-
1 soit
I conj.1. soit… soit… yoki… yoki; soit avant, soit après yoki oldin, yoki keyin2. bo‘lsin, deylik; soit un triangle rectangle to‘g‘ri burchakli uchburchak bo‘lsin3. ya'ni; soixante secondes, soit une minute oltmish soniya, ya'ni bir daqiqaII adv. xo‘p, mayli, xo‘sh, deylik; soit! et après? xo‘p! keyinchi? eh bien soit! yaxshi mayli! -
2 peu
adv.1. oz, kam; kamgina, ozgina narsa; yetarli emas; un peu de ozgina, bir oz, jinday, qittak; un peu de sel ozgina tuz; loc. ce n'est pas peu dire bu hazil gap emas; éviter un ennui de peu zerikishdan zo‘rg‘a qutulmoq; à peu près taxminan, yaqin; fam. très peu pour moi mening chatog‘ im yo‘q; c'est peu, trop peu bu kam, juda kam; peu à peu oz-ozdan, sekin-asta; peu à peu le feu gagnait les étages sekin-asta alanga etajlarni qoplab olardi; en peu de temps bir ozdan so‘ng; depuis peu, il y a peu yaqinda, biroz oldin; kam odam, kamchilik2. oz, kam, kam miqdorda; cette lampe éclaire peu, très peu bu chiroq yomon, juda yomon yoritadi si peu que ce soit oz bo‘lsada; un tant soit peu anchagina; tu me parais un tant soit peu susceptible sen menga anchagina zehnli ko‘rinasan; loc.prép. pour peu que ozgina, salgina; pour peu qu'on le contrarie, il devient agressif unga salgina qarshilik qilsang, u tajovuzkor bo‘lib qoladi3. un peu ozgina, jindak; elle l'aime un peu u uni ozgina sevadi; un petit peu ozgina, salgina, biroz; il va un petit peu mieux uning ahvoli biroz yaxshi; litt. quelque peu anchagina; il se sentait quelque peu malade u o‘zini anchagina kasal his qilardi; fam. un peu iltimos! (buyruqni amalga oshirish yoki tanbeh uchun); je vous demande un peu! men sizdan iltimos qilaman! iron. ortiqcha, ancha, juda; c'est un peu fort orttirib yubordingiz; un peu beaucoup juda ortiqcha; peu! hozir! -
3 dire
I vt.1. gapirmoq, aytmoq, bayon qilmoq, bildirmoq; o‘qimoq; dire dans le dos orqasidan gapirmoq; dire en face yuziga aytmoq; dire son opinion fikrini bayon etmoq; dire à qqn. son fait, dire à qqn. ses quatre vérités haqiqatni yuzaga aytmoq, koyimoq, urishmoq; dire sa joie xursandchiligini izhor qilmoq; dire du bien, du mal de qqn. yaxshi, yomon fikr bildirmoq; il faut en dire autant shuni bu to‘g‘rida ham bildirish kerak; il n'y a pas à dire hech narsa deyolmaysan; pour ainsi dire mumkin bo‘lsa, shunday deyish lozim; sans mot dire bir so‘z demasdan; à vrai dire, à dire vrai loc.adv. haqiqatni aytganda; à vous dire vrai vijdonan sizga aytaman; on dit gapirayotibdilar, shunday gaplar yuribdi; il est dit deyilgan, aytilgan; c'est tout dire bu bilan hammasi aytildi; soit dit en passant shunchaki bayon qilib, o‘rnida aytib; ceci dit shundan kelib chiqib; c'est vite, bientôt dit bu aytishga oson; proprement dit aslini olganda; autrement dit boshqacha aytganda; entre nous soit dit o‘rtamizda aytilgan bo‘lsin; c'est dit hal bo‘ldi; c'est pas dit hali bir narsa deyish qiyin; vous m'en direz des nouvelles hali ko‘rasiz, ishonch hosil qilasiz; cet entrefilet en dit long bu maqola hali ko‘p narsalarni bayon qiladi; cela ne me dit rien bu menga qiziqarli emas, bu menga hech narsani anglatmaydi; pour mieu dire, tout dire yaxshisi; et dire que qarang, a! dites donc! quloq soling! nima gap! yana nima! on dirait shu singari, baayni, huddi; dire la bonne aventure kelajagini aytib bermoq, gol ochmoq, karomat qilmoq; vouloir dire bildirmoq, ifodalamoq; cela veut dire shuni bildiradi; cela va sans dire o‘z-o‘zidan ma'lum; si le coeur vous en dit agar siz shunday istasangiz; qu'est-ce à dire? bu nimani bildiradi? bu nima o‘zi? loc.conj. c'est à dire binobarin2. buyurmoq, amr qilmoq; on vous dit de cesser sizga aytayotibdi, to‘xtating!II se dire vpr.1. so‘z yuritilmoq, so‘zlanmoq, gapirilmoq, aytilmoq, deyilmoq, bahs qilinmoq, bayon etilmoq2. o‘zini tanitmoq, o‘z nomini aytmoq.nm. arz, arzu hol, ariza, arznoma; dire d'expert ekspert xulosasi; au dire de aytishlaricha. -
4 pour
I conj.1. uchun, evaziga, o‘rniga; je l'ai eu pour rien, pour une bouchée de pain men buni arzimagan narsa evaziga, bir tishlam non evaziga oldim; fam. pour pas un rond suv tekinga; il en a été pour son argent, pour ses frais. u ikki qo‘lini burniga tiqib qolaverdi; prendre, dire un mot pour un autre bir so‘zning o‘rniga boshqa birini olmoq, ishlatmoq; elle l'a pris pour son frère. u uni o‘zining akasi deb o‘ylayapti; dans un an, jour pour jour bir yildan so‘ng, kun-bakun; elle lui ressemblait trait pour trait. u unga aynan o‘xshaydi, u uning huddi o‘zi2. mourir pour mourir, autant que ce soit de mort subite. o‘lmoq kerak, hattoki bu kutilmagan o‘lim bo‘lsa ham3. uchun, sifatida; avoir la liberté pour principe prinsip uchun ozodlikka ega bo‘lmoq; prendre pour époux kuyovlikka olmoq; avoir M. Durand pour professeur janobi Duranni o‘ziga o‘qituvchilikka olmoq; il les a pour élèves ular uning o‘quvchilari; elle passe pour folle. uni ahmoq deb hisoblashadi; pour le moins eng kamida, hech bo‘lmaganda; loc.fam. pour de bon tufayli, sababli; fam. pour de vrai haqiqatda, aslida4. o‘rniga, uchun; payer pour qqn. biror kishi uchun, o‘rniga to‘lamoq5. loc. en tout et pour tout faqatgina, yolg‘izgina6. pour moi, je pense que men esa, men o‘ylaymanki; pour ma part o‘z tomonimdan, men esa; pour ce qui est de -ga kelsak, -ga kelganda, -ning haqida; pour un artiste, c'est un artiste! mana sizga artist!7. biror kishiga kelganda, uchun; elle est tout pour moi. u mening bor-yo‘g‘im; ce n'est un secret pour personne. bu hech kim uchun sir emas8. partir pour le Japon Yaponiyaga jo‘namoq; les voyageurs pour Lyon Lionga ketayotgan sayohatchilar9. c'est pour ce soir. bu shu kecha uchun; pour six mois olti oyga; pour le moment shu zahotiyoq; pour quand? qachonga? pour dans huit jours bir haftaga; fam. alors c'est pour aujourd'hui ou pour demain? xo‘sh bugunmi, ertagami? pour une fois, pour cette fois je te pardonne bir safar, bu safar men seni kechiraman; pour le coup bu safar10. c'est pour vous bu sizga, siz uchun; film pour adultes kattalar uchun film; ellipt.fam. c'est fait pour bu shuning uchun ataylab qilingan; médicament pour la grippe gripga qarshi dori; s'est pour son bien bu o‘zining foydasi uchun; pour le cas où holda, -ga (-ka, -qa); nisbatan; sa haine pour lui. unga nafrati; tant mieux, tant pis pour lui o‘ziga yaxshi, o‘ziga yomon; prier pour qqn. birov uchun duo qilmoq; chacun pour soi har kim o‘ziga; être pour tarafdori bo‘lmoq; je suis pour cette décision. men bu qaror tarafdoriman; je suis pour men tarafdorman11. pour +inf biror narsa qilish uchun; faire l'impossible pour réussir erishish uchun iloji yo‘q narsani qilmoq; travailler pour vivre yashash uchun ishlamoq; pour quoi faire? nima qilish uchun? loc.fam. ce n'est pas pour dire, mais il a du culot. gap yo‘q, u haqiqatdan ham yuzsiz; c'est pour rire bu kulish uchun12. pour que uchun; il faudra du temps pour que cela réussisse. bunga erishish uchun vaqt kerak; iron. c'est ça, laisse ton portemonnaie sur la table pour qu'on te le vole! xuddi shunday, karmoningni stol ustida qoldir, uni o‘g‘irlab ketishsin! pour que … ne pas masin deb; il ferma les fenêtres pour que la chaleur ne sorte pas. Issiq chiqib ketmasin deb, u derazalarni yopti13. pour son malheur, il a cédé. o‘zining boshiga balo qilib u yon berdi; pour réussir il a besoin d'être plus sûr de lui muvaffaqiyat qozonish uchun u o‘ziga yana ham ishonganroq bo‘lishi kerak; ce projet n'est pas pour me déplaire bu reja menga yoqmasligi uchun emas14. assez trop … pour que -sin deb, uchun, -sin uchun yetarli, ortiqcha; j'ai assez insisté pour qu'il vienne. men uni kelsin deb juda harakat qildim. il faut, il suffit … pour que uchun kerak, yetarli; il suffit que j'en parle pour que ça n'arrive pas. buning yuz bermasligi uchun mening bu haqda gapirishimning o‘ziyoq kifoya15. sababli, tufayli; on l'admire pour ses qualités uning yaxshi sifatlari uchun uni hurmat qiladilar; il a été puni pour ses mensonges. u yolg‘onchiligi uchun jazo olgan edi; pour un oui, pour un non. har qanday holda; pour sa peine o‘zining boshiga; pour quoi? pour quelle raison? nega? nima sababdan? le magasin est fermé pour cause de maladie. kasallik sababli magazin yopiq; et pour cause! yaqqol sabablarga ko‘ra!16. il a été puni pour avoir menti. aldaganligi uchun u jazolanadi17. litt. agar-ki, bo‘lsa ham, qaramay; pour intelligent qu'il soit, il ne réussira pas sans travail. dono bo‘lsa ham u mehnatsiz erisholmaydi; pour peu que ozgina, agar-ki ozgina bo‘lsa; pour autant que imkoni, iloji boricha18. pour être riche, ils n'en sont pas plus heureux (en sont-ils plus heureux) boy bo‘lishlariga qaramay, ular bundan umuman baxtli emasII nm.inv. passer, considérer le pour et le contre yaxshi va yomon tomonlarini taroziga solib ko‘rmoq, ko‘rib chiqmoq. -
5 admettre
vt.1. qabul qilmoq, o‘ tkazmoq, olmoq; admettre qqn. dans un parti biron kishini partiyaga qabul qilmoq2. huzuriga kiritmoq, qo‘ymoq; les chiens ne sont pas admis dans les magasins do‘konga it bilan kirish taqiqlanadi3. rozi bo‘lmoq, ko‘nmoq; ma'qul deb topmoq, qo‘shilmoq; je n'admets pas votre point de vue men fikringizga qo‘shilmayman4. deb o‘ylamoq, ehtimol tutmoq, faraz, gumon qilmoq; admettons (que) deb o‘ylasak, faraz qilsak; en admettant que cela soit vrai buni to‘g‘ri deb faraz qilsak. -
6 afin de
