yumshoq, muloyim; nozik, yoqimli; une douceur, un sourire angélique farishtalardek yumshoqlik, muloyim, yoqimli kulgiII nf.bot. oyboltirg‘on, oqsasir (o‘tsimon o‘simlik). -
5 commande
nf.1. topshiriq, buyurtma, buyruq2. uzatma, yetkazish, topshirish, berish, uzatish, eshittirish, ko‘rsatuv; sourire de commande buyurtma kulgi, jilmayish, sun'iy jilmayish3. boshqaruv asbobi, radio, televizor, oynai jahon. -
6 contraint
-ainteadj. majburiy, majbur qilingan; il a l'air contraint uning qiyofasi tarang; sourire contraint zo‘rma-zo‘raki iljayish. -
7 enchanteur
-teresseI n. sehrgar, jodugar, afsungar; ko‘zboylog‘ichII adj. dilbar, maftunkor, shaydo qiluvchi, jozibador; serzavq, dilkash; fusunkor, sehrlovchi; un sourire enchanteur jozibali tabassum; une voix enchanteresse maftun qiladigan ovoz; dilbar ovoz; fusunkor ovoz. -
8 enjôleur
-euseI adj. yo‘ldan uradigan, havasni qo‘zg‘atadigan, ko‘ngilni sust ketkazadigan; qiziqtiradigan; aldoqchi; un sourire enjôleur yo‘ldan uradigan, o‘ziga tortadigan jilmayishI n. yo‘ldan ozdiruvchi, yo‘ldan uruvchi, vasvasaga soluvchi kishi yoki ayol; avroqchi. -
9 ensoleiller
vt.1. nur sochmoq, yoritmoq; yorug‘, charog‘on, munavvar qilmoq (quyosh haqida); cet appartement n'est ensoleillé que le matin bu xonaga faqat ertalab quyosh nuri tushadi2. fig. jonlantirmoq, ruhlantirmoq, jon, ruh kiritmoq, jonli qilib ko‘rsatmoq, ochmoq; gul-gul ochmoq; dilini yoritmoq; son sourire ensoleillait son visage jilmayishi yuzini gul-gul ochib yubordi. -
10 exquis
-iseadj. juda yaxshi, a'lo darajadagi, ajoyib, g‘aroyib; nazokatli, latofatli, nozik, nafis, go‘zal, zebo, g‘oyat yoqimli, ko‘rkam, dilbar; un mets exquis tansiq taom; une politesse exquise o‘ ta xushfe'llik; un sourire exquis nozik tabassum; une femme exquise zebo ayol; il fait un temps exquis ob-havo juda ham yaxshi; ajoyib; c'est exquis! bu juda ajoyib, juda soz! -
11 grimacer
I vi. yuz burishtirmoq, aft bujmaytirmoq, qiyshanglamoq; bujmaymoq (ko‘ylak)II vt. grimacer un sourire zo‘rlab, qiynalib kulmoq. -
12 lèvre
nf.1. lab, dudoq; loc. avoir le sourire aux lèvres kulib yuboray demoq2. anat. lab; lèvre supérieure, lèvre inférieure yuqorigi, pastki lab3. pl. chetlari, lablari (yaraning, biror a'zoning). -
13 méchant
-anteI adj.1. jahldor, yovuz, qora niyatli, g‘azabnok, yomon, badjahl2. xavfli, ko‘ngilsiz, noxush; s'attirer une méchante affaire ko‘ngilsiz ishga aralashib qolmoq; méchante humeur noxush kayfiyat3. vx. arzimaydigan, arzimas4. iflos, yaramas, razil, qabih, zaharli ilon; un homme méchant, un méchant homme qabih odam; être méchant comme une teigne, comme la gale zahar, zaharli ilon (zahar odam); plus bête que méchant yaramasdan ko‘ra ham battolroq; méchantes langues og‘ziga kuchi yetmaydigan odamlar, g‘iybatchilar5. yaramas, bo‘ lmag‘ur, yomon, bemaza (bolaga nisbatan); méchant garçon! to‘polonchi, quloqsiz, sho‘x, bo‘lmag‘ur bola6. tepag‘on, qopag‘on, tishlong‘ich, yirtqich (hayvon)7. expression méchante achchiq ibora; sourire méchant zaharxanda kulgi8. fam. yomon, yaramas, bo‘lmag‘ur, bemaza (narsa); une méchante grippe yaramas gripp; loc. ce n'est pas bien méchant hechqisi yo‘q, zarari yo‘qII n. battol, badjahl, yovuz, vahshiy odam; les bons et les méchants yaxshilar va yovuzlar; loc. faire le méchant qizishmoq, jahli, achchig‘i chiqmoq, qoni, zardasi qaynamoq, do‘q urmoq, tahdid qilmoq, qo‘rqitmoq. -
14 mentir
vi.1. aldamoq, yolg‘on gapirmoq2. soxta bo‘lmoq, son sourire ment uning kulishi soxta; vous faites mentir le proverbe siz maqol mazmunini soxtalashtiryapsiz. -
15 narquois
-oiseadj. masxaraomiz, istehzoli; un sourire narquois istehzoli jilmayish. -
16 niais
-niaiseadj. go‘l, tentakroq, ahmoqroq; elle est un peu niaise u bir oz go‘lroq; sourire niais ahmoqona iljayish. -
17 pincé
-éeadj.1. yasama, zo‘raki, zo‘rma-zo‘raki, balandparvoz, norozi; elle est antipathique avec son air pincé uning yasama afti uni istarasiz ko‘rsatadi; un sourire pincé zo‘raki kulgi2. konkret nozik, chimchilab quyilgan, qisilgan; son petit nez pincé uning chimchilab qo‘yilgan kichik burni; bouche pincée qisilgan lab3. instrument de musique à cordes pincées torlari bosib chalinadigan musiqa asbobi (gitara kabi). -
18 pitié
nf.1. rahm, shafqat; rahmdillik, ko‘ngilchanglik; éprouver de la pitié rahmi kelmoq; inspirer, exciter la pitié, faire pitié rahmdillik qilmoq, rahmini keltirmoq; il me fait pitié unga rahmim keladi; j'ai pitié de lui meni unga rahmim kelyapti; prenez-le en pitié unga shafqat qiling; par pitié, laissezmoi tranquille shafqat qiling, iltimos, meni tinch qo‘ying; pitié! shafqat qiling! sans pitié shafqatsizlik bilan, shafqatsizlarcha; pas de pitié! shafqat qilinmasin!2. takabburlik, o‘zini katta olish, mensimaslik, kibr-havo; un sourire de pitié takabburona iljayish; quelle pitié! bechora! -
19 répondre
vt.1. (à qqn) biror kishiga javob qaytarmoq, javob bermoq; répondez-moi par oui ou par non menga ha yoki yo‘q deb javob bering; répondez-moi franchement menga ochiqchasiga javob bering; répondre séchement, distraitement quruq, parishonxotir javob qaytarmoq; répondre par un sourire istehzoli jilmayib, javob qaytarmoq; il répond à son père u otasiga javob qaytardi2. (à qqch) biror narsaga javob bermoq; répondre à une question, à une lettre savolga, xatga javob bermoq, javob qaytarmoq; répondre à des objection, à des attaques e' tirozlarga, hujumlarga javob qaytarmoq3. sado bermoq4. javob bermoq, javob qaytarmoq (biror chaqiriqqa); nous avons sonné, personne n'a répondu biz qo‘ng‘iroqni chaldik, lekin hech kim javob bermadi; répondre au nom de Jean Jan deb chaqirsa javob bermoq5. biror kishiga biror narsa deb javob bermoq; et que répondrez-vous? xo‘p, unga nima deb javob berasiz? il ne sait que répondre u nima deb javob berishini bilmaydi; répondre que, de+ inf. javob bermoq, demoq, aytmoq; je vais lui répondre que je ne peux pas venir men unga kelolmayman deb aytaman; il m'a répondu de faire ce que je voulais u menga nima xohlasam shuni qilaverishligimni aytdi.vt.1. muvofiq bo‘lmoq, mos kelmoq; loyiq, munosib bo‘lmoq; javob bermoq; sa voix répondait à sa physionomie uning ovozi uning yuziga munosib edi; cette politique répond à un besoin bu siyosat talabga mos keladi2. javob bermoq, javob qaytarmoq, javob qilmoq; répondre à la force par la force zo‘rlikka zo‘rlik bilan javob bermoq; répondre à un salut salomga alik olmoq3. tegishli, yarasha javob qaytarmoq; l'rganisme répond aux excitations extérieures organizm tashqi ta'sirlarga tegishli javob qaytaradi4. kafil bo‘lmoq, kafolat bermoq, kafilligini olmoq, javobgarlikni o‘z ustiga, bo‘yniga olmoq; je réponds de lui men unga kafil bo‘laman; répondre de l'innocence de qqn. biror kishining aybsizligiga kafolat bermoq; je ne réponds pas des dettes de ma femme men xotinimning qarzlari uchun javobgarlikni o‘z ustimga olmayman5. kafil bo‘lmoq, kafolat bermoq, kafilligini olmoq, ishontirmoq, javob bermoq; je ne réponds de rien men hech narsaga kafolat bermayman; fam. je vous en réponds men sizning oldingizda bunga kafolat beraman; je vous réponds que ça ne se passera pas comme cela! men sizni ishontirib aytamanki, bu shunday o‘ tib ketmaydi! -
20 sarcastique
adj. kinoyali, istehzoli; un sourire sarcastique istehzoli kulgi.
- 1
- 2
См. также в других словарях:
Sourire — d une petite fille irakienne Sourire d une jeun … Wikipédia en Français
sourire — 1. (sou ri r ) v. n. Se conjugue comme rire. 1° Rire sans éclat, par un léger mouvement de la bouche et des yeux. Ils se sont souri réciproquement. Elle s est souri en se mirant dans la glace. • Sa bouche, qui est la plus petite et la plus … Dictionnaire de la Langue Française d'Émile Littré
sourire — 1. sourire [ surir ] v. intr. <conjug. : 36> • XIIe; lat. subridere 1 ♦ Faire un sourire. ⇒aussi 1. rire . « Les paupières mi closes, la bouche entr ouverte, elle sourit » (France). Elle « lui sourit en lui montrant qu elle le comprenait… … Encyclopédie Universelle
Sourire — Sœur Sourire (franz. „Schwester des Lächelns“) (* 17. Oktober 1933 in Wavre bei Brüssel; † 30. März 1985 ebenda; eigentlich Jeanine Deckers) war eine belgische Nonne des Dominikanerordens und Chansonsängerin. Inhaltsverzeichnis 1 Leben 1.1 Frühe… … Deutsch Wikipedia
SOURIRE — v.intr. Rire légèrement, sans bruit, d’un simple mouvement de la bouche et des yeux. Sourire obligeamment, malicieusement, dédaigneusement. Il vint au devant de moi en souriant. Il ne répondit rien, mais il se mit à sourire. Elle souriait en me… … Dictionnaire de l'Academie Francaise, 8eme edition (1935)
SOURIRE — v. n. (Il se conjugue comme Rire. ) Rire sans éclater, et seulement par un léger mouvement de la bouche et des yeux. Sourire obligeamment, malicieusement, dédaigneusement, de dédain. Il vint au devant de moi en souriant. Il ne répondit rien, mais … Dictionnaire de l'Academie Francaise, 7eme edition (1835)
SOURIRE — s. m. Action de sourire. Sourire agréable, malin, moqueur, fin, spirituel. Faire un sourire. Elle a le sourire gracieux. Il avait toujours le sourire sur les lèvres … Dictionnaire de l'Academie Francaise, 7eme edition (1835)
sourire — nm. SORIRE (Aix, Albanais, Annecy, Thônes), sourire (Aussois, Giettaz), seuri, sori (Arvillard), C. ppr. sorejan <souriant> (Table). A1) sourire des bébés au berceau (on dit qu ils regrettent le paradis) : mâlè (Cruseilles.AVG.58). B1) expr … Dictionnaire Français-Savoyard
sourire — Grimace éphémère et typiquement huymaine, qui réalise par le simple écartement du coin des lèvres, la somme la plus universelle, la plus consolante, la plus aimable, des expressions silencieuses de la séduction: le sourire est, symboliquement,… … Dictionnaire de Sexologie
Sourire en coin — Sourire Sourire d une jeune fille irakienne En physiologie, un sourire est une expression du visage qui se forme par la tension de muscles, plus particulièrement aux deux coins de la bouche, mais aussi autour des yeux. Il exprime généralement le… … Wikipédia en Français
Sourire d'Enfer — Titre original Braceface Genre Série d animation Créateur(s) Melissa Clark Pays d’origine Canada Chaîne d’origine Télétoon Nombre de s … Wikipédia en Français