-
1 такой же
sama -
2 одноплеменный
sama hõimu; ühe hõimu -
3 равно-
sama-; tasa-; võrd-; ühe- -
4 тот же
sama; seesama -
5 тот же самый
sama; samasugune -
6 бить
325 Г несов.1. кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, \бить по руке käe pihta v vastu kätt lööma, \бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, \бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, \бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku v vastu nägu;2. что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, \бить в барабан trummi lööma, \бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), \бить в ладоши käsi plaksutama;3. кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); \бить скот koduloomi tapma v veristama, \бить зверя ulukeid v metsloomi laskma v tapma;4. кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); \бить окна aknaid lõhkuma v puruks peksma v lööma, \бить посуду nõusid lõhkuma v puruks peksma, \бить карту kaarti tapma v lööma, \бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;5. из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; \бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, \бить птиц на лету linde lennult laskma v tabama, \бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;6. purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал \бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;7. (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; егo бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;8. что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; \бить масло võid tegema, \бить шерсть villa kraasima; ‚\бить баклуши kõnek. lulli lööma;\бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma;\бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama;\бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima;\бить в цель märki tabama;\бить мимо цели märgist mööda laskma;\бить в нос ninna lööma (lõhna kohta);\бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema;\бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;\бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale;\бить через край üle keema v voolama (rõõmu, energia vm. kohta);\бить на что kõnek. millele rõhuma -
7 мерить
269a, kõnek. 253 (меряю…;) Г несов.1. кого-что, чем, на что mõõtma, mõõtu võtma; \мерить шестом глубину latiga sügavust mõõtma, \мерить шагами sammudega mõõtma, \мерить температуру кому, у кого kelle(l) ihusoojust v palavikku mõõtma, \мерить землю maad mõõtma, \мерить расстояние по карте kaardi järgi vahemaad mõõtma;2. что kõnek. (selga v. jalga) proovima; \мерить туфли kingi jalga proovima; ‚\мерить вёрсты vземлю kõnek. (jalgadega) maad v kilomeetreid mõõtma;\мерить одной мерой vмеркой v\мерить той же мерой кому liter. sama mõõduga tasuma v vastu mõõtma;\мерить на свой аршин vсвоей меркой кого-что oma mõõdupuuga mõõtma;\мерить глазами vсмерить, померить -
8 петь
248 Г несов.1. кого-что, без доп. laulma; \петь в опере ooperis laulma, \петь тенором tenorit laulma, \петь Онегина kõnek. Oneginit laulma, \петь народные песни (1) rahvalaule laulma, (2) leelutama, leelotama, душа пела hing laulis v juubeldas, петух пел kukk kires, \петь петухом kukena kirema, провода поют traadid undavad;2. кого-что luulek. värssides ülistama;3. о чём, про что, что, без доп. madalk. üht ja sama korrutama; ‚\петь дифирамбы кому-чему iroon. kiidulaulu v ülistuslaulu v aukiitust laulma kellele-millele;\петь лазаря kõnek. halv. nutulaulu laulma, halisema;\петь с чужого голоса halv. teistele järele kiitma;\петь одну и ту же песню kõnek. üht ja sama laulu laulma, vana joru ajama; vrd. -
9 точка
73 С ж. неод. punkt, täpp; кульминационная \точкаа kulminatsioonipunkt, узловая \точкаа sõlmpunkt, торговая \точкаа müükla, müügipunkt, müügikoht, мёртвая \точкаа surnud punkt v seis, \точкаа опоры tugipunkt, toetuspunkt, \точкаа соприкосновения puutepunkt, kontaktpunkt, \точкаа с запятой semikoolon, punktkoma, \точкаа отправления liter. lähtepunkt, исходная \точкаа lähtepunkt (ka mat., ka ülek.), \точкаа отчёта lähtepunkt (ka ülek.), ülek. lähtealus, \точкаа пересечения lõikepunkt, lõikumispunkt, \точкаа плавления füüs. sulamispunkt, \точкаа замерзания füüs. külmumispunkt, \точкаа кипения füüs. keemispunkt, \точкаа весеннего равноденствия astr. kevadpunkt, \точкаа летнего солнцестояния astr. suvepunkt, \точкаа осеннего равноденствия astr. sügispunkt, \точкаа зимнего солнцестояния astr. talvepunkt, \точкаа встречи sõj. pihtamispunkt, \точкаа попадания sõj. tabamispunkt, \точкаа прицеливания sõj. sihtpunkt, долговременная огневая \точкаа sõj. püsitulepunkt, dott, огневая \точкаа tulepunkt, \точкаа своего стояния sõj. oma asukoht, \точкаа зрения arvamus, seisukoht, vaatekoht, vaatevinkel, с \точкаи зрения кого kelle arvates v arvamuse järgi v vaatevinklist, смотреть в одну \точкау ühte punkti vaatama, в небе видна светлая \точкаа taevas paistab v on näha hele täpp, надо -- и \точкаа kõnek. on vaja ja punkt, больше я к нему не пойду -- \точкаа kõnek. enam ma tema poole v juurde ei lähe -- punkt, \точкаа -- пора спать kõnek. aitab, on aeg magama minna, ставить \точкау punkti panema (ka ülek.); ‚бить в одну \точкау ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima, kõiki jõupingutusi millele suunama; знатьдо \точкаи viimse peensuseni v üksikasjani teadma;дойти до \точкаи madalk. ummikusse v omadega puntrasse minema;доводить vдовести до \точкаи madalk. keda ummikusse ajama;в (самую) \точкау попасть vугодить kõnek. naela pea pihta v märki tabama; märki v täppi minema;\точкаа в \точкау kõnek. täpipealt, täpselt; täpp-täpilt;ставить vпоставить \точкаи v\точкау над и i-le punkti (peale) panema -
10 тянуть
339a Г несов.1. кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); \тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, \тянуть силой jõuga tõmbama v tirima v kiskuma v sikutama, \тянуть за руку kättpidi tirima, \тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama v vedama, \тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, \тянуть трубку piipu tõmbama v kiskuma v pahvima, \тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, \тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, \тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, \тянуть кожу nahka venitama, \тянуть песню laulu venitama, \тянуть с ответом vastusega venitama v viivitama, \тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama v (järele) vedama, \тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse v linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub v tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla v looka, тянет ко сну uni tükib v tikub peale;2. что (välja) sirutama, õieli ajama; \тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, \тянуть шею kaela õieli ajama;3. (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; \тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;4. (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob v kannab heinalõhna;5. что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad v on liiga pingul;6. что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb v pumpab vett, \тянуть вино kõnek. veini timmima v imema, \тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, \тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, \тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;7. что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;8. kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;9. что aj. raket kandma;10. на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja; ‚\тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma;\тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema v sundima v käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama;\тянуть едва vс трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama;\тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama;\тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma;\тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama;\тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama;\тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama;\тянуть (служебную, солдатскую)\тянуть одну и ту же песню kõnek. halv. ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal;\тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama;\тянуть резину kõnek. viivitama, venitama -
11 же
1. conj.gener. muudkui2. part.gener. (küsimuste puhul) siis, (vastandamisel) aga, ju, ometi, sama, nimelt -
12 заладить
vcolloq. üht ning sama kordama v. seletama -
13 зарядить
-
14 заряжать
-
15 затвердить
v1) gener. üht ja sama raiuma v. korrutama hakkama2) colloq. pähe õppima, kordamisega pähe tuupima -
16 одно-
-
17 одного поля ягоды
adjliter. sama kamba mehed -
18 односельчанин
ngener. ühe küla mehi, ühekülamees, sama küla elanik -
19 односельчанине
ngener. ühe küla mehi, ühekülamees, sama küla elanik -
20 однофамилец
ngener. nimekaim, (чей-л. v. с кем-л.) sama perekonnanimega isik
См. также в других словарях:
Sama — may refer to:* A verse from the Samaveda, one of the Vedas (Hindu Canonical Literature) * Sama (Harstad), a part of Harstad city in northern Norway * Sama, Vadodara, a part of Vadodara city in Western India * Sama, Asturias, a parish in the… … Wikipedia
Sama — steht für: Sama (Gott), altsüdarabischer Gott Sama (Asturien), Ort in Asturien Sama (Fluss), einen linken Nebenfluss der Warthe in Polen, Sama Airlines, saudi arabische Fluggesellschaft Šamaš, assyrischer und babylonischen Sonnengott, Samāʿ,… … Deutsch Wikipedia
Sama — Saltar a navegación, búsqueda Sama País España … Wikipedia Español
Sama' — Samâ Pour les articles homonymes, voir Sema. Religion religions abrahamiques : judaïsme · christianisme · … Wikipédia en Français
Samâ' — Pour les articles homonymes, voir Sema. Religion religions abrahamiques : judaïsme · christianisme · … Wikipédia en Français
Sama'i — Samā ī (Arabic: سماعي; from Turkish saz semai or saz semaisi ) is a genre of instrumental Turkish classical music. Along with the peşrev ( bashraf ), it was introduced into Arabic music in the 19th century, and became particularly popular in… … Wikipedia
Sama' B&B — (Лечче,Италия) Категория отеля: Адрес: Via Filippo Bacile 19, 73100 Лечче, Италия … Каталог отелей
sama — SAMÁ, samale, s.f. Produs bogat în enzime, întrebuinţat la sămăluire. – et. nec. Trimis de IoanSoleriu, 17.07.2004. Sursa: DEX 98 samá s. f., pl. samále Trimis de siveco, 10.08.2004. Sursa: Dicţionar ortografic … Dicționar Român
samă — SÁMĂ s.f. (în ţările româneşti) 1. Recensământ făcut de domnie, pentru fixarea birului. 2. Dare în bani care îngloba toate obligaţiile financiare ale birnicilor. – Din seamă. Trimis de IoanSoleriu, 17.07.2004. Sursa: DEX 98 sámă (ist.) s. f., g … Dicționar Român
samaþa — *samaþa germ., Adverb: nhd. zusammen, gemeinsam, samt; ne. together, in common (Adverb); Rekontruktionsbasis: got., ae., as., ahd.; Hinweis: s. *sama ; Etymologie: vergleiche … Germanisches Wörterbuch
SAMA — may mean:* Saudi Arabian Monetary Agency * South African Medical Association * South African Music Awards … Wikipedia