loc.prép. afin que loc.conj. uchun, maqsadida, -cha; il prit son carnet afin d'y noter une adresse u manzilgohni yozib olish uchun daftarchasini oldi; écrivez-lui afin qu'elle soit au courant uni xabardor qilish uchun unga yozib yuboring. -
7 ainsi
I adv. shunday qilib, shunday; les faits se sont déroulés ainsi voqealar shunday rivojlandi; ainsi va la vie hayot shunday davom etyapti, hayot shunaqa; ainsi soit-il! mayli, shunday bo‘la qolsin! et ainsi de suite! va hokazo, va shu kabi; pour ainsi dire go‘yo-ki, shunday deyish mumkin bo‘lsaII conj. demak, binobarin, bas; ainsi vous regarderez l'avenir avec confiance! binobarin, siz kelajakka ishonch bilan qaraysiz! loc.conj. ainsi que -ganday, -gani kabi, singari, -ganicha, o‘xshash; cela s'est passé ainsi que je vous l'ai dit bu men sizga aytganday bo‘lib o‘ tdi. -
8 dessus
I prép. ustiga, ustidaII adv. yuqorida, tepada, ustida, ustidan, yuqoridan, ustidan; mettez le coffre sous la table et le carton dessus sandiqni stol ostiga, qutini ustiga qo‘ying; passer dessus ustidan bosib o‘tmoq, qoldirib, tashlab ketmoq (o‘qishda); tirer dessus ustiga otmoq; mettre la main dessus qo‘ lga olmoq; tomber dessus bexosdan yuz bermoq; kutilmaganda boshga tushmoq, oyoq ostidan chiqib qolmoq; sens dessus dessous ostin-ustin, chappa, to‘ntarilib; par-dessus loc.adv. boshi ustidan; par-dessus tout hammadan ko‘ra; par-dessus le marché qo‘shimcha; jeter dessus la muraille devordan oshirib tashlamoq; il passa le veston et son manteau par-dessus u paltosi ustidan kurtkasini kiydi; j'en ai par dessus la tête bu jonimga tegib ketdi; de dessus -dan, ustidan; ôter de dessus la table stoldan olmoq; en dessus yuqori, baland, ustida; là-dessus keyin, bundan keyin; là-dessus il est parti shundan keyin u jo‘nab ketdi; regardez ci dessus ustiga, tepasiga qarang.nm. ustki qism, ust, tepa, yuqori, cho‘qqi, uch; yuza, tomon; vêtement de dessus ustki kiyim; le dessus du panier a'lo qaymog‘i; enlever le dessus du panier qaymog‘ini olmoq; prendre le dessus g‘alaba qozonmoq, yengmoq; avoir le dessus ustun kelmoq; loc.adv. au dessus yuqorida, tepada, ustida, balandda; j'occupe l'appartement du premier et mon frère habite au-dessus men ikkinchi qavatdagi uyni egallaganman, akam tepada yashaydi; les sommes de cent euros et au dessus yuz evro va undan yuqori; les enfants de cinq ans et au-dessus besh yoshgacha va undan kattalar; le peintre n'a rien produit qui soit au-dessus rassom yetukroq biron narsa yaratmadi; se placer au-dessus des autres birovlarning ustiga o‘ tirmoq; se mettre au-dessus de tout hamma narsadan baland, yuqori turmoq; il a au-dessus de trente ans unga o‘ ttiz yoshdan oshiq. -
9 dieu
nm. xudo, tangri, olloh, parvardigor; homme de Dieu ibodat qiluvchi, dindor, ruhoniy, taqvodor, xudojo‘y odam; le bon Dieu fam. iloh, xudoyim, muqaddas in'om; manger le bon Dieu muqaddas suv bilan yuvish marosimida qatnashmoq; Dieu le veuille! Plaise à Dieu, plût à Dieu xudo bersin, xudo yarlaqasin, xudo xohlasa; Dieu sait! Xudo biladi! Dieu (en) soit loué, grâce à Dieu, Dieu merci xudoga shukur, yaxshi joyida; Dieu m'en préserve, Dieu m'en garde o‘zing saqlagin, xudo; xudo o‘z panohida asrasin, xudo ko‘rsatmasin; bon Dieu, juste Dieu voy xudoimey, tavba, astog‘ furullo! ce que femme veut, Dieu le veut xotin nimani xohlasa xudo ham shuni xohlaydi!2. jonona, nozanin, sanam, ma'buda; ko‘ngil orzusi; jurer ses grands dieux xudo nomi bilan qasam, ont ichmoq. -
10 disconvenir
vi.1. norozi bo‘lmoq, rad etmoq, inkor qilmoq, yo‘q demoq, tonmoq, yo‘qqa chiqarmoq; je ne disconviens pas que cela soit vrai bu haqiqat emas deb inkor qilmayman2. (à qqch) nomuvofiq, nomunosib, loyiq kelmaslik, noto‘g‘ri kelmoq. -
11 encore
adv.1. hali, hali ham, haligacha, shu vaqtgacha, shu vaqtga qadar, hanuz; hozircha; personne ne l'a encore rencontré hozircha hech kim uni uchratgani yo‘q; il ne fait pas encore jour haligacha yerga yorug‘ tushmayapti2. yana, tag‘in; qaytadan; qo‘shimcha ravishda, qo‘shimcha qilib; donnez-moi encore un morceau de sucre menga yana bir bo‘lak qand bering; il est encore venu u yana keldi3. yana ham, yana-da; -dan ham, -roq; cela aggrave encore la situation bu vaziyatni yana-da murakkablashtirmoqda; il est encore plus bête que je ne pensais u men o‘ylaganimdan ham ahmoqroq ekan4. lekin, ammo; biroq; shunday bo‘lsa ham, shunga qaramasdan; buning ustiga, shu bilan birga, -dan tashqari; vouloir est bien, encore faut-il pouvoir xohish yaxshi, ammo bajara olmoq ham kerak; cela est inquiétant, encore ne sait-on pas tout bu narsa tashvishga soladi, undan tashqari barcha narsa bizga ayon emas; non seulement il n'a pas écrit, mais encore il n'a pas répondu à ma lettre u menga xat yozmadigina emas, buning ustiga u xatimga ham javob bermadi5. loc.conj. encore que garchi; -ga qaramay, -sa ham encore qu'il soit jeune garchi u yosh bo‘ lsa ham. -
12 exiger
vt.1. talab qilmoq; qattiq, qat'iy so‘ramoq; exiger le silence jimlik, jim bo‘lishni talab qilmoq; j'exige que ce livre soit rendu men bu kitob qaytarilishini so‘rayman2. muhtoj bo‘lmoq, ehtiyoj sezmoq, talab qilmoq; cette plante exige beaucoup d'eau bu o‘simlik ko‘p suvga ehtiyoj sezadi. -
13 louer
I vt.1. maqtamoq, ko‘klarga ko‘tarmoq, madh qilmoq, hamdu-sano o‘qimoq2. louer qqn. de, pour qqch. birovni biror narsa uchun maqtamoq, tabriklamoq; on le loua, on l'a beaucoup loué pour son courage uni maqtadilar, jasurligi uchun unga ko‘p hamdu-sanolar aytishdi3. louer Dieu, le Seigneur Ollohga, egamga hamdu-sanolar aytmoq; loc. Dieu soit loué! Xudoga shukur!II se louer vpr. (de qqch) o‘zini baxtli deb hisoblamoq, xursand bo‘lmoq; je me loue d'avoir accepté son offre men uning taklifiga rozi bo‘ lganligimdan xursandman; se louer de qqn. biror kishidan juda xursand bo‘lmoq.I vt. ijaraga bermoq; maison à louer ijaraga beriladigan uy2. ijaraga, kiraga, olmoq; louer un appartement bir uyni ijaraga olmoq3. oldindan chipta olib qo‘ymoq; louer sa place dans un train poyezdga oldindan chipta olib qo‘ymoqII se louer vpr. ijaraga berilmoq. -
14 moyen
-enneadj.1. o‘rta, o‘rtadagi; le cours moyen d'un fleuve daryoning o‘rta oqimi; moyen terme o‘rtasi, o‘rta chegarasi; cours moyen boshlang‘ich sinf2. o‘rta, o‘rtacha; être de taille moyenne o‘rta bo‘yli bo‘lmoq; poids moyen o‘rta og‘irlik; âge moyen o‘rta yosh; classes moyennes o‘rta sinflar3. o‘rtacha, oddiy; le français moyen o‘rtacha fransuz; le lecteur moyen oddiy o‘quvchi4. o‘rtacha, o‘rta-miyona, yaxshi ham emas, yomon ham emas; qualité moyenne o‘rtacha sifat; intelligence moyenne o‘rtacha aql; résultats moyens o‘rtacha natija; il est très moyen en français u fransuz tilidan o‘rta-miyona5. o‘rtacha; température moyenne annuelle d'un lieu biror joyning o‘rtacha yillik harorati.nm.1. vosita, chora, iloj, imkon, imkoniyat, tadbir, yo‘l; la fin et les moyens oqibat va imkoniyat; les moyens de faire qqch. biror narsa qilishning chorasi; par quel moyen? qaysi yo‘l bilan? trouver moyen de ilojini topmoq; s'il en avait le moyen, les moyens agar uning imkoniyati bo‘lganda edi; avoir, laisser le choix des moyens vosita tanlash imkoniga ega bo‘lmoq, vosita tanlash imkonini birovga bermoq; il a essayé tous les moyens u barcha choralarni ishlatib ko‘rdi; moyen efficace, un bon moyen ta'sirchan yo‘l, yaxshi yo‘l; moyen provisoire, insuffisant vaqtincha, yetishmaydigan chora; loc. se débrouiller avec les moyens du bord qo‘lida bor narsalardan foydalanib, ilojini qilmoq; employer les grands moyens bor imkoniyatlarni ishga solmoq; il y a moyen, il n'y a pas moyen de iloji bor; iloji yo‘q; il n'y a pas moyen de le faire obéir, qu'il soit à l'heure uni vaqtida kelishga bo‘ysundirishning chorasi yo‘q; pas moyen! iloji yo‘q! moyen d'action, de défense, de contrôle harakat, himoya, nazorat qilish vositalari; moyens de transport tashish vositalari; par le moyen de yordami bilan, tufayli; au moyen de yordamida, orqali; se diriger au moyen d'une boussole kompas yordamida yurmoq2. pl. imkon, imkoniyat, kuch-qudrat; les moyens physiques d'un sportif sportchining jismoniy imkoniyatlari; il a de grands moyens uning imkoniyatlari katta; être en possession de tous ses moyens hamma imkoniyatlarga ega bo‘lmoq; perdre ses moyens à un examen imtihonda o‘z imkoniyatlarini boy bermoq3. imkoniyat, mablag‘, boylik; ses parents n'avaient pas les moyens de lui faire faire des études uning ota-onasining uni o‘qitish uchun imkoniyatlari yo‘q edi; c'est trop cher, c'est au-dessus de mes moyens bu juda qimmat, bu mening imkoniyat darajamdan yuqori; fam. il a les moyens uning puli bor. -
15 ne
adv. il n'ira pas u bormaydi; ne dites pas cela buni aytmang; j'ai menti pour ne pas lui faire de (la) peine men unga ozor bermaslik uchun yolg‘on gapirdim; n'est-ce pas? shunday emasmi? elle n'a que vingt ans u yigirmagagina kirdi; rien n'est encore fait hali hech narsa qilingani yo‘q; nul ne l'ignore hech kim uni bilmaydi; il n'est ni beau ni laid u chiroyli ham xunuk ham emas; nous ne savons s'il viendra biz uning kelish-kelmasligini bilmaymiz; c'est lui, si je ne me trompe pas agar adashmasam, bu o‘sha; n'ayez crainte! qo‘rqmang! on ne peut mieux ortiqrog‘ining iloji yo‘q; litt. que n'est-il venu! afsus, u kelmaptida! je crains qu'il (ne) se fâche men uning achchig‘i kelmasmikan deb qo‘rqaman; pour empêcher qu'il (ne) se blesse o‘zini yaralab olmasin deb ehtiyot qilish uchun; il est plus malin qu'on ne le croit u o‘ylashmaganidan ko‘ra ham ayyorroq; je suis moins riche qu'on ne le dit men aytishganidan ko‘ra kambag‘alroqman; décidezvous avant qu'il ne soit trop tard juda kech bo‘lib qolmasdan bir qarorga keling. -
16 particule
nf.1. zarra, zarracha2. particule nobiliaire dvoryanlik belgisi (familyadan oldin kelgan de old ko‘makchi); un nom à particule ne signifie pas qu'on soit nécessairement d'origine noble dvoryanlik belgisi albatta dvoryanlar tabaqasidan ekanligini bildiravermaydi. -
17 propice
adj.1. litt. xayrixoh, iltifotli; que le sort nous soit propice! taqdir bizga iltifotli bo‘lsin!1. qulay, muvofiq, mos keladigan; elle a attendu le moment propice pour agir u harakat qilish uchun qulay fursatni kutdi; un climat propice à sa santé uning sog‘ligi uchun mos keladigan ob-havo. -
18 quel
-quelleadj.1. qanday, qanaqa, nechuk, qaysi; qanday-a, qarang-a; qelle est donc cette jeune fille? qanaqa qiz o‘zi bu? quelle heure est-il? soat necha bo‘ldi? il ne savait pas quelle route prendre u qaysi ko‘chaga yurishni bilmasdi2. quelle jolie maison! qanday chiroyli uy! quelle idée! zo‘r g‘oya, zo‘r fikr!3. qaysi; dire quelle était la plus belle des trois uchovidan qaysi biri eng chiroyli ekanligini aytmoq; d'un homme quel qu'il soit kim bo‘ lsa ham. -
19 qui
pron.1. rel. ega ergash gapni bosh gapga bog‘lashda ishlatiladi: qaysiki, ya'ni; prenez la rue qui monte uy nomerlari oshib boradigan ko‘chaga yuring; ceux qui s'en vont bular jo‘nab ketayotganlar; la voila qui arrive u mana kelyapti; voilà qui doit être très agréable mana juda ham yoqimli bo‘ lishi kerak bo‘lgan narsa2. embrassez qui vous voudrez kimni xohlasangiz quching; l'homme à qui j'ai parlé, de qui je vous parle men gaplashgan, sizga gapirib berayotgan kishi3. intr. kim, kimni? qui te l'a dit? buni senga kim aytdi? qui demandez-vous? kimni so‘rayapsiz? de qui parlez-vous? kim to‘g‘risida gapirayapsiz? dis-moi qui tu fréquentes, et je te dirai qui tu es sen kimning huzurida bo‘lishingni menga ayt, sening kimligingni aytaman4. qui que tu sois, écoute-moi kim bo‘lsang ham menga quloq sol; qui que ce soit bu kim bo‘lganda ham. -
20 quoi
pron.1. rel. qaysi, qaysiki, nima; voilà de quoi il s'agit mana nima haqida gap ketayapti; il fallut d'abord payer l'amende; après quoi on nous a laissé partir avval jarima to‘lash kerak bo‘ldi; o‘shandan keyin bizni qo‘yib yuborishdi; réfléchis bien; sans quoi tu vas te tromper yaxshilab o‘yla; aks holda yanglishasan; faute de quoi aks holda; moyennant quoi o‘shaning evaziga; il n'a pas de quoi vivre uning yashashga hech vaqosi yo‘q; je vous remercie beaucoup. – il n'y a pas de quoi sizga katta rahmat. – arzimaydi2. intr. nima, nima uchun, nega, nima sababdan, qanday? je saurai à quoi m'en tenir men nimaga suyanishni bilaman; quoi faire? nima qilish kerak; à quoi penses-tu? nima haqida o‘ylayapsan?3. fam. quoi, qu'est-ce que tu dis? nima, nimadan bilding? de quoi? nima?, nima deysan?4. intj. quoi! vous osez protester? nima! siz e' tiroz bildirishga jur'at qilayapsizmi?5. quoi que nima bo‘lsa; quoi qu'il arrive nima bo‘lganda ham; quoi qu'il en soit qanday bo‘lmasin.
- 1
- 2
См. также в других словарях:
soit — soit … Dictionnaire des rimes
soit — [ swa ] conj. et adv. • XIIIe; troisième pers. du sing. du subj. prés. de 1. être I ♦ Conj. 1 ♦ (Marquant l alternative) SOIT... SOIT. ⇒ ou. Soit l un, soit l autre. « Soit indifférence, soit crainte superstitieuse, elle ne parlait jamais de… … Encyclopédie Universelle
soit — bien soit mal, Re bene aut secus gesta. B. Fay que ta maison me soit ouverte, soit que tu y sois, ou que tu n y sois pas, Mihi tua domus te praesente, absente pateat. Soit ainsi, Age porro, Licet, Sit ita. Soit ainsi que, etc. Tulerit sane filius … Thresor de la langue françoyse
soit — (soi ; le t se lie : soi t avec lui, soi t avec nous ; certains font sentir le t, quand soit est isolé, cela ne vaut rien) adv. 1° Que cela soit, j y consens, voy. être 1, au n° 15. Ainsi soit il, voy. être 1, au n° 15. 2° Conjonction… … Dictionnaire de la Langue Française d'Émile Littré
SOIT — * Façon de parler elliptique, pour dire, Que cela soit, je le veux bien. Ainsi soit il. Espèce de voeu par lequel on termine plusieurs prières religieuses. SOIT, est souvent conjonction alternative. Soit qu il le fasse, soit qu il ne le fasse… … Dictionnaire de l'Academie Francaise, 7eme edition (1835)
SOIT — Conjonction alternative Soit qu’il le fasse, soit qu’il ne le fasse pas. Soit l’un, soit l’autre. Quelquefois, au lieu de répéter Soit, on met Ou. Soit qu’il le fasse ou qu’il ne le fasse pas. Soit faiblesse ou bonté. SOIT s’emploie aussi sans… … Dictionnaire de l'Academie Francaise, 8eme edition (1935)
soit — cj. SAI (Albanais.001, Annecy.003, Billième, Saxel.002, Thônes.004), sôsse, fôsse (002), u bin <ou> (001). E. : C est à dire. Fra. Soit l un soit l autre, de deux choses l une : YON DÉ DOU <(l ) un des deux> (001, Combe Si.), sai yon… … Dictionnaire Français-Savoyard
Soit-P.P. — Chartplatzierungen Erklärung der Daten Singles Digeridoo UK 55 09.05.1992 (2 Wo.) … Deutsch Wikipedia
Soit je meurs, soit je vais mieux — est un film français de Laurence Ferreira Barbosa sorti en 2008. Sommaire 1 Synopsis 2 Fiche technique 3 Distribution 4 Lien externe … Wikipédia en Français
soit-communiqué — [ swakɔmynike ] n. m. inv. • 1878; de 1. être et communiquer ♦ Dr. cr. Ordonnance de soit communiqué, rendue par le juge d instruction pour transmettre la procédure au parquet lorsque la personne mise en examen demande sa mise en liberté… … Encyclopédie Universelle
Soit dit sans vous offenser — ● Soit dit sans vous offenser introduit une remarque, une critique qui risquerait de peiner, bien que ce ne soit pas l intention de celui qui la fait … Encyclopédie Universelle